← Eesti

3-10-3408/35

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3408 Otsuse kuupäev

  1. november 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Villaare kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. detsembri
  3. a maksuotsuse nr 12.23/1693-7 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Villaare, seaduslikud esindajad Imre Soosaar ja Reiko Kallion ning lepinguline esindaja Ivo Raudjärv. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Revo Krause ja Tõnis Kolga. Resolutsioon
  4. Rahuldada kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  5. detsembri
  6. a maksuotsus nr 12.2-3/1693-
  8. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ Villaare kasuks menetluskulu 2781,09 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  9. detsembrini
  10. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  11. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.02.
  12. a korraldusega nr 12.2-3/1693-1 alustati OÜ Villaare üksikjuhtumi kontrolli käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodidel juuli 2008 kuni august 2009 tulenevalt tehingutest OÜ-ga Maasin Grupp (registrikood 11264209, end nimi OÜ Denza). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.
  13. a maksuotsusega nr 12.2-3/16937 määrati OÜ-le Villaare maksukohustus 240 428 krooni (15366,11 eurot), sh 88 149 krooni (5633,73 eurot) käibemaksu ja 152 279 krooni (9732,38 eurot) tulumaksu.
  14. OÜ Villaare esitas 30.12.
  15. a Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.
  16. a maksuotsuse nr 12.2-3/1693-7 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 04.01.2011 määrusega rahuldati osaliselt OÜ Villaare esialgse õiguskaitse taotlus, peatades 07.12.
  17. a maksuotsuse nr 12.2-3/1693-7 täitmise selliselt, et maksuhalduril on õigus maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid. Tartu Halduskohtu 02.02.2011 a määruses selgitas kohus OÜ Villaare taotlusel, et kuna Tartu Halduskohtu 04.01.
  18. a määrusega on halduskohus vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatanud, jättes maksuhaldurile õiguse sooritada üksnes MKS § 130 lg 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid, siis ei ole käesoleval juhul OÜ Villaare maksuvõla avalikustamine maksuhalduri poolt lubatud. Samuti jäeti OÜ Villaare taotlus Tartu Halduskohtu 04.01.
  19. a esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks rahuldamata. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  20. Maksuotsusega on maksud määratud põhjusel, et maksuhalduri arvates ei ole tõendatud teenuste ost OÜ-lt Denza, mistõttu kaebajal ei olnud õigust OÜ Denza arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu ja OÜ-le Denza tehtud väljamaksed tuli lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ja tasuda nendelt tulumaksu. Maksuhalduri järeldus, et tehinguid OÜ Denza ja kaebaja vahel ei ole toimunud, on ebaõige. Samuti on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on toime pannud maksupettuse. Maksuhaldur oma järeldused rajanud oletustele, jätnud tehingute toimumist kinnitavad tõendid põhjendamatult arvesse võtmata, samuti toonud oma ebaõige järelduse kinnituseks välja ebaolulisi asjaolusid. Kuivõrd tehingud on toimunud, siis on õigesti arvatud maha sisendkäibemaks ning õigesti ei ole makstud tulumaksu OÜ-le Denza tehtud väljamaksetelt.
  21. Tehingute toimumist kinnitavad järgmised asjaolud. Olemas on korrektsed OÜ Denza poolt väljastatud ostudokumendid. Teenuse osutajaks olnud OÜ Denza endised juhatuse liikmed Aleksandr Stekolnikov ja Denis Pärtel ning kaebaja ja tellijaga seotud isikud kinnitavad tehingute toimumist. Tõendatud on teenuse eest müüjale tasumine. Teenus on saadud ja teenus on tellijatele edasi müüdud.
  22. Mitte millegagi ei ole tõendatud kaebaja poolt maksupettuse toimepanemine. Maksuhaldur tugineb kaebaja arusaama kohaselt maksuotsuse tegemisel (otsuse lk 9 ja 19) sellele, et kaebaja on toime pannud maksupettuse. Kaebaja osundab, et kohtupraktikas (eriti Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-18-10 p-d 10 ja 11) on kinnistunud seisukoht, et sõltuvalt sellest, millele maksuhaldur maksuotsuse tegemisel tugineb, kuuluvad tuvastamisele ja tõendamisele erinevad asjaolud. Maksuhaldur peab tuginema kas sellele, et 1) kaebaja on seotud maksupettusega või et 2) kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või et 3) tuleb teha järeldus, et kaebaja pidi seda teadma. Käesolevas asjas saab kaebaja aru, et maksuhaldur tugineb sellele, et kaebaja on seotud maksupettusega. See ei ole aga mitte millegagi tõendatud. Samas, lisaks maksupettuse toimepanemise järeldusele esitab maksuhaldur ka muid väiteid, millega ta justkui põhjendab, miks tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole OÜ-lt Denza teenuseid saanud.
