Obsah (10)

§ 28§ 1§ 31§ 2§ 22§ 35§ 33§ 86§ 89§ 23

2-11-56867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011.a kell 14:00, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-56867 Tsiviilasi Osaühingu METALL

§ 28

lg 1 kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Käesoleval momendil ei oli ajutine halduri tuvastanud juhatuse liikmete poolt tahtliku tegevus võlgniku maksejõuetuse tekitamiseks.

§ 28

lg 2 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul vajab maksejõuetuks muutumise ajahetk ning raske juhtimisvea tuvastamine põhjalikumat analüüsi. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega aruannete finantsanalüüs ja andmete seos Kuna Võlgniku juhatuse esitatu kohaselt 31.

1. aasta seisuga Võlgnik omakapital oli ainult 50414 EEK, siis ajutine haldur analüüsib võlgniku majandusaasta aruandeid alates 2009 majandusaastast, et saada selgust ettevõte tegevusest alates 2009.a. kuni ajutise halduri nimetamiseni. Ajutine haldur on eespool toonud välja numbrilised näitajad omakapitali muutustest. Nimetatu veelkord lühidalt: 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital 50414 EEK , 31.12.2010.a. seisuga oli omakapital negatiivne summas -936591 EEK ning 30.11.2011 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne summas -1157504 EEK (73978 EUR). Nagu nähtub omakapitali muutustest ning ärikahjumist, ettevõte tegevus oli kahjumlik nii 2009 kui ka 2010 aastal. Vaatamata sellele ei võetud vastu äriseadustikust tulenevaid otsuseid ei osanike ega ka juhatuse liikme poolt. Võlgniku
2. ja
3. ning
4. aastate majandusnäitajate finantsanalüüs lühidalt toodud ära järgnevas: Ettevõtte tegevust iseloomustavad finantssuhtarvud: Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused), mille puhul ei ole tegemist mitte suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikajalisi kohustusi ja omakapitali. Ettevõtte puhas käibekapital ehk töökapital võimaldab hinnata ka likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude katmiseks. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Võlgniku puhaskäibekapital oli juba seisuga 31.12.2009.a. negatiivne. 5 / 14 2-11-56867 2009 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskäibekapital 31.12.2009 seisuga negatiivne summas -702700 EEK. Võlgniku puhaskäibekapital seisuga 31.12.2010.a. oli negatiivne summas --1151124 EEK. Võlgniku puhaskäibekapital 30.11.2011.a. seisuga oli negatiive – 71880 EUR (-1124678 EEK). Võrreldes arvnäitajaid alates 31.12.2009 kuni 30.11.2011, siis on võimalik tuvastada, et käibevarade maht on pidevalt vähenenud ja ettevõte puhaskäibekapitali negatiivse suurus on pidevalt suurenenud. Võlgniku negatiivne puhas käibevara näitab, et juba 2009.a.-l olid võlgnikul makseraskused kohustuste täitmisel. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2009.a. negatiivne --0,
5. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli 31.12.2010.a seisuga negatiivne -0,
6. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 30.11.2011.a negatiivne - 1,
7. Nagu nähtub nimetatud arvnäitajatest on juba 31.12.2009.a. alates puhaskäibekapital varadest olnud negatiivne ning on pidevalt suurenenud, seega maksevõime võlgnikul puudus ning maksevõimetus järjest süvenes. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase: Lühiajalise võlgnevuse käibevara üldine kattekordaja = ------------------------------------( maksevõime üldine tase, Current Ratio) lühiajalised kohustused Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme euro ulatuses on firmal käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste katteks. Üldjuhul peaks olema näitaja 2 ja 1 vahel. Seisuga 31.12.2009.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase mitterahuldav 0,
8. Seisuga 31.12.2010.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase samuti mitterahuldav 0,
9. Seisuga 30.11.2011 oli võlgniku maksevõime tase 0,
10. Nimetatud suhtarvud näitavad, et võlgniku maksevõime tase oli juba
