TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1145 Otsuse kuupäev 13.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Rainbird Projects OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja 21.01.2010 nr. 136/108 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 23.09.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Rainbird Projects OÜ esindaja – juhatuse liige Timm Rannu; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik Resolutsioon Jätta Rainbird Projects OÜ kaebus haldusasjas 3-10-1145 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 12.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Rainbird Projects OÜ on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja 21.01.2010 nr. 136/108 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise taotluse nr. 310009860571 rahuldamata jätmise kohta. Kaebuses taotletakse tunnistada kehtetuks vaidlustatud käskkiri, kaebuses on taotletud kohustada PRIA´t võtma arvesse kaebuses toodud selgitusi taotluse edasisel menetlemisel ning kohustada PRIA´t võimaldada taotlejal esitada seisukoht Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 457 lg 6 kohaselt taotluse muutmise osas. Kohtuistungil taotleb kaebaja tühistada kaevatav käskkiri. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjaga „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluse nr. 310009860571 rahuldamata jätmine“ on jäetud rahuldamata Rainbird Projects OÜ taotlus nr.
- Kaevatava käskkirja kohaselt on taotleja taotlenud toetust vesiveski rekonstrueerimiseks puhkemajaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määrus nr. 128 „Nõuded majutusettevõttele“ (edaspidi Määrus) sätestab nõuded puhkemajale, Määruse nr. 128 § 47 kohaselt on puhkemaja puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamisvõimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Taotleja on kavandanud välja ehitada vilja jahvatusruumi, toitlustusruumi, rajada pisikaubandust ning 2 majutustuba. Seega on peetud investeeringuprojekti puhkemajale esitatud nõuetele mittevastavaks. Käskkirja aluseks on võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg 2 ning Põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr. 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 10 lg 2 p. 3 ja lg
- Kaebuses on märgitud, et PRIA ei ole oma käskkirjas põhjendanud, millisele puhkemajadele esitatud nõuetele investeeringuobjekt ei vasta. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei ole selgitanud, mis on puhkemaja mõiste. Kaebaja on seisukohal, et investeeringuobjekt vastab kõikidele Määruses 128 esitatud majutusettevõtte nõuetele ning PRIA on meelevaldselt ning taotleja andmetele mitte tuginedes teinud otsuse, et tegemist ei ole majutushoone täies ulatuses väljaüürimisega. Taotleja on märkinud, et on võimalik puhkemaja täies ulatuses välja üürida, sealjuures viljajahvatuse ruum, kus puhkajatele võimaldatakse vilja jahvatamist proovida ja jahvatusmasinate kui ajaloolis- ja kultuuriväärtuste eksponeerimine, toitlustamissaali ja vitriinis olevate pisimeenete müümine ei takista puhkemaja täies ulatuses välja üürimist, kuna nimetatud võimalused annavad külalistele heaolutunde ja aitavad sisustada vaba aega. Meelevaldne on vastustajal tõlgendada, et pisipoe pidamine meenete müügi näol ning toitlustusteenuse pakkumise tõttu ei ole majutushoone täies ulatuses väljaüüritav. Kaebaja on märkinud ka, et PRIA ei ole taotlejale andnud seaduses sätestatud võimalust taotletud summa vähendamiseks. PRIA taotleb jätta kaebuse rahuldamata. PRIA on märkinud, et kui taotleja soovib taotlust muuta, tuleks esitada uued taotlusdokumendid, kuid käesolevas asjas on jäetud kaebaja taotlus rahuldamata ning PRIA ei saa teha ettepanekut toetussumma vähendamiseks, sest esitatud kujul ei ole projekt abikõlblik, kuna pole võimalik määrata toetust ainult teisel korrusel olevale kahele toale, kuna ülejäänud ruume ei kasutada majutamiseks. Vastustaja on märkinud, et Määruse 128 § 47 kohaselt on