  23. Neil asjaoludel taotleb kaebaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 07.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/1693-7 tühistamist ja kaebaja poolt kantud menetluskulude vastustajalt välja mõistmist. Vastustaja vastuväited
  24. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsuse aluseks oli asjaolu, et tehingud OÜ-ga Denza ei leidnud kinnitust.
  25. Vastustaja märgib, et antud juhul on maksumenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt tekkinud maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel arvel näidatud tehinguid ei toimunud. OÜ Denza puhul on tegemist äriühinguga, millel esinevad niiöelda varifirmale iseloomulikud tunnused (kontrollitaval maksustamisperioodil on pangakontodele laekunud rahasummad koheselt pärast laekumist välja võetud, ettevõtte juhatuse liikmed ei ole maksuhaldurile esitanud raamatupidamisdokumente, maksustamisperioodil juhatuse liikmeteks olevad isikud ei suuda oma paljasõnalisi väiteid teenuse müügi kohta tõendada ühegi tõendiga, juhatuse liikmed on maksumenetluses andnud vastuolulisi ütlusi teenuse müügi kohta jne). Vastustaja märgib, et asjaolu, et tehingu pooled kinnitavad arvetel näidatud tehingute toimumist ja arvete alusel on OÜ-le Denza tasutud, ei ole piisav selleks, et tõendada tehingute tegelikku toimumist OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel, kui muud asjas kogutud tõendid viitavad vastupidisele.
  26. Maksuhaldur luges maksumenetlust läbi viies tuvastatuks asjaolu, et tehinguid arvetel näidatud isikute vahel toimunud ei ole ja seega ei vasta OÜ Denza arved RPS § 7 lg-s 1 toodud nõuetele. Maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates asub vastustaja seisukohale, et tehinguid OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel toimunud ei ole ja seda pidi teadma ka kaebuse esitaja. Vastustaja märgib, et ainuüksi arved, ostja kinnitus, arvete eest tasumine ning raamatupidamisarvestuses kajastamine ei tõenda ostu-müügitehingute toimumist OÜ Villaare ning OÜ Denza vahel, kui muud maksuhalduri poolt kogutud tõendid kogumis seda ei kinnita. Nõuetekohaselt vormistatud arve on küll üheks tingimuseks, mis annab maksukohustuslasele õiguse arvel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks maksustamisperioodil tasumisele kuuluvast käibemaksust, kuid üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, nagu ka arve alusel raha maksmine, tehingute kinnitamine müüja poolt ja raamatupidamisarvestuses kajastamine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Vastustaja märgib, et maksuhaldur on kogunud tõendeid, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi, et arvetel märgitud tehinguid OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel ei toimunud. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja pole maksuhalduri seisukohti suutnud ümber lükata ja ainuüksi korrektselt vormistatud ostuarved ja müüjate kinnitus ei saa olla piisavaks tõendiks, millega ümber lükata maksuhalduri poolt kogutud muid tõendeid, mis kinnitavad, et arvetel näidatud poolte vahel tehinguid toimuda ei saanud.
  27. Vastustaja on seisukohal, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka see, et tehingud oleks reaalselt toimunud. Seda on kinnitatud ka mitmetes kohtulahendites (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-115). Maksukohustuslane peab maksuhalduri nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ning siinjuures ei saa piirduda vaid formaalsete tõenditega, nagu arvete olemasolu. Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, nagu ka arve alusel raha maksmine ja deklareerimine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Vastustaja on antud juhul seisukohal, et kuigi OÜ Villaare on maksuhaldurile esitanud korrekselt vormistatud ostuarved OÜ Denza rekvisiitidega, siis maksumenetluse käigus muid kogutud faktilisi asjaolusid (eelkõige asjaolud, mis viitavad sellele, et OÜ Denza pole reaalselt tegutsev ettevõte, vaid OÜ Denza eesmärgiks on fiktiivsete arvete koostamine ja väljastamine) ja Aleksandr Stekolnikovi, Denis Pärteli, Imre Soosaare, Reiko Kallioni, Tatjana Nikitina, Alar Randi, Marek Rentali, ja Raim Mailehe seletusi (vt kontrolli toimik B osa) kogumis hinnates on maksuhalduril põhjendatult tekkinud kahtlus, et arvel märgitud müüja OÜ Denza ei ole arvel märgitud teenust OÜ-le Villaare müünud ja teenused on soetatud tundmatult kolmandalt isikult, keda maksuhalduril polnud võimalik kindlaks teha, sest sellekohane teave on olemas üksnes OÜ1 Villaare endal. Kaebuse esitaja ja OÜ Denza endised juhatuse liikmed ei ole peale paljasõnaliste väidete tehingute toimumise kohta esitanud mitte ühtegi sellist tõendit, mis lükkaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldusi.
