) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. Karistus määrati, sest V. Ahas pani toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 23.01.2011 kella 10.15 paiku ei andnud peale jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbeid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule (läbiotsimise käigus leiti kinnipeetava vangla vormi jaki krae seest viis tuletikku, villase soki seest kaks tikutoosi väävliriba ning aluspükstest umbes kolmkümmend sigaretipaberit ja umbes viis grammi tubakat). V. Ahas esitas 16.02.2011.a vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist ning temalt äravõetud tubaka tagastamist. Ta leidis, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamata ning tubaka äravõtmisega on teda kahekordselt karistatud. 09.03.2011.a vaideotsusega nr E5 111-11 jättis Tartu Vangla V. Ahase vaide rahuldamata. 15.03.2011.a esitas Veljo Ahas Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis anti kohtualluvusel läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. V. Ahase kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 07.04.2011.a. 14.04.2011.a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus asus seisukohale, et kaebust ei ole võimalik ilma kaebaja poolt antud täiendavate selgituste ja täpsustusteta menetleda. 25.04.2011.a esitas V. Ahas kohtule kaebuse nõuete täpsustused. Täpsustuse kohaselt taotles V. Ahas Tartu Vangla 08.02.2011.a käskkirja nr 1-4/409 tühistamist, Tartu Vangla kohustamist tagastada äravõetud tubakas ning Tartu Vangla toimingu - 23.01.2011.a läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohtu 18.05.2011.a kohtumäärusega võeti V. Ahase kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt ei saa V. Ahas aru sellest, kuidas saab üks ja seesama inimene teostada distsiplinaarmenetlust ja ka käskkirja alusel karistuse täide viia. Kaebaja leiab, et teda on karistatud õigusvastaselt, sest seaduse kohaselt ei tohi isik, kes asja menetleb, osaleda karistuse täideviimisel. Kaebaja on tutvunud andmetega distsiplinaarmenetluse protokollis, kuid ei ole menetluse asjaolude ja kogutud tõendite analüüsiga nõustunud. Kaebaja ei tea, kuidas on need andmed protokolli kogutud. Peale distsiplinaarkaristuse määramist võeti kaebajalt ära ka tubakas. V. Ahas leiab, et see on röövimine, sest tubakas kuulus talle mitte vanglaametnikele. Kaebaja ei ole nii rikas, et jõuaks tubakat vanglaametnikele osta. Ta leiab, et seoses tubaka äravõtmisega, karistati teda ühe asja eest kaks korda. Vangla peab, kas tagastama tubaka ja lubama seda ka suitsetamisajal kasutada, sest ettekande tegemise ajal oli tubakas veel lubatud või tühistama distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, sest seaduse järgi ei tohi ühe asja eest kahte karistust määrata. Kinnipeetavatele kehtestatud suitsetamiskeelu näol on tegemist lisakaristusega, mis on põhiseadusevastane. Kaebaja märgib, et ühtegi isikut ei või alandada ega diskrimineerida. Kaebaja leiab, et tema kõrvalruumis läbiotsimisel alasti võtmine on alandav ja seadusevastane. Ta ei ole homo ega soovi, et teda edaspidi sellisel viisil läbi otsitaks, sest see on täielik ahistamine ja ta on sellise kohtlemise vastu. Kaebaja leiab, et homoseksuaalsete kalduvustega valvurid ei tohi riigiasutuses, aga eriti vanglas, teenistuskohustusi täita. See, et ta kannab karistust, ei anna Tartu Vangla ametnikele õigust muutuda nahaalseks ja kohelda kinnipeetavat kui omandit. Kohtuistungil märkis kaebaja, et see on õiguse rikkumine, kui ei lubata suitsetada. Ta teadis, et pidi 23.01.2011.a jalutuskäigult tulles suitsud tagastama selleks ettenähtud kappi, kuid ta ei teinud seda, sest tahtis tubaka kambrisse kaasa võtta, et veel suitsetada samal päeval. Ta on 24 aastat suitsetanud ja