11. aastast mitterahuldav. Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva))*100 annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. Kehtib üldreegel, et kuni 50% on hea näitaja. Mida suurem võlakordaja, seda suurem on kreeditoride risk. 6 / 14 2-11-56867 Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 30.12.2009.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 98 % ulatuses; seisuga 31.12.2010 178% ulatuses ning 30.11.2011.a. seisuga 253 % ulatuses. Võlgniku andmetest nähtub, et juba seisuga 31.12.2009.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 98 % ulatuses. Nimetatud näitaja viitab selgele võlausaldaja riskile tehingutes Võlgnikuga. Pankrotiohu näitaja Ajutine halduri hinnangul nimetatud näitaja toob kõige selgemalt välja maksejõuetuse ja selle saabumise hetke. Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel; 3,00 < Z - pankroti tõenäosus praktiliselt puudub. VALEM: 1.2* ((käibevara-lühiajalised võlgnevused)/koguvara) + 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara). Ajutine haldur võttis nimetatud võrrandi koostamise aluseks 2009.a., 2010.a. ja 2011.a. aruannetes kajastatud finantsnäitajad. 31.12.2009.a. seisuga tulemus: 1,8 31.12.2010.a. seisuga tulemus: -2,98 30.11.2011.a. seisuga tulemus: -11,14 Ajutise halduri hinnangul oli juba 31.12.2009.a. seisuga võlgniku pankrotitõenäosus kõrge. Ajutise halduri hinnangul maksejõustuse saabus juba 2010.a. jaanuaris. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnik on esitanud vastuseks ajutise halduri päringule mitmeid väljavõtteid raamatupidamisest. Võlgniku juhatus ei ole esitanud kõiki ajutise halduri poolt soovitud andmeid. Samuti on ajutine haldur Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muude informatsiooni omavate institutsioonide poole. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
12. võlgnik omab AS-is Swedbank 2 arvelduskontot, mille kokku rahalisi vahendi 2660,16 EUR. Kontole on seatud arestid Maksu- ja Tolliameti korralduste ja kohtutäitur Krista Järvet avalduse alusel. Kohustused panga ees 5.12.2011.a. seisuga kogusummas 58990,85 €, mis tulenevad 3 laenulepingust.
13. võlgnik omab AS-is SEB Pank arvelduskontot (SEB Pank vastust ajutise halduri teabenõudele ei ole veel laekunud), millel rahalisi vahendeid (võlgniku esitatu kohaselt) 0 EUR. Kohustused panga ees (võlgniku esitatud andmete kohaselt) 30.11.2011.a. seisuga 3137,26 €.
14. Võlgnikul puuduvad arvelduskontod ning lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutuste – Bigpank AS; Allied Irish Banks p.l.c.; AS Eesti Krediidipank; AS Citadele banka Eesti Filiaal; 7 / 14 2-11-56867 AS DnB NORD Pank; Tallinna Äripank; AS SEB Pank; Unicredit Bank Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; MARFIN PANK EESTI AS; LHV Pank; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal.
15. Võlgnikul on sõlminud liisinglepingud Swedbank Liising AS-ga. Swedbank Liising AS esitatu kohaselt 8.12.2011.a. seisuga 3 liisinglepingus tulenev nõue 14 937,57 EUR. Liisingesemed on müüdud.
16. Võlgnikul puuduvad lepingulised suhted alljärgnevate liisingfirmadega – ALG Liising AS, Unicredit Liising AS; AS SEB Liising; TBB Liising AS, AS DnB NORD Liising, Nordea Finance Estonia AS, Citadele Leasing & Factoring OÜ, Krediidipanga Liisingu AS; Siemens Financial Services AB Eesti filiaal.
17. Maksu- ja Tolliametil nõue Võlgniku vastu 24.11.2011.a. seisuga summas 13 265,27 EUR, millest põhivõlg 11077,73 EUR ja intressid 2187,54 EUR.
18. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasi registriosa nr 3884208 (asukoht XXX). Nimetatud kinnisasi on kooramatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 690000 EEK ja seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliamet kasuks. Nimetatud kinnistu on Võlgnik omandanud 17.7.2008.a. hinnaga 375000 EEK. Muid vastavasse registrisse kantud varasi ei ole viimase 3 aasta jooksul olnud.
19. Ehitusregistri andmetel võlgnikul ehitised puuduvad.
20. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud haagis (Respo) regmärkega 04GS, millele ka seatud vara käsutamise keelumärked täitur K.Järvet ja Maksu- ja Tolliamet poolt. Võlgnikul on kuulunud furgoon Mercedes-Menz (registreering 1997.a.), reg-märk XXX, mis on 1.9.2010.a. võõrandatud VENT SYSTEM PROJECT OÜ. Muid vastavasse registrisse kantud varasi ei ole viimase 3 aasta jooksul olnud.
21. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel seatud AS Hansapank kasuks kommertspant nr 001 summas 250 000 EEK. Kommertspant seatud 14.6.2007.a., samuti 2.järjekoha kommertspant AS Swedbank kasuks summas 463000 EEK (seatud 20.11.2007.a.).
22. Kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded – täitur Krek: Swedbank AS hüpoteegilepingust ja laenulepingust tulenev nõue summas 33586,99 EUR. täitur K.Järvet: Vladimir Nikulini ID 38104273747 töötasust tulenev nõue summas 13050 EEK.
23. Kohtuvaidlused – Võlgnikul pooleli järgnev kohtumenetlus: 2-11-56796 OÜ Halaver.Toru hagi OÜ Metalli Isolatsioon ja Oleg Muhhortov vastu võla nõudes. Võlgnik on esitanud täiendavalt kohtule juba varasemat esitatud 2009.a. ja 2010.a. aruannetele ka bilansi, kasumiaruande ning rahavoogude aruande seisuga 30.11.2011.a. Esitatu kohaselt: Võlgniku bilansi kohaselt omakapital 30.11.2011.a. seisuga negatiivne, seda summas -73978 EUR. Raha 2660 EUR (sellest tähtajalises deposiidis 2045,17 EUR). Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on 30.11.2011.a. seisuga nõudeid ostjate vastu summas 5298 EUR, millest peamiselt nõue OÜ Altranet (pankrotis) vastu (ajutine haldur on suutnud tuvastada, et OÜ Altranet (pankrotis) võlausaldajatele nõuete rahuldamise võimalused sisuliselt puuduvad, kuna nimetatud äriühing on nüüdseks varatu). Võlgniku esitatu kohaselt on ka nõue OÜ Blizzard vastu, kuid samas Võlgnikul kohustus nimetatud isikule. Ajutine haldur hindab nõuete väärtuseks 0 EUR. 30.11.2011 bilansi kohaselt on võlgnikul bilansis kajastatud põhivarasid summas 40418 EUR, sh XXX asuv kinnistu. Bilansis on põhivaradena kajastatud ka erinevaid seadmeid. 8 / 14 2-11-56867 Ajutisel halduril puudub võimalus hinnata nimetatud varade väärtust, kuna selleks vajalik erialaasjatundjate kaasamine. Samas ajutine haldur ei pea hinnangu saamiseks kulutuse tegemist vajalikuks, kuna see ei mõjutaks märkimisväärselt võlgniku maksevõimega seonduvate asjaolude tuvastamist. Ajutine haldur lähtub nimetatud vara bilansilisest maksumusest, kuigi arvatavalt nimetatud vara turuväärtus on märkimisväärselt madalam. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul varasid ca 43078 EUR. Võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt on kohustusi 122354 EUR. Võlgnik on kajastanud pikaajalise kohustusena Swedbank AS nõuet, kuid pank on kohustuste nõuetekohasest täitmata jätmisest tulenevalt lepingulised suhted ennetähtaegselt üles öelnud. Seega võlgniku kõikide võlakohustuste täitmise tähtaeg on saabunud. Esitatud andmete kohaselt on võlgnikul üle 50 võlausaldaja, kellest suurim nõue Swedbank AS-l. Võlgniku bilansi kohaselt 30.11.2011.a. seisuga kohustusi 122354 EUR. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga ning on seisukohal, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 122354 EUR, s.o. nagu võlgniku poolt 30.11.2011.a. seisuga koostatud bilansis märgitud (võlausaldajate esitatud andmetest nähtuvad palju suuremad nõuded, kui need on võlgniku bilansis kajastatud). Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul on kohustusi summas 122354 EUR ning varasid ca 43078 EUR ehk mitmekordselt vähem, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Kuna Võlgniku esitatu kohaselt on tänaseks majandustegevus lõpetatud ning puuduvad jooksvad rahavood, siis vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (edaspidi RTJ) nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. RTJ nr 13 p-i 14 kohaselt lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: a) Raha kajastatakse nominaalsummas; b) Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; c) Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; d) Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; e) Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks veel mingit täiendavat finantsanalüüsi või kaasta eksperte varade osas hinnangu saamiseks nende turuväärtuse kohta. Seda põhjusel, et Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul hetkel võlgniku varad katavad pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte tegevust ei toimu ning pole toimunud praktiliselt terve
24. aasta 9 / 14 2-11-56867 jooksul. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse momendiks saab lugeda 2010.a. aasta jaanuar, kuid täpne maksejõuetuse momendi väljaselgitamine saab toimuda siiski edasise pankrotimenetluse käigus. Hetkel ei ole tuvastatud juhatuse liikme tahtlus püsiva maksejõuetuse tekkimiseks. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust.