  28. Kõiki maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on vastustaja seisukohal, et OÜ Denza pole tegelik müüja ja OÜ Villaare oli sellest teadlik (pidi teadma). OÜ Villaare ei ole vastustaja arvates selle asjaoluga arvestanud. Ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse, et OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel arvel näidatud tehinguid ei toimunud. OÜ Villaaare pidi olema teadlik, et OÜ Denza ei ole tegelik müüja. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et OÜ Villaare pidi teadma, et OÜ Denza ei ole tegelik müüja, on tõendatud juba sellega, et OÜ Villaare juhatuse liikmed ja projektijuht on maksumenetluses kinnitanud, et objektidel töötasid OÜ Denza töötajad ja seda väidavad ka OÜ Denza endised juhatuse liikmed A. Stekolnikov ja D. Pärtel. Samas ei suuda ei OÜ Villaare ega ka OÜ Denza nimetada konkreetselt ühegi isiku nime, keda maksuhalduril oleks võimalik tuvastada. Vastustaja asub seisukohale, et kuna OÜ Villaare kinnitas OÜ Denza töötajate töötamist objektidel ja maksuhaldur on kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Denza puhul on tegemist niiöelda reaalselt majandustegevust mitteomava äriühinguga, mille eesmärgiks oli fiktiivsete arvete väljastamine, siis sellisest asjaolust pidi olema teadlik ka OÜ Villaare, kui kajastas OÜ Denza arveid enda raamatupidamises. Vastustaja märgib, et OÜ Denza ei ole suutnud anda maksuhaldurile kontrollitavat infot objektidel töötanud isikute kohtaja seetõttu ongi maksuhaldur asunud õigele seisukohale, et OÜ Villaare ja OÜ Denza vahel arvel näidatud tehinguid toimunud ei ole. Kaebuse esitaja väide, et ka OÜ Denza raamatupidaja kinnitab, et OÜ Denza oli reaalselt tegutsev ettevõte on vastustaja arvates vale, sest OÜ Denza raamatupidaja iseloomustas firmat kui väikest äriühingut, kus oli kuus 3-4 müügiarvet ja mõned kassatšekid. Tegelikkuses aga tehti kontrollitud maksustamisperioodil OÜ Denza arvele tuhandeid ülekandeid, mis koheselt pärast laekumist ka sularahaautomaatidest välja võeti. Seega kinnitab vastustaja arvates raamatupidaja seletus pigem maksuhalduri seisukohta, et OÜ Denza puhul oli tegemist niiöelda varifirmaga. Eeltoodud seisukohta kinnitab veelgi ka asjaolu, et Denis Pärteli ja Aleksandr Stekolnikovi väidete kohaselt hävinesid OÜ Denza raamatupidamisdokumendid sõidukis toimunud tulekahju tagajärjel. Denis Pärtel märkis oma 28.06.2010 antud seletuses, et dokumendid asusid autos seetõttu, et ta oli käinud just raamatupidaja juures ja kogu maksustamisperioodi raamatupidamine asus ühes köites. Arvestades OÜ Denza pangakontolt selgunud asjaolusid (kontodega on tehtud tuhandeid tehinguid) ning OÜ Denza raamatupidaja seletust, mille kohaselt oli OÜ Denza väikefirma, millel oli kõigest 3-4 müügiarvet kuus, siis võib asuda seisukohale, et OÜ Denza vormistas fiktiivseid müügidokumente, mida ei kajastatud enda raamatupidamises. Selline asjaolu viitab jällegi sellele, et tegelikkuses oli OÜ Denza peamiseks eesmärgiks väljastada fiktiivseid arveid erinevatele äriühingutele, kes saaksid arveid kasutades vähendada eelkõige tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia ettevõttest maksuvabalt välja rahalisi vahendeid. Lisaks eeltoodule esinevad maksumenetluses antud seletuste vahel vastuolud erinevatel objektidel väidetavalt töid teinud isikute arvus ja A. Stekolnikovi poolt välja pakutud isikute eesnimedes. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et maksumenetluse käigus võetud seletuste kohaselt on OÜ Denza endine juhatuse liige A. Stekolnikov ja OÜ Villaare projektijuht Raim Maileht omavahel tuttavad ja OÜ Denza leiti objektidele töid tegema just Raim Mailehe kaudu. Vastustajal on seega põhjendatud kahtlus, et OÜ Denza pangakontolt väljavõetud rahade tagastamine toimus just Raim Mailehe vahendusel. Vastustaja märgib kokkuvõtteks, et asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses kaebuse esitaja arvates kogunud piisavalt otseseid tõendeid, ei saa olla piisavaks väiteks lükkamaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusi. Riigikohus on leidnud, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Samasugune maksukohustuslase kohustus tuleneb ka MKS § 150 lg-st 1, mille kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (Riigikohtu 20.06.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-34-07, p 15). Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud sellised tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et 07.12.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/1693-7 on maksusumma määratud valesti. Kohtu põhjendused ja otsus
  29. Maksuotsuse kohaselt on kaebajale määratud maksukohustus järgmistel asjaoludel (I kd tlk 8-19). 12.
  30. Objektidel on töö teostatud, kuid vastustaja on seisukohal, et töid ei ole teostatud OÜ Denza poolt (I kd tlk 8). 12.