puhkemaja puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, olles tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste selgitusi, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt on kaebuse esitaja taotlenud toetust vesiveski rekonstrueerimiseks puhkemajaks. PRIA on lähtunud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 määruse nr. 128 sätetest, mis kehtestab nõuded majutusettevõtetele. Nimetatud Määruse § 1 lg 3 kohaselt on majutusettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Määruse nr. 128 peatükis 8 on kehtestatud nõuded puhkemajale ning § 47 kohaselt on puhkemaja puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Nimetatud sättest on vastustaja lähtunud ning asunud seisukohale, et puhkemaja on majutusettevõte, mille majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Kuna kaebaja on majutushoones soovinud pakkuda külalistele viljajahvatusteenust , et külastajad saaksid seal vaba aega veeta ning ajaloolis- ja kultuuriväärtusi eksponeerida ning samuti on kaebaja korraldanud samas puhkemajas suveniiride müügipunkti, et külalised saaksid osta kaasa kohalike käsitöömeistrite meeneid, on vastustaja õigesti asunud seisukohale, et kogu hoonet ei ole võimalik üürida välja majutuseks. Kaebaja on ise märkinud, et teisel korrusel on kaks majutustuba 12 voodikohaga ning esimesel korrusel on viljajahvatusruum ja müügipunkt ning saal kus on võimalik toitlustada ning 0korrust nimetab kaebaja tehniliseks korruseks, seega ei saa hoonet välja üürida täies ulatuses. Vastustaja on õigesti märkinud, et Põllumajandusministri 12.03.2008 määrusega nr. 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 3 p. 5 kohaselt ei saa toetust taotleda Turismiseaduse § 18 lg 8,9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks uue voodikoha rajamiseks ja hoone parendamiseks ja majutusruumi sisustamiseks materiaalse põhivaraga. Turismiseaduse § 18 sätestab majutusettevõtte liigid ning § 18 lg 1 kohaselt iseloomustab majutusettevõtte liik majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus ning Turismiseaduse § 18 lg 11 kohaselt, kui majutusettevõte ei vasta ühegi nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. Investeeringuobjekt, millele kaebaja toetust taotleb, ei vasta puhkemaja, külalistemaja, hotelli, hosteli, ega motelli kirjeldustele. Kohus on seisukohal, et kaebaja hoone puhul on tegemist majutusettevõttega, kuna osaliselt on hoones majutusvõimalus olemas – II korrusel 12 voodikohta, kuid antud juhul ei ole tegemist puhkemajaga , mida üüritakse välja täies ulatuses, mistõttu ei ole täidetud Määruse nr. 128 § 47 nõue. Rainbird Porjects OÜ on küll märkinud, et kõnealuse investeeringuprojekti raames ei ole kavandatud toitlustusettevõtet ega väikepoodi, vaid on pakutud pisikaubandust ja puhkajatele viljajahvatamist kui ajaloolis- ja kultuuriväärtuste eksponeerimise võimalust, mis on mõeldud majutatavatele meelelahutuseks, kuid kohus on seisukohal, et kui samas hoones pakutakse muid teenuseid, nii pisikaubandust kui ka meelelahutust, ei saa olla tegemist majutushoone täies mahus väljaüürimiseteenuse osutamisega. Taotleja on esitanud PRIA´le ehitusdokumendid, millest nähtuvalt on PRIA välja lugenud, et tegemist ei ole ainult puhkemajaga.. Esialgselt on kaebaja taotluses märkinud, et voodikohtade arv on majutusettevõttes 20, olles hilisemalt märkinud , et kaebaja on pidanud õigeks märkida 12 loodavat ööbimiskohta, mille kohta on kaebaja paranduse teinud pärast seda kui PRIA on palunud esitada korrusteplaanid, kuhu oleks märgitud loodavad 20 ööbimiskohta. PRIA on märkinud, et kui kaebaja soovib taotlust muuta, tuleks esitada uued taotlusdokumendid. Kaebaja on märkinud, et PRIA ei ole selgitanud puhkemaja mõistet ning ei ole selgitanud, millistele nõuetele investeeringuobjekt ei vasta. Kohus on seisukohal, et PRIA on lähtunud eelpoolnimetatud seadusesätetest ning puhkemaja mõiste tuleneb Määruse nr. 128 § 47 sättest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks