Obsah (5)

§ 97§ 100§ 99§ 101§ 108

Tsiviilasi nr 2-11-27576 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-27576

§ 97p 2 nimetatud õpingute lõpetamiseni.

1. Välja mõista Vxxxxxxx Pxxxxxxxxlapse Lxxxxx Sxxxx ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 14.06.
2. a kuni 13.06.2011.a eest kokku summas 1188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 09 senti.
3. Vxxxxxxx Pxxxxxx tuleb elatis tasuda Kxxxx Sxxxxxarveldusarvele nr
4. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hagejate nõue ja põhjendused Ülli Adamson Lxxxxx Sxxxx esindajana esitas 14.06.
5. a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Pxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Lxxxxx Sxxx Kxxxx Sxxxx ja Vxxxxxxx Pxxxxx kooselust xxxxxxxxxx. a sündinud laps. Lxxxxx Sxxx elab ema Kxxxx Sxxxx juures. Kostja Vxxxxxxx Pxxxxx last rahaliselt ei toeta ega tunne huvi tema heaolu ja käekäigu vastu. Kxxxx Sxxxxx on ka teine ülalpeetav – eelmisest kooselust sündinud MxxxLxxx Kxxxxxx, kes on x-aastane. Kxxxx Sxxxxtöötas AS-is xxxxxx 415-eurose töötasuga. Tööleping lõpetati aga katseaja lõppedes, kuna laste haiguse tõttu pidi ta sageli töölt puuduma. Kxxxx Sxxxxxkulutused eluruumi hooldus- ning kommunaalteenuste eest tasumiseks, lapse lasteaiakulude katmiseks, toidu, lapsele riiete ja jalatsite ning muu elutähtsa soetamiseks ületavad tunduvalt tema võimalusi. Hageja esindajale teadaolevalt on kostjal püsiv sissetulek ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Hageja esindaja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 190,01 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 1668 eurot. 01.09.
6. a kirjalikus seisukohas kostja vastusele vähendas hageja esindaja nõuet ja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 145 eurot kuus ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 139 eurot ühe kuu kohta. Kostja vastus Kostja Vxxxxxxx Pxxxxx teatas 01.07.2011.a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel on ta last rahaliselt toetanud ja kandnud raha lapse ema Kxxxx Sxxxx pangakontole. Sularahas tehtud makseid ei saa tõestada. Kostja tunneb huvi lapse heaolu ja käekäigu vastu nii palju, kui seda on võimaldanud lapse ema. Enda finantsseisu pärast ei saa kostja väga tihti last enda juurde võtta kuna Txxxxx Pxxxxxxxxxx käimine on kulukas, kaks korda kuus käimisele kuluks 60 eurot. Kostja tegi lapsele pangakaardi, mille soovis anda lapse emale, et näha, kas laps ikka saab osa tema poolt antud rahast. Kxxxx Sxxx keeldus sellest, kuna arvas, et kostja tahab tema järel nuhkida. Kostja tegi kaardi selle mõttega, et ema ei raiskaks raha enda tarbeks, millega ta ka vahele on jäänud mitu korda. Kostja on nõus maksma lapsele elatist 145 eurot kuus. Hagi tagamine Kohus otsustas hageja taotlusel 15.06.2011.a määrusega hagi tagada ja kohustas hagi tagamise abinõuna kostjat tasuma Lxxxxx Sxxxx ülalpidamiseks kohtumenetluse ajaks 139,01 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et Kxxxx Sxxxxx ja Vxxxxxxx Pxxxxxx on ühine alaealine laps Lxxxxx Sxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (t lk 11). Vanemate vahel ei ole vaidlust, et Lxxxxx Sxxx elab ema KxxxxxSxxxx juures ja on tema ülalpidamisel. Vastavalt

§ 97

p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.

1. a määrusega nr 90 on alates 01.07.
2. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. 2 Hageja esindaja taotles algselt hagis kostjalt lapsele elatist summas 190 eurot kuus. Kostja teatas, et on nõus maksma elatist 145 eurot kuus. Hageja esindaja vähendas seejärel elatisenõuet 145 euroni kuus. Seega puudub poolte vahel vaidlus igakuise elatise maksmise kohustuse ja elatise suuruse osas. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 145 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 14.06.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et pärast hagi esitamist on ta maksnud lapsele elatist (15.06.
3. a 150 eurot, 12.07.
4. a 139,02 eurot). Nimetatud summade osas on kostja seega käesolevat kohtuotsust juba täitnud ja tasunud seega peaaegu kahe kuu elatise 0.98 senti vähem), mistõttu kohus mõistab elatise välja alates 14.08.2011.a. Kohus möönab, et kostja on tasunud vähem 0.98 senti, kuid kuna ühe päeva elatis on 4.83 eurot, ei ole proportsionaalne elatise välja mõistmise algust päeva võrra ettepoole määrata. Vastavalt

§ 97

lg 1 on ülalpidamise nõudeõigus alaealisel lapsel (p1) ja lapsel, kes täiskasvanuks saades jätkab õpinguid põhi- või keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aasataseks saamiseni (p 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni ta jätkab õpinguid

§ 97p 2 märgitud viisil ja eesmärgil.

Hagejate esindaja taotles kostjalt lisaks elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud alammääras tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kokku summas 1668 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on nõuet esitades lähtunud elatise minimaalmäärast, s.o 139 eurot kuu kohta.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust küll täitnud, kuid vaid osaliselt. Tulenevalt

§ 101

lg-st 1 tuli kostjal tasuda lapse ülalpidamiseks perioodil 14.06.2010 – 13.06.2011 kokku vähemalt 1668,12 eurot. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud lapsele sel perioodil 479,91 eurot (05.01.2011.a 63,91 eurot, 10.01.2011.a 128 eurot, 16.03.2011.a 128 eurot ja 11.05.2011.a 160 eurot, tõendid: maksekorraldus tl 27 ja konto väljavõte tl 29). Lähtudes kostja poolt tasutud summast ja asjaolust, et hageja nõuab tagasiulatuvalt 1668 euro tasumist mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 14.06.2010 – 13.06.2011 eest summas 1188,09 eurot. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt

§ 97ple 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt Ts

MS § 445 lg-le 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt lapse ema Kerli Saare arveldusarvele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3