  31. OÜ Villaare on tasunud OÜ Denza rekvisiitidega arvete alusel. Üldlevinuks on skeemid, kus reaalsete tööde teostajateks näidatakse töid tegelikkuses mitteteinud isikud. Skeemide üheks osaks on rahaliste vahendite kandmine tegelikkuses töid mitteteostanud isikutele, mille eesmärgiks on varjata tööde tegelikku teostajat. Kui OÜ Denza oleks töid reaalselt teostanud, oleks tööde teostamist saanud usaldusväärselt tõendada OÜ Denza majandustegevust kajastavate dokumentidega ning tööl olnud isikute ütlustega (I kd tlk 8 pöördel). 12.
  32. OÜ Denza juhatuse liikmete A. Stkolnikovi ja D. Pärteli seletused on vasturääkivad. Seletustes antud nimed väidetavate töötegijate osas ei ole tõesed, OÜ Denza ei ole tõendanud reaalse tööjõu olemasolu. Kuna töötegijaid ei ole võimalik tuvastada eesnime järgi, on OÜ Denza juhatuse liikmete seletused töötegijate osas paljasõnalised. OÜ Denza juhatuse liikmed ei ole esitanud dokumente ettevõtte reaalse majandustegevuse kohta. OÜ Denza näol on tegemist ettevõttega, kes tegelikkuses teenuseid ei osuta. Ettevõtte nimel vormistatakse üksnes dokumente olematute tehingute kohta. Tegelikkust mittekajastavaid algdokumente ei saa arvesse võtta maksukohustust vähendavate nõuetele vastavate algdokumentidena (I kd tlk 8 pöördel - 9). 12.
  33. Osapooled ei ole tõendanud, et tööde teostajaks või vahendajaks oli OÜ Denza. Tööde tellijate esindajad ja kaebaja esindajad ei tuvastanud reaalseid töötegijaid Anne 2 ja Raja 32 objektidel. Tellijate esindajate seletused on paljasõnalised. Vastuolud on seletused plaatija kohta Anne 2 objektil. Anne 2 tellija esindaja Alar Ranna seletustest tuleb pidada usaldusväärsemaks esmast seletust, kuna hilisemad väited võisid olla mõjutatud menetlusosalise poolt (I kd tlk 9). 12.
  34. Kuna on tõendatud, et tööde teostajaks ei olnud OÜ Denza ja OÜ-l Denza puudusid ka alltöövõtjad, siis võisid tööde tegelikuks teostajaks olla nii OÜ Villaare palgatud ja deklareerimata töötajad kui ka tundmatud kolmandad isikud. Kuna OÜ Denza ei ole tõendanud reaalset majandustegevust, võib järeldada, et A. Stekolnikov ja D. Pärtel olid palgatud OÜ Villaare poolt tööde organiseerijatena ega esindanud OÜ-d Denza (I kd tlk 9 pöördel). 12.
  35. OÜ-l Denza võis olla väikses mahus majandustegevust, kuid pangakontolt liikunud märkimisväärselt suurte summade osas väljastati vaid kauba/teenuseta fiktiivseid arveid ja võimaldati OÜ Denza pangakontot rahade kandmiseks (I kd tlk 9 pöördel). 12.
  36. Kuna OÜ Denza rekvisiitidega arvetel kajastatud tehinguid ei ole toimunud, on OÜ Villaare poolt OÜ-le Denza makstud summad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed (I kd tlk 10). 12.
  37. Kuna on tõendatud, et töid ei ole teostanud OÜ Denza, peab kaebaja tõendama tema majandustegevust kajastavatel dokumentidel märgitud andmete õigsust (I kd tlk 10 pöördel). 12.
  38. Väidetavate allhankimistega manipuleerimiseks on OÜ Villaare taotluslikult jätnud dokumenteerimata tööde protsessipõhise tegevuse ja järelevalvetoimingud (I kd tlk 10 pöördel). 12.
  39. OÜ-l Denza esines arvete ja kassatšekkide kohaselt väikses mahus majandustegevust. OÜ Denza pangakonto kohaselt tehti kontrollitaval perioodil aga ligikaudu tuhat tehingut. OÜ Denza raamatupidamisdokumentide hävimine põlengus ei ole tõene ega eluliselt usutav, mis annab aluse järelduseks, et OÜ Denza ei taha andmeid maksuametile esitada. Ei ole leidnud kinnitust OÜ Denza nimel Espaki kauplustest ostetud materjali kasutamine OÜ Denza majandustegevuses. Raamatupidamisdokumentide maksuhaldurile esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik kontrollida OÜ Denza poolt esitatud käibedeklaratsioonide õigsust OÜ-ga Villaare tehtud väidetavate tehingute kohta, sh nende tehingute deklareeritud andmete hulgas olemise kohta (I kd tlk 11). 12.