§ 2

tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutine haldur on eespool hinnanud võlgniku omakapitali muutusi ning järeldanud, et tegelikult oli juba jaanuar 2010.a. Võlgnikul püsiva maksejõuetuse tunnused. Olenemata juba 2010.a. alguses sisuliselt tuvastavast negatiivsest omakapitalist ei esitanud võlgniku juhatus

1. ega ka
2. aasta 10 kuu jooksul kohtule võlgniku pankrotiavaldust ega osanikena astunud samme võlgniku omakapitali taastamiseks. Ajutise haldur hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga, mis seisneb eelkõige pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises ning tehingutes/toimingutes mis tehtud peale negatiivse omakapitali tekkimist. Peale negatiivse omakapitali tekkimist Võlgniku juhatuse oli selle aja jooksul sisuliselt müünud kogu väärtust omava ja likviidse vara (seadmed). Samas kõiges nimetatus selguse saamine aga eeldab täiendavate andmete kogumist ning seda on võimalik teha ka edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku poolt kohtule ja ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgnik püsivalt maksejõuetu. Nagu eelpool märgitud, ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda juhtimisvigadest. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist KarS § 384-3851 sätestatuga või muude süütegudega. Hetkel tuvastatu kohaselt ja

§ 22lg 5 tähenduses, on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole välistatud tagasivõitmise nõuete ja/või tagasinõuete esitamine. Perioodist jaanuar 2010.a. kuni ajutise halduri nimetamiseni on tehtud hulk tehinguid, mille osas vajalik teha täiendav kontroll ja tuvastada nendest tehingutest/toimingutes täpsed võlausaldajate huvide kahjustamisega seonduvad asjaolud. 10 / 14 2-11-56867 III AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED Ajutise halduri hinnangul Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete ja muul viisil kogutud andmete esmaanalüüsi põhjal on ajutine haldur jõudnud järeldusele, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole selged kuriteo tunnustega teod, kuid samas võivad olla rasked juhtimisvead (eelkõige pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine püsiva maksejõuetuse olukorras ning/või osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus äriühing oli püsivalt maksejõuetu). Hetkel tuvastatu kohaselt maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilisi tagasinõudmise esitamise võimalusi. Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilisi tagasivõitmise esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 31 lg 1 on Ajutise haldur ettepanek kohtule:

