Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1.1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.09.2011.a., need on vastu võtnud aadressil xxxxxxxxx, xxxx 2-5 kostja vennanaine L. H. .48). A. S. E. M. T. S. E. 31.05.2010.a.(tl.7). taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2/4 1.2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras ehk 0,15% päevas, arvestatuna põhivõlgnevuselt. Kuni hagi esitamiseni on viivis 1471,09 krooni.
alusel taotleb hageja ka lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Vastavalt
võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 1.3.Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue ei ole osas, milles viivis ületab põhinõuet kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tulenevalt
§-st 367 arvestab kohus lisanduva viivise välja kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 12.detsembrini 2011. Ajavahemikul 25.05.2010 kuni 12.12.2011 on kostja olnud viivituses 567 päeva. Kohtu arvestuse kohaselt on viivis 567 päeva eest 4477,46 krooni (567 x 0,15% x 5264,51), kuid väljamõistmisele kuuluks sellest eeltoodut arvesse võttes 3793,42 krooni, mis lisandub kuni hagi esitamiseni hageja poolt arvestatud viivisele. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivisena 336,46 eurot (5264,51 krooni). 1.4.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja (tl.8) esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus
A. A. S. E. M. T. . 3/4 1.5. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1200 krooni (tl.42) ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni ning esindajatasu – 2600 krooni (tl.9) väljamõistmist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on
p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel (võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada), välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud samas nõudes hiljem, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 05.05.2010.a. põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada ning hagi on esitatud kohtule 31.05.2010.a., seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuigi hageja ei ole esitanud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu maksekorraldust, loeb kohus selle tasumise tõendatuks, kuivõrd asja on maksekäsu kiirmenetluses menetletud. 1.6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. 24.05.2010.a. arvest nähtub, et 2600 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase T. A. . Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses ei ole käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ega vajalik. Lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse näol ei ole tegemist keeruka ega töömahuka õigusdokumendiga, kohtute menetluses on massiliselt konkreetse lepingulise esindaja poolt koostatud analoogseid õigusdokumente. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu ei ületa küll antud hagi hinda, kuid sisaldab käibemaksu (433,33 krooni) ning puudub
§-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja kulu 1300 kroonini. 1.7.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.