  40. OÜ Denza ja OÜ Villaare ei ole tehingu osapooltena nimetanud ühtegi isikut, keda oleks võimalik tuvastada objektidel viimistlustööde teostajana. Ei ole tavapärane, et OÜ Denza juhatuse liikmed ei mäleta ühegi väidetava töötegija isikuandmeid ega alltöövõtjate nimesid, millest järeldub, et töömehed ei olnud OÜ Denza poolt vahendatud, vaid olid organiseeritud OÜ Villaare enda poolt (I kd tlk 12). Neil asjaoludel on vastustaja järeldanud, et OÜ Villaare ei ole saanud teenust OÜ-lt Denza. OÜ Villaare ei ole maksuhalduri järeldusi kummutanud ja vastupidist tõendanud olles esitanud üksnes formaalseid väiteid. OÜ Villaare ei ole täitnud oma tõendamiskoormist. Seetõttu tugineb maksuhaldur kontrollaktis toodud asjaoludele.
  41. Selles osas on vastustaja maksuotsus välja toonud võrreldes eelpool tooduga järgmised täiendavad asjaolud. 13.
  42. OÜ Villaare juhatuse liikme Imre Soosaare ja projektijuhi Raim Mailehe seletuste alusel järeldab vastustaja, et kuna müüja ja ostja esindajad olid omavahel tuttavad, olid nad eelduslikult kursis teineteise äriühingute majandustegevusega. Hea äritava kohaselt tulnuks OÜ-l Villaare uurida OÜ Denza võimalusi allhangete teostamiseks ja vahendamiseks. Tuttavate isikute vaheline koostöö viitab sellele, et OÜ Villaare oli teadlik OÜ Denza reaalse majandustegevuse puudumisest. Ei saa pidada tavapäraseks, et tööde tellija ei tunne sisuliselt huvi tööde tegemise käigu, kasutatud materjalide, tööde kvaliteedi ega tööde tegelike teostajate isikute vastu ega dokumenteeri järelevalvetoiminguid (I kd tlk 15 pöördel). 13.
  43. OÜ Villaare juhatuse liikme I. Soosaare seletuse ja esitatud dokumentide, OÜ Denza juhatuse liikmete A. Stkolnikovi ja D. Pärteli seletuse ja OÜ Villaare töötajate R. Mailehe ja Marek Renteli seletuse alusel järeldab vastustaja, et töömehed võisid olla palgatud OÜ Villaare poolt ja OÜ-d Denza kasutati arvete väljastajana (I kd tlk 16 pöördel). 13.
  44. OÜ Denza deklaratsioonide ja tegevuse analüüsi alusel on vastustaja seisukohal, et on tõenäoline, et OÜ Villaare on OÜ Denza kaubata/teenuseta arvete alusel tehtud väljamaksetena OÜ-st Villaare välja läinud raha saanud tagasi, kas OÜ Denza esindajate kaudu või kasutades selleks OÜ Denza deebetkaarti (I kd tlk 17).
  45. Tuginedes vastustaja poolt tuvastatud asjaoludele ja tehtud järeldustele, asub halduskohus seisukohale, et vastustaja versioon kaebajale maksuotsusega täiendava maksukohustuse määramise faktilistest asjaoludest on järgmine. OÜ Villaare projektijuht R. Maileht elab OÜ Denza juhatuse liikme A. Stekolnikoviga ühes majas ja nad tunnevad teineteist juba A. Stekolnikovi lapsepõlvest. R. Mailehe tutvuse tõttu on OÜ Villaare leidnud OÜ Denza. OÜ Denza juhatuse liikmed A. Stekolnikov ja D. Pärtel olid palgatud OÜ Villaare poolt tööde organiseerijatena. Tööde tegelikuks teostajaks võisid olla nii OÜ Villaare palgatud või OÜ Villaare poolt organiseeritud ja deklareerimata töötajad kui ka tundmatud kolmandad isikud. Väidetavate allhankimistega manipuleerimiseks on OÜ Villaare taotluslikult jätnud dokumenteerimata tööde protsessipõhise tegevuse ja järelevalvetoimingud. OÜ Villaare oli teadlik OÜ Denza reaalse majandustegevuse puudumisest. On tõenäolina, et OÜ Villaare on OÜ Denza kaubata/teenuseta arvete alusel tehtud väljamaksetena OÜ-st Villaare välja läinud raha tagasi saanud, kas OÜ Denza esindajate kaudu või kasutades selleks OÜ Denza deebetkaarti.