1. Kuulutada välja OÜ Metalli Isolatsioon pankrot;
2. määrata pankrotihaldur (kinnitan enda nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid OÜ Metalli Isolatsioon pankrotimenetluses),
3. määrata
4. Üldkoosoleku toimumise aeg , kutsudes ka kokku võlausaldajate esimene üldkoosoleku ja avaldades pankrotiteate ja esimese üldkoosoleku aja väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Kohustada võlgniku juhatuse liikmeid Aleksei Patoka (IK 37806293724, aadress XXX, Narva) ja Oleg Muhhortov (ik 37008143713, aadress XXX, Narva) esitama kohtule ja pankrotihaldurile Võlgniku pankrot välja kuulutamise seisuga Võlgniku vara ja kohustuste nimekiri vastavalt

§ 35

lg 2 ning kohtus vandega kinnitama Võlgniku vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust. Ühtlasi hoiatada Aleksei Patoka (IK 37806293724) ja Oleg Muhhortov (ik 37008143713), et kui nad jätavad andmed esitamata või vannet andma ei ilmu või keelduvad vande andmisest, on kohtul õigus kohaldada sundtoomist, määrata trahv või arest kuni 3 kuud. V KOHTUISTUNG Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde ning palub kuulutada välja pankrot ja välja mõista ajutise pankrotihalduri Tarmo Villmani kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 1330.- EUR (millele lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri kulude hüviti summas 206,42 EUR, seda Võlgniku pankrotivara arvelt. Arvestus on esitatud kirjalikus taotluses. Samuti taotles haldur võlgniku juhatuse liikmete Aleksei Patoka ja Oleg Muhhortovi kohustamiseks esitada kohtule ja pankrotihaldurile Võlgniku pankrot välja kuulutamise seisuga Võlgniku vara ja kohustuste nimekiri vastavalt

§ 35

lg 2 ning kinnitada kohtus vandega Võlgniku vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust. Samuti taotles haldur Aleksei Patoka ja Oleg Muhhortovi hoiatamist andmete esitamisest või vande andmisest keeldumisega kaasnevatest tagajärgedest s.o. kohtu õigus kohaldada sundtoomist, määrata trahv või arest kuni 3 kuud. Võlgniku seaduslikud esindajad nõustusid Halduri taotlusega, selgitasid, et firma on maksejõuetu majanduslanguse ja sellest tulenenud äriraskuste tõttu. Võlgniku seaduslikud esindajad lubasid haldurile vajalikud andmed ja dokumendid esitada hiljemalt 12.01.2012.a. 11 / 14 2-11-56867 V KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.

§ 1

lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Hetkel puudub vajadus küsida kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 31lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Kohus määrab kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

1. jaanuar 2012.a algusega kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga
2. Mai tn 2 Narva linn, saal nr 2.

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ Metalli Isolatsioon pankrotihalduriks. Vastavalt

§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. 12 / 14 2-11-56867 Võlgniku vanne Tulenevalt

§ 86

lg 1 2 Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Haldur on esitanud taotluse võlgniku vande andmiseks kohustamiseks Kohus rahuldab halduri taotluse ja peab vajalikuks kohustada juhatuse liikmeid Aleksei Patokat ja Oleg Muhhortovi ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis toimub 23.01.2012.a kl 11:30 Viru Maakohtu Narva kohtumajja saali nr 2 s.o. 23.01.2012 a. kl 11:00 võlgniku vande andmiseks ühes

§ 89sätestatud korralduste täitmata jätmise hoiatusega.

Kohus hoiatab võlgniku seaduslikku esindajat ja selgitab, et

§ 89

lg 1 ,2 kohaselt: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 2 on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- EUR, millele lisandub sotsiaalmaks Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Metalli Isolatsioon pankrotimenetluses tööd 19 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 70 eurot juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 1330 eurot, ning 13 / 14 2-11-56867 pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 206,42 eurot. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 1330 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja vajalike kulutuste katteks 206,42 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik 14 / 14