Tõendamata on asjaolu, et toode oli puudustega. Boileri defekti ei tõenda OÜ REGenergia koostatud ühepoolne akt. Viessmann SIA sündmuskohale ei kutsutud ja seega ei saa usutavalt tõendada, et boiler oli defektne. Viessmann SIA ei müünud ega ka andnud OÜ-le REGenergia uut tihendit ja kaant hageja korteris olevale boilerile. Väidetavat defektset tihendit ega ka kaant ei ole säilinud ja neid pole Viessmann SIA-le üle antud. OÜ REGenergia ei olnud õigustatud tegema boileri garantiiremonti ja nimetatud äriühingul ei olnud õigust koostada töökäsku. Viessmann SIA ei vastuta ebaõigesti paigaldatud boileri tõttu tekkinud kahju eest, sest boiler ei olnud defektne. Käesoleval juhul tulnuks hagejal pöörduda Din Energiaservice OÜ poole, kes on vastava koolituse läbinud ettevõte ja kes saab Viessmann SIA-lt vajalikud detailid. Detailid müüakse märkusega arvel „võimalik garantiijuhtum“ ja need väljastatakse laost saatelehe alusel. Detaili vahetamisel tagastatakse katkine detail koos korrektselt täidetud garantiitööde aktiga Viessmann SIA-le. Sellel peavad olema märgitud kõik garantii korras vahetatavad detailid tehase tellimusnumbritega, töid teostanud ettevõtte tehnilise teenistuse tempel ja töid teostanud isiku ja kliendi allkirjad. Viessmann SIA tehnik kontrollib akti ning kinnitab/ei kinnita oma allkirjaga garantiijuhtumit. Blanketi parempoolses nurgas märgitakse „mitte-garantiitöö“ ja „garantiitöö“ ja seal peab olema Viessmann SIA Eesti esinduse tehnilise teenistuse juhi allkiri koos kuupäevaga, et antud töö on kas garantiina või mittegarantiina vastu võetud. Lõpliku kinnituse annab oma allkirjaga Viessmann SIA Eesti esinduse juht. Pärast seda koostatakse müüdud garantiidetaili arvele kreeditarve ning need kaks arvet tasaarvestatakse. Seadme käivitamisel tuleb saata kollane garantiitalongi pool Viessmann SIA-le, kus on märgitud seadme koht, seadme number, müüja paigaldaja ning käivitaja. Viessmann SIA ei saa vastutada hageja poolt kantud menetluskulude eest. Nimetatud kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud ja hageja on ise endale sellise suure kulutuse tekitanud. Din Energiaservice OÜ vastuväited Din Energiaservice OÜ hagi ei tunnistanud. Din Energiaservice OÜ teostas boileri seadistamist ja see ei hõlma endas montaažitöid. Seadistamistöödeks on elektroonika ja elektrisüsteemi töökorda seadmine ja käivitamine. Din Energiaservice OÜ ei saanud olla mingit puutumust väidetava defektse tihendiga. Kostjad ei vastuta tekkinud kahju eest solidaarselt. Kostjate kohustused hageja ees ei lange kokku. Hageja ja Din Energiaservice OÜ vahel on lepinguline suhe. Kostja 3 lepinguliseks kohustuseks oli reageerida avariiteatele 4 tunni jooksul. Hageja ei teavitanud Din Energiaservice OÜ veelekkest. Hageja tugineb nõudes puudustega tootele. Tihendit ei pandud boilerile boileri korterisse paigaldamise ajal. Din Energiaservice OÜ ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kuna Din Energiaservice OÜ ei olnud tsiviilasjas nr 2-08-11078 pooleks ega kolmandaks isikuks, siis ei pea ta hüvitama hageja menetluskulusid. Pärast hageja nõude täpsustamist ja suurendamist esitas Din Energiaservice OÜ kohtule aegumise vastuväite. Nii kahju õigusvastasest tekitamisest kui ka tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on aegunud osas, mis ületab 25 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad on esitanud hageja nõude osas aegumise vastuväite.
lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja tugineb ka tootja vastutusele, siis VÕS § 1066 sätestab aegumise eriregulatsiooni, mille kohaselt käesolevas jaos sätestatust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Vaidlustamata asjaoludel avastas hageja korteris veelekke 15.05.2007 ning hageja väidete kohaselt veelekke põhjuse tuvastas OÜ REGenergia esindaja. Seega on põhjendatud lugeda nõude aegumistähtaja alguseks 25.05.2007. Hageja on pöördunud teatega Viessmann SIA poole 27.06.2007 teatisega ja esitanud 19.12.2007 nõude kahju hüvitamiseks kogusummas 616 445 krooni. Seega Viessmann SIA vastu suunatud nõude aegumistähtaeg lõppes 25.05.2010 kell 24:00. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on
Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamisekes hiljemalt ühe kuu möödudes veelekke avastamisest, s.o 15.06.
lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei loeta
lg 1 järgi aegumistähtaja hulka.
lg 1 ei ole tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine.
lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Seega hagi esitamine peatab
Seega on hageja nõue summas 19 791,72 eurot aegunud. Kohtu hinnangul on tõendamata toote puudus ning samuti ei ole aset leidnud kaitstud õigushüve kahjustamine. Tootja vastutusega kaitstud õigushüveks on omand. Käesoleval juhul ei nõua hageja rahasummat, mis on vajalik tema kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra taastamiseks (parandamiskulud) või hävimise korral uue samaväärse asja hankimiseks. 4 Alternatiivselt on hageja esitanud nõude kahju hüvitamiseks delikti vastutuse alusel. Kolmeastmeline delikti üldkoosseisu elementideks on: objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kohtu hinnangul on täitmata objektiivne teokoosseis. Hageja on tuginenud 25.05.2007 tehnilise teenistuse töökäsule ja tunnistaja M Vi ütlustele. Tunnistaja ütluste kohaselt teavitas hageja teda veelekkest ning vett tuli boileri tihendi ja flantši vahelt välja. Tunnistaja M V asus seisukohale, et tihend oli defektne seetõttu, et pärast tihendi vahetust seda probleemi pole olnud. Samas silmnähtavat defekti sellel tihendil ei olnud. Tunnistaja M V on selgitanud, et vahetusosad saadi Viessmann SIA laost ja tööd teostati garantiikorras, mistõttu väljastati varuosad ilma dokumentatsioonita. Tunnistaja ei mäleta, kas väljavahetatud osad (väidetavalt defektne tihend) anti Viessmann SIA-le tagasi või mitte. Viessmann SIA eitab kõiki tunnistaja poolt esile toodud asjaolusid ning on kirjeldanud Viessmann SIA toodete võimalike garantiijuhtumite menetluse käiku, mis ei haaku tunnistaja M Vi ütlustega. Samuti on Viessmann SIA seadnud kahtluse alla 25.05.2007 tunnistaja M Vi poolt täidetud tehnilise teenistuse töökäsu. Käesoleval juhul on põhjendatud ka kahelda tunnistaja M Vi ütluste usaldusväärsuses, mis puudutab boileri tihendi defektsust ja selle defektse osa vahetamist. M V oli OÜ REGenergia (kustutatud) juhatuse liige ja oli 25.07.2006 töövõtulepingu alusel hageja korterisse vaidlusaluse boileri paigaldajaks. Samuti oli esialgne hageja nõue suunatud OÜ REGenergia (kustutatud) vastu, kuid seoses juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpetati selles osas menetlus. Samuti on õige Viessmann SIA viide asjaolule, et töökäsk on täidetud puudustega ning puuduvad märked selle kohta, kas tegemist oli garantiijuhtumiga või mitte. On loogiline Viessmann SIA poolt väidetu, et puudustega osa esitatakse Viessmann SIA-le, kes siis tuvastab, kas tegemist on garantiitööga, ehk kas toode on puudusega. Väidetavat defektset tihendit Viessmann SIA-le pole esitatud ning seega ei saa usaldusväärselt tõendada Viessmann SIA vastutuse eelduseks olevat asjaolu. Asjaolu, et töökäsk esitati Viessmann SIA-le, tõendab üksnes tunnistaja M Vi ütlused. Viessmanni tehnilises lepingus on sätestatud garantiijuhtumid ning reguleeritud seadmega seotud garantiikohustused. Hageja pidi teadma, et garantiitöid teostab üksnes Din Energiaservice OÜ, kellega oli sõlmitud ka vastav leping. Kuna hageja sellest ei lähtunud ning väidetavaid garantiitöid on teostanud OÜ REGenergia (kustutatud), siis seda enam seab see kahtluse alla 25.05.2007 koostatud tehnilise teenistuse töökäsu ja tunnistaja M Vi ütlused. Kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et tegemist oli puudusega tootega, siis ei saa kostjat vastutavaks pidada ei VÕS § 1061 lg 2 ega ka VÕS § 1043 alusel. Kuivõrd Viessmann SIA poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud, puudus vajadus käsitleda delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente ehk Viessmann SIA käitumise õigusvastasust ja süüd. Samal põhjusel puudus vajadus hinnata kahjuhüvitise suurust ja põhjendatust. Hageja leiab, et talle on Din Energiaservice OÜ kahju tekitanud poolte vahel sõlmitud lepingu p 5-7 sätestatud kohustuste rikkumisega. Hageja heidab Din Energiaservice OÜ-le ette seda, et Din Energiaservice OÜ rikkus käivitamise-seadistuse kohustust, sest Din Energiaservice OÜ oleks pidanud defektset osa märkama. Tulenevalt lepingust on Din Energiaservice OÜ-l käivitamise-seadistuse kohustus ja sellise kohustuse võtnud ettevõttel on ka Service 24. Lepingu p 8 kohaselt on ettevõte kohustatud Service 24 juhul reageerima 4 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest (st kooskõlastama nimetatud 4 tunni jooksul tarbijaga kohalesaabumise aja) ja kõrvaldama rikke võimalikult lühikese tehniliselt võimaliku (põhjendatud) aja jooksul. Lepingu p 9 kohaselt on ettevõte kohustatud remonditöid alustama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest, kui rikke tagajärjel on kütteperioodil peatatud katla töö. Teistel juhtumitel on ta kohustatud alustama remonditöid lühima tehniliselt võimaliku aja jooksul arvates teate saamisest, kui tarbija on selleks tingimused loonud. 5 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tõendamata on hageja väide, et boiler oli puudusega. Samuti kinnitab tunnistaja M V, et seadme käivitamisel oli kõik korras ja veelekkeid ei olnud. Samuti on tõendamata hageja väide, et pärast veelekke avastamist oleks teavitatud sellest Din Energiaservice OÜ-d. Seega ei saanud kahju olla põhjustatud ka lepingu p-dest 8 ja 9 tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt ei saa tõusetuda Din Energiaservice OÜ vastutus hageja ees. Apellatsioonkaebus Darryl Alfred Hydes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul, kui kohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ega rahulda käesolevat apellatsioonkaebust, siis muuta maakohtu otsuses sisalduvat menetluskulude jaotust ja jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud poolte enda kanda. Kohus on õigesti leidnud, et põhjendatud on hageja nõude aegumistähtaja alguseks lugeda 25.05.2007, ehk hetke, mil hageja sai teada boileri veelekke põhjuse. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kuna esialgu esitas hageja kohtule nõude 25 000 krooni ulatuses, ei peatunud nõude aegumine ülejäänud nõude osas. Kohtule 27.04.2010 esitatud hagis väljendas hageja selgelt, et hagi esitamise hetkel ei ole võimalik hagejale tekkinud kahju suurust ja seetõttu ka hagi hinda määratleda ning hagi hinna määramisel lähtuti hagi esitamisel TsMS § 125 teises lauses märgitust ja esitati nõue 25 000 krooni (e 1597,79 eurot) hüvitamiseks. Hageja väljendas hagiavalduses selgelt, et tema nõude suuruseks on summa, mis selgub tsiviilasja nr 2-08-11078 menetluses ja et kostjatelt nõutakse kogu summat, mis hagejalt selles menetluses välja mõistetakse koos tema poolt kantud menetluskuludega. Viessmann SIA oli kaasatud tsiviilasja nr 2-08-11078 menetlusse kolmanda isikuna ning oli teadlik nii kohtuotsuses hagejalt välja mõistetud summadest kui kohtukuludest. Hageja toimis menetlusökonoomika seisukohast kõige õigemini. Kuna nõude suurus ei olnud teada, esitas hageja nõude kogu ulatuses ja palus kohtul menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-08-11078 jõustunud otsusest tulenev lõplik kahju summa teada on. Kohtu seisukoht oleks vastuolus ka
lg 7 sättega, mis sätestab, et olukorras, kui kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Eeltoodust tulenevalt peatus kahjunõude aegumine hagi esitamisega vastavalt
Lisaks eeltoodule, tulenevalt
lg 2 p-st 6 on hagi esitamisega võrdsustatud ka kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Viessmann SIA oli kaasatud tsiviilasjas nr 2-08-11078 toimuvasse menetlusse kolmanda isikuna, kus hr Vihervirtta nõudis hageja käest sama kahju tulemusena 647 978 krooni väljamõistmist. Kahju tekkimise üle otsustades on kohus põhjendamatult keskendunud hageja ja kostjate tegevusele, mis toimus pärast lekke avastamist ja selle põhjuse selgumist 25.05.
lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei loeta
lg 1 järgi aegumistähtaja hulka.
lg 1 ei ole tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine.
lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Seega hagi esitamine peatab
Seega on hageja nõue summas 19 791,72 eurot aegunud. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus otsustes 3-2-1-30-10 p-s 12 ja 3-2-1-102-08 p-s 22. 8 Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.