vabaduses läks päevas 2,5 pakki suitsu. Ta muutub närviliseks, kui ei saa suitsu teha vähemalt kolm korda päevas. Tartu Vanglas saab suitsetada ainult tund aega jalutuskäigu ajal. Kaebaja ostis tubaka oma raha eest ja peab nüüd seda peitma ning läbiotsimisel kistakse ta alasti. Kaebaja on seitsme ööpäevase karterikaristuse ära istunud ning sai järgmisel päeval jälle karistuse suitsetamise pärast. Ta on olnud kartseris 36 päeva järjest, sest on rikkunud suitsetamise režiimi. Tal on suitsetamisest sõltuvus ning ta tunneb suitsust kogu aeg puudust ja väriseb, kui ei saa suitsetada. 2 Kaebaja leiab, et teda on topelt karistatud. Kohtuistungil kohtuvaidluste ajal nõudis ta tubaka (5 grammi) tagastamist või tubaka väärtuse hüvitamist summas 7 krooni. Samuti seda, et kohus tunnistaks läbiotsimise seadusevastaseks ja tühistaks käskkirja nr 1-4/409. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Veljo Ahase kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Tartu Vangla kodukorra p 12.5.4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud pärast jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbed andma vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule. Nimetatud kohustuse kodukorda seadmine tulenes 26.04.2010.a kehtima hakanud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 sätestatust, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid ning tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. VSkE § 82 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav suitsetada vanglas üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 23.01.2011.a kella 10.15 paiku jalutuskäigult tulles ei andnud ta vanglateenistujale ära jalutuskäigu ajal tarvitamata jäänud suitsetamisetarbeid. Kaebaja läbiotsimist teostanud 5. üksuse valvuri Taavi Selder´i 23.01.2011.a koostatud ettekande kohaselt oli kaebaja peitnud vangla vormi jaki krae sisse 5 tuletikku, parema jala villase soki sisse kaks tikutoosi väävli riba, aluspükstesse umbes 30 sigareti paberit ja aluspükstesse kilekotti pakitud umbes 5 grammi tubakat. Suitsetamistarbed oli peidetud eesmärgiga võtta need kaasa kambrisse, mis on keelatud. 23.01.2011.a valvuri Taavi Selder koostatud eseme leidmise/äravõtmise akti kohaselt võeti kaebajalt leitud suitsetamistarbed ära. 23.01.2011.a toimunud intsidendist algatatud distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja enda teguviisi kohta selgitusi anda ei soovinud, samuti ei soovinud ta anda seletusi või teha kirjalikke märkmeid distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ning menetlust läbiviinud ametniku poolt kogutud tõendite ja tuvastatud ajaolude pinnalt määrati kaebajale 08.02.2011.a käskkirjaga nr 1-4/409 distsiplinaarkaristus, milleks oli 7 ööpäevaks kartserisse paigutamist kolme kuulise katseajaga. 16.02.2011.a esitas kaebaja 08.02.2011.a käskkirja nr 1-4/409 peale vaide, milles taotles käskkirja tühistamist ning temalt äravõetud tubakatarvete tagastamist. Vaide põhjenduste kohaselt peab kaebaja tema distsiplinaarkorras karistamist suitsetamistarvete ära andmata jätmise eest ning tubaka äravõtmist topelt karistamiseks. Samuti leiab kaebaja, et kuna distsiplinaarkaristamise käskkirjas puuduvad põhjendused suitsetamistarvete äravõtmise kohta, siis ei oleks tohtinud neid ära võtta. Tartu Vangla direktori 09.03.2011.a vaideotsusega nr E5 111-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole suitsetamistarvete vanglale hoiule andmata jätmise eest distsiplinaarkaristuse määramise ja läbiotsimise käigus leitud tubaka äravõtmine kaebaja topelt karistamine. Distsiplinaarkaritus määrati kaebaja poolt temale pandud kohustuse rikkumise eest, suitsetamistarvete äravõtmine ei ole sellega seotud ning seetõttu ei pea ka käskkirjas sisalduma selle äravõtmise põhjused. Suitsetamistarvete äravõtmise alus tulenes