  46. Kaebuses on kaebaja õigustatult seisukohal, et maksuotsus on tingitud asjaolust, et kaebaja pani toime maksupettuse. Kohtumenetluses on vastustaja positsiooniks, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Denza ei olnud kauba/teenuse tegelikuks müüjaks, maksuotsuse tegemist ei ole tinginud kaebaja osalemine maksupettuses. Halduskohus vastustaja poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et maksuotsus on asjas oluliste asjaolude suhtes vastuoluline ja tugineb oletustele. Vastustaja ei ole selles asjas tõendanud põhjendatud kahtlust mahus, mis annaks aluse tõendamiskoormuse kaebajale panekuks. Vastuseks vastustajale märgib kohus, et kaebaja on õigesti osundanud maksuotsuses ja kontrollaktis väljendatud vastustaja seisukohtade vastuolulisusele. Vastustaja on põhjalikult käsitlenud faktilisi asjaolusid seonduvalt OÜ-ga Denza. Seda on kohtu hinnangul tehtud sellise põhjalikkusega, et esmapilgul võib jääda mulje, nagu maksumenetluse kohustatud isikuks ei oleks OÜ Villaare vaid hoopis OÜ Denza. Samas nõustub kohus vastustajaga, et OÜ Denza suhtes tuvastatud asjaolud võivad olla aluseks tema suhtes maksunduslikult tähtsust omavate järelduste tegemiseks. OÜ Villaare suhtes on vastustaja seisukohad aga kontrollaktis ja maksuotsuses olnud vastuolulised ja maksupettuse tõendatuse aspektist ka oletuslikud. Vastustaja on alusetult üldteada olevaiks lugenud asjaolusid, mis peaksid olema aga kaebaja suhtes tõendatud. Vastustajale teadaolevad maksustamisest kõrvalehoidumiseks kasutatavad skeemid ei ole kohtu arvates sellisteks üldteada olevateks asjaoludeks, et nende alusel saaks määrata maksukohustust, kui kaebaja osalus maksupettuses ei ole tõendatud. Kaebaja maksupettuses osalemine peab olema asjas kogutud tõenditega tõendatud. Sel alusel maksu määramiseks ei ole piisav vastustaja põhjendatud kahtlus kaebaja maksupettuses osalemise kohta, mis viiks tõendamiskoormuse kaasaaitamismaksiimi alusel kaebajale. Maksuotsusest tuleneb kohtu hinnangul, et vastustaja on maksuotsuse teinud motiivil, et kaebaja on toime pannud või vähemalt osalenud maksupettuses. Kuna kohtumenetluses väljendatud seisukohast nähtuvalt, on ka vastustaja ise seisukohal, et tema poolt kogutud tõendid ei anna alust kaebajale õigusliku etteheite esitamiseks maksupettuses osalemise kohta, siis on kohus seisukohal, et kaebaja on õigustatud kohtumenetluses täiendavate tõendite esitamiseks. Ükski kohtumenetluses kogutud tõend ega asjaolu ei viita sellele, et kaebaja oleks jätnud tahtlikult tõendid maksumenetluses esitamata. Tõendamise ese on maksupettuse puhul ja olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et müüja pole tegelik müüja, erinev. Kuna maksuotsus on selles osas vastuoluline, leiab kohus, et kaebajale ei saa ette heita, et ta oleks asjas tähtsust omavad tõendid maksumenetluses tahtlikult esitamata jätnud. Ainult tõendite tahtlik esitamata jätmine, välistaks nende hilisema esitamise. Kuna vastustaja positsioon on kaebaja suhtes olnud vastuoluline, siis ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on kohtumenetluses minetanud tõendite esitamise õiguse.
  47. Kaebuse põhistamiseks on kaebaja kohtumenetluses esitanud järgmised täiendavad tõendid: OÜ Villaare juhatuse liikmete Imre Soosaare ja Reiko Kallioni seletused; tunnistajate Aleksandr Stekolnikovi, Vjatšeslav Vavilovi, Alar Ranna, Raimond Danilsoni ja Raim Mailehe ütlused; Mainori Kõrgkooli Disaini Instituudi sisekujunduse eriala üliõpilase Elisa Artemjeva tootmispraktika praktikaaruanne OÜ-s Denza; OÜ Denza pangakonto väljavõte; AS Espak Tartu kaupluse arvete registri väljavõtte. Vastuväidete põhistamiseks on vastustaja kohtumenetluses esitanud järgmised täiendavad tõendid: AS Optimera Estonia arved; Denis Pärteli avaldus. Halduskohus on vaidluse lahendamiseks omaalgatuslikult Tööinspektsioonist välja nõudnud töövaidluskomisjoni otsused Natalja Arhipova avalduses Viimistlusehitus SP OÜ vastu
  48. aastast ja Ruslan Pipitš avalduses Denza OÜ vastu
  49. aastast.
