← Eesti

2-10-62000/11

Obsah (9)§ 394§ 317§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel kättetoimetamisel loetakse

§ 317

p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 13.12.2010 esitas Placet Group OÜ Viru Maakohtusse hagi R L`i vastu põhivõlgnevuse, viivise ja intressi, s.o. kokku summas 4000 krooni (255.64 euro) nõudes. Hagiavalduses toodud asjaolud 16.11.2007 sõlmisid hageja OÜ Placet Group ja kostja R L laenulepingu, mille alusel sai kostja 2000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi summas 600 krooni tagastama hiljemalt 16.

  1. Laenutaotluse esitamine kostja poolt toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsmoney.ee ning kostja kinnitas laenulepinguga nõustumist. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenu üldtingimustega. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Registreerumise kinnitamisega kinnitas laenutaotleja ühtlasi, et kõik tema poolt laenuandjale edastatud andmed on õiged ja kehtivad, tal puuduvad maksehäired ja tähtaegselt või nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustused laenuandja või kolmandate isikute ees. Hageja poolt rahuldati kostja laenutaotlus 16.11.2007 ja laenusumma 2000 krooni kanti kostja kontole maksekorraldusega üle. Kostjale oli saadetud e-posti teel vastavasisuline kinnitus koos arvega. Seega oli laenuleping sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 30 kalendripäeva – 16.12.2007 ja tagastamisele kuuluvaks summaks 2600 krooni (2000 krooni laenusumma ja 600 krooni laenu käsitlemise kulu e. intress). Laenu tagastamise tähtpäevaks ei ole kostja laenu intressidega nõuetekohaselt tagastanud, samuti ei ole reageerinud laenuandja korduvalt tehtud meeldetuletustele. Kostja tegevusetusest tulenevalt esitas hageja kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras ja tasus ka avalduselt riigilõivu summas 750 krooni. Kohus jättis 09.11.201 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikule materjalide kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata. Hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus põhisummas 2000 krooni (127.82 eurot). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt kokkulepitud intressimäär 0,75% tagastamisele kuulunud tasumata laenusummast päevas. Perioodil 17.12.2007 kuni 08.12.2010 oleks põhinõudelt arvestatavaks viiviseks 16 305 krooni. Hageja on piirdunud sissenõutavaks muutunud viise osas viivisnõudega summas 1400 krooni (89.47 eurot). Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel veel VÕS § 401; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 ja § 94 lg 1 sätestatule. 2 Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakiri maksekorraldusest laenusumma ülekande kohta, laenutaotlus, laenulepingu üldtingimused, laenu kinnitus, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, menetluskulude nimekiri. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus 14.12.2010 hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati ka korduval väljastamisel märkusega „Hoiutähtaja möödumisel“ ja „Ei ela antud aadressil“. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 19.08.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte)

§ 317lg 1 p 1 ja 2 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kohtule tagastatud. Kostja tegelik viibimiskoht on hagejale, Rakvere Linnavalitsusele ja ka politseile teadmata. Kostjale on menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud nõue) kohtu poolt kätte toimetatud

§ 317

lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 31.08.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat ka hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid

§ 317

lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Seega oli kostjal hagile vastuse esitamise tähtajaks 30.10.2011. Hagimaterjalide avalikult kättetoimetamisel on kostjat hoiatatud

§ 407alusel hagile vastuse esitamata jätmise tagajärgedest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud ega mittevastamise põhjustest kohtule teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

3

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 401 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut (krediidilepingut). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 255.64 eurot, s.o 4000 krooni, millest põhivõlgnevus on 127.82 eurot (2000 krooni), viivis - 89.47 eurot (1400 krooni) ja intress – 38.35 eurot (600 krooni). Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (63.91 eurot), õigusabikulud ITM Inkasso OÜ - summas 1000 krooni (63.91 eurot), samuti kohtuvälise kuluna tsiviilasjas nr 209-36668 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv - 750 krooni (47.93 eurot) ja kohtutäituri tagatisraha - 240 krooni (15.33 eurot) ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu summas 6.39 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulusid summas 197.47 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik (allkiri) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 06. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.