lg 2, mis sätestab, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Nimetatud norm on imperatiivne osas, mis sätestab leitud keelatud esemete ja ainete äravõtmist. See tähendab, et selles osas vanglal kaalutlusõigus puudub ja 3 leitud keelatud esemed või ained tuleb igal juhul ära võtta. Kaalutlusõigus on ainult äravõetud esemetega edasise toimimise osas. Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud vaide rahuldamata jätmise põhjenduste juurde ja märgib lisaks alljärgnevat. Riigikohus on oma 11.11.2008.a määruses nr 3-3-1-68-08 märkinud, et kohus saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja ei toonud välja vaides käskkirja tühistamise põhjusena, et tema on küll menetluse asjaolude ja kogutud tõendite analüüsiga protokollis tutvunud, aga ei ole sellega nõustunud. Samuti ei põhjendanud ta vaide esitamist sellega, et tema jaoks on teadmata, kuidas on need andmed kogutud. Riigikohtu seisukohast lähtuvalt ei saa halduskohus nende põhjendustega asja sisulisel läbivaatamisel arvestada, kuna nende osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja taotleb jätkuvalt temalt äravõetud suitsetamistarvete tagastamist. Arvestades, et
lg 2 ei näe vanglale ette võimalust kinnipeetavalt äravõetud keelatud esemete tagastamist, siis ei saa ka halduskohus kohustada vanglat kaebaja poolt soovitud toimingut tegema. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 07.12.2009.a otsuses nr 3-3-1-5-09, märkides, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. 23.01.2011.a teostas vanglateenistuse ametnik Taavi Selder kaebaja täieliku läbiotsimise, eesmärgiga avastada kinnipeetavale vanglas keelatud esemeid või aineid.
lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.
Justiitsministri 01.04.2003.a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47 lg 1 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult ja lõike 2 kohaselt toimetatakse isiku täielik läbiotsimine kohas, kus on tagatud isiku privaatsus.
lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et tema 23.01.2011.a läbiotsimine toimus eraldi ruumis, kus temal paluti ennast täieliku läbiotsimise teostamiseks lahti riietuda. Läbiotsimist teostas üks meessoost vanglaametnik. Kuna kaebaja peab ainsaks inimväärikust alandavaks aspektiks seda, et ta oli sunnitud ennast alasti võtma, millise korralduse andmiseks oli vanglateenistuse ametnikul olemas seaduslik alus, siis on vastustaja sisukohal, et 23.01.2011.a toimunud läbiotsimine oli õiguspärane. Läbiotsimine teostati õiguslikul alusel, selle teostamiseks õigustatud isiku poolt ja viisil, mis on õigusaktidega lubatud. Kinnipeetav on kohustatud vanglas taluma läbiotsimistega kaasnevaid ebamugavusi, aga see ei ole õigusvastane, vaid paratamatu ebameeldivus, mis kaasneb vanglas kinnipidamisega. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Veljo Ahase kaebuse rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja taotleb: 1) Tartu Vangla 08.02.2011.a käskkirja nr 1-4/409 tühistamist, 2) Tartu Vangla kohustamist tagastada äravõetud tubakas ja 3) Tartu Vangla toimingu - 23.01.2011.a läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. 1. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 3-kuulise katseajaga selle eest, et ta 23.01.2011.a kella 10.15 paiku jalutuskäigult tulles ei andnud vanglateenistujale ära jalutuskäigu ajal tarvitamata jäänud suitsetamistarbeid. Kaebaja on ise tunnistanud ja märkis seda kohtuistungil, et ta teadis, et pidi 23.01.2011.a jalutuskäigult tulles suitsud tagastama selleks ettenähtud kappi, kuid ta ei teinud seda, sest tahtis tubaka kambrisse kaasa võtta, et veel suitsetada samal päeval. Ta teatas, et on 24 aastat suitsetanud ja tal on raske ainult üks kord päevas jalutuskäigu ajal suitsetada. Ta leiab, et vangla rikub tema õigusi, kui ei luba suitsetada ja seega on käskkiri seadusevastane. VSkE § 82 lg 3 kohaselt (23.01.2011.a redaktsioonis), ei ole kinnipeetaval õigus hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete all mõeldakse esemeid, millest saab kokku panna tubakatooteid või neid põlema süüdata. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. VSkE § 82 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav suitsetada vanglas üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Tartu Vangla kodukorra p 12.5.4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud pärast jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbed andma vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule On tuvastatud, et kaebaja oli teadlik ülalnimetatud piirangutest ja vaidlust ei ole selle üle, et ta ei oleks olnud teadlik ülalnimetatud korrast. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ta sai ühe asja eest kaks karistust – distsiplinaarkaristuse käskkirja näol ja tubaka äravõtmise näol. Distsiplinaarkaristused on märgitud
lõikes 1 ja nendeks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Tubaka äravõtmine toimus
lg 2 alusel, sest see oli läbiotsimisel leitud keelatud ese, mis kuulus äravõtmisele. Kui kaebaja oleks jalutuskäigult tulles tubaka andnud vanglateenistuse ametnikule hoiule, oleks ta selle saanud tagasi järgmise jalutuskäigu ajal. Seega ei ole mitte ükski kaebaja poolt märgitud põhjus aluseks käskkirja tühistamisele. Vaidlustatud käskkiri ei käsitle tubaka äravõtmist ja kohtuotsuse selles osas kohus seda ei käsitle. Käskkiri kui haldusakt vastab haldusmenetluse seaduses (HMS) märgitud nõuetele, on motiveeritud, põhjendatud, selles on märgitud faktiline ja õiguslik alus. Veljo Ahase tegu on süüline ja õigusvastane. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud
Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et käskkiri ei kuulu tühistamisele. 5
lg 1 alusel, mille kohaselt vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja 6 olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Läbiotsimine oli teostatud VSkE § 82 lg 3 (23.01.2011.a kehtinud redaktsioon) märgitud asjaolude väljaselgitamiseks. Selle sätte kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete all mõeldakse esemeid, millest saab kokku panna tubakatooteid või neid põlema süüdata. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tartu Vangla kodukorra p 12.5.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud pärast jalutuskäiku tarvitamata jäänud suitsetamise tarbed andma vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule. Kaebaja ei ole sellist kohustust täitnud ning ta peitis enda juures suitsetamise tarbeid ja seoses sellega oli teostatud läbiotsimine. Kaebaja läbiotsimine oli teostatud
lg 4 kohaselt ja justiitsministri 01.04.2003.a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47 lg 1 järgides. Tagatud oli privaatsus ja läbiotsimine oli teostatud eraldi ruumis, kus kaebajal paluti täielikult lahti riietuda. Läbiotsimist teostas üks meessoost vanglaametnik. Kaebaja oli sunnitud ennast alasti võtma ja ta leiab kaebuses, et sellega alandati tema inimväärikust. Kohus ei nõustu sellega, sest läbiotsimisel oli seaduslik alus ja läbiotsimist teostati viisil, mis on õigusaktidega lubatud ning seega oli läbiotsimine õiguspärane.
lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Seega oli 23.01.2011.a toimunud läbiotsimine paratamatu toiming, mis kaasnes vanglas kinnipidamisega. Kinnipeetaval tuli vanglas taluda ebamugavusi seoses läbiotsimisega, kuid vangla toiming ei olnud õigusvastane. Seega ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.