  50. OÜ Villaare seadusliku esindaja Imre Soosaare seletuse (I kd tlk 237-241) kohaselt kasutati OÜ-d Denza alltöövõtjana viimistlustöödel esimest korda Pikk 82 objektil, kuna sel ajal tekkis oma tööjõuga probleeme. Põhiliselt tegeles viimistlusasjadega Raim Maileht. Ta ütles, et teab, inimesi, kes tegelevad viimistlusega, seejärel küsiti hinnapakkumist. OÜ Denza hinnapakkumise põhjal hinnad sobisid, sõlmiti leping. OÜ Denza enne raha ei saa, kui töö on teostatud ja tellija jääb rahule. Pika tn objekt oli väike töö, mille kohta ehituspäevikut ei peetud, kuna töö oli viimistluspõhine ning summad ei olnud suured. Kaetud töid sellel objektil ei tehtud, mille tõttu ei koostanud ka kaetud tööde akte, sest kaetud töö on näiteks see, mis läheb mulla alla, aga sellist tööd ei tehtud. Värvimine ja pahteldamine selle alla ei kuulu. Tellija akte ei nõudnud, aktid koostatakse siis, kui tellija nõuab seda. Ka hea ehitustava ei nõua seda. Anne 2 objekti tellijaga oli eelnev koostöö kogemus. OÜ Denza võeti alltöövõtjaks siis, kui OÜ Villaare ei saanud töödega ise hakkama. OÜ Denza tõi ise materjalid. Käis töid üle kontrollimas. Materjalid said OÜ-ga Denza kokku lepitud, krohvimisel, viimistlemisel ja värvimisel on teada, mis materjale kasutada. Nagu Pikk tn 82 ei olnud ka Anne tn 2 kaetud töid. Raja 32 objektil oli tarvis maja ära soojustada, armeerida ja krohvida. OÜ Denza tegi armeerimis- ja krohvimistöid, nad ise tõid materjalid. Suhtles Aleksandr Stekolnikoviga, teistega vähem, aeg-ajalt oli ka Denis Pärtel kaasas. Kuidas OÜ Denza oma töötajatele palka maksab ja kas kasutab legaalset tööjõudu, huvi ei tundnud. OÜ Villaare seadusliku esindaja Reiko Kallioni seletuse (I kd tlk 243) kohaselt kasutati OÜ-d Denza alltöövõtjana, kuid ta ei olnud objektidega seotud. OÜ Denza tuli alltöövõtjaks R. Mailehe kaudu, I. Soosaar näitas hinnapakkumist ja arutasid, kas võtta alltöövõtjaks. Pika tänava objektiga oli näha, et koostöö sujus. Anne 2 objektil käis ainult korra midagi sinna viimas, kellegagi ei suhelnud, Raja tn käis üks või kaks korda, kuna polnud tema objektid, siis ei süvenenud. OÜ Denza oli tema jaoks tavaline alltöövõtja, kes on teinud palju ka teisi objekte, on näha, et on viimistlusfirma, lepingud ja arved on korrektselt tehtud, viimistlustööde tegemiseks ei nõuta ka litsentse. Tunnistaja Raim Maileht annab ütlusi (I kd tlk151-153), et ta töötab alates
  51. aastast OÜ-s Villaare projektijuhina. Kuidas OÜ-ga Denza koostöö alguse sai ja kelle initsiatiivil ei mäleta. Alltöövõtjate kasutamise korral on tunnistaja tööülesandeks jälgida töökäiku, kontrollida, et töö vastaks normidele ja oleks korrektselt tehtud, kuna väljastada tuleb kvaliteetne töö. Alltöövõtja esitab hinnapakkumise juhatuse liikmetele, koostab hinnapakkumise ise siis, kui OÜ Villaare teeb alltöövõttu. Alltöövõtjaid otsisid juhatuse liikmed. Juhatuse liikmed ise töömehi mustalt ei palganud. Töötas Pikk 82, Anne 2 ja Raja 32 objektidel. Anne 2 puhul oli tegemist korterelamuga, kus oli vaja korrastada välistrepid, vahetada trepikodade uksed, viimistleda koridorid (krohvida, maalritööd, värvida), paigaldada trepikäsipuud, plaatida püstakute põrandad, trepimademed ja korruste vahel. OÜ Villaare tegi ise kõikides trepikodades osa töödest (trepikäsipuud ja välistrepid). Siseviimistlus telliti OÜ-lt Denza. Suhtles alltöövõtjate töölistega läbi ülemuse, antud juhul A. Stekolnikovi. OÜ-l Denza oli 2-4 töötajat objektil. A. Stekolnikov vedas materjali, kui palju A. Stekolnikov ise tööd tegi, ei oska öelda, vahel olid tal ka tööriided seljas. Kas OÜ Denza omakorda alltöövõtjaid palkas ei tea. Pikal tänaval tegi OÜ Villaare ka ise paar trepikoda, kuna ei jõudnud ise kõike teha palgati alltöövõtjana OÜ Denza. Raja 32 fassaaditöödel oli ka OÜ Denza, kuna ka seal OÜ Villaare ei jõudnud kõike ära teha. Armeerimise ja krohvimise tegid OÜ Denza mehed. Tööde kokkuleppimise kohta ei tea, aga A. Stekolnikov käis objektil, materjali tõi OÜ Denza buss. A. Stekolnikov elas lapsena tema majas, pärast kooli lõpetamist läks Saksamaale, kui sealt tagasi tuli, siis tuli välja, et tal on oma firma. Anne 2 objektil oli plaatimise peal OÜ Denza kõrval eraldi alltöövõtja. A. Stekolnikovi nägi kõikidel objektidel tööriietes. Tunnistaja Raimond Danilson annab ütlusi (I kd tlk 149), et ta töötab juba kuus aastat OÜ-s Villaare. Raja 32 objektil vahetas aknaid, parandas treppe, paigaldas soojustust. Objektil töötasid ka kaks vene keelt rääkivat armeerijat-krohvijat, kes ei olnud OÜ Villaare töötajateks, mis firma töötajatega tegemist oli, ei tea, kuna tööriietel ei olnud selle firma nime. OÜ Villaare ülemused neile tööalaseid korraldusi ei jaganud. Keegi tõi neile segu, seda meest nägin ainult üks kord. See oli võõras mees. Tunnistaja Alar Rand annab ütlusi (I kd tlk 145-147), et tema juhitud OÜ Randem on tellinud OÜ-lt Villaare töid erinevatel objektidel. OÜ Randem sõlmis
  52. a KÜ-ga Anne 2 halduslepingu, mille alusel hakati maja haldama. OÜ-lt Villaare telliti trepikodade remont (seinad, laed, trepimademete plaatimine, seinte, lagede krohvimine, värvimine, trepikoja siseste trepikäsipuude korrastamine, tuulekodade remont ja ümberehitus, postkastide paigaldus, väljast sissekäikude välistreppide remont kõikidel trepikodadel). OÜ-lt Villaare küsis hinnapakkumise mais, juulis olid selgunud kõikide tööde teostajad, sai panga poole pöörduda, esimene leping elektritöödele, järgmine akendele ja siis OÜ Villaare tööd. OÜ-l Villaare oli töötajaid 4-7, kes olid OÜ Villaare alltöövõtja töötajateks. Alltöövõtjatega suhtles läbi OÜ Villaare, konkreetselt oli alltöövõtjaks OÜ Denza, kelle juhtideks olid Aleksandr ja Denis, kellega suhtles samuti, kes tõid materjale ja tegelesid pigem tööde juhtimise ja töötajatega. OÜ Denza töötajatega ei suhelnud, töötajatest tundis ainult Aino Klingi poega. OÜ-st Villaare suhtles Imre Soosaarega ja Raim Mailehega, alltöövõtjaga suhtles vähe, peamiselt lõppastme töödes, kui oli kvaliteedi kontroll. Plaatimistöid tegi OÜ Villaare teine alltöövõtja OÜ Maapõllu, kui käis maksuametis, siis seda ei teadnud. A. Stekolnikovi ja D. Pärtelit ehitustöid tegemas ei näinud, nägi neid materjale toomas ja objektil liikumas, oli selge, et tegemist on OÜ Denza töödejuhtidega. Tunnistaja Aleksandr Stekolnikov annab ütlusi (I kd tlk 134-139), et temale kuuluv ettevõte OÜ Denza tegi 2008-
  53. aastal töid OÜ-le Villaare. Objektideks oli korteriühistud Anne 2, Pikk 82 ja ülikoolile kuuluv hoone Raja
  54. Pikk 82 majas remonditi viiekorruselise elamu kaks trepikoda, pahteldamine, värvimine. Tööde tellimuse sai Imre Soosaarelt. Tööde teostamise käigus suhtles OÜ-st Villaare I. Soosaare ja Rain Mailehega, aga samuti tellijate esindajatega nagu Alar Rand. Anne 2 elamul tehti põhjalik remont kuues trepikojas, krohvimine, viimistlus. Raja 32 tehti fassaaditöid koos soojustamise ja viimistlusega. Töölistele maksis palka OÜ Denza sularahas, tööle olid vormistatud ainult tunnistaja ise ja juhatuse teine liige Denis Pärtel, kes said palka ka ülekannetega. OÜ-l Denza oli
  55. a palju objekte OÜ Villaare objektide kõrval. Materjalid ostis OÜ Denza ehituspoodidest. OÜ-ga Villaare arveldati pangaülekannetega. OÜ Villaare ei teadnud, kuidas OÜ-s Denza töö ja palkade maksmine töötajatele on korraldatud. Käibemaks lisati arvetele, kuna OÜ Denza on käibemaksukohustuslane. Käibemaks on makstud. Tunnistaja Vjatšeslav Vavilov annab ütlusi (I kd tlk 141-143), et ta töötas OÜ-s Denza, A. Stekolnikovi juures, kellelt OÜ Villaare tellis töid. Anne 2 objektil tegi maalri- ja krohvimistöid koos Andrei, Aino ja tema pojaga, oli ka teisi inimesi, kes vahetusid ja A. Stekolnikov ja D. Pärtel ise. Palka sai A. Stekolnikovilt sularahas, umbes 7-12 tuhat tükitöö eest. OÜ Villaare kontrollis töid, nemad palka ei maksnud ja tööalaseid korraldusi ei andnud. Tööle vormistatud ei olnud, sellistest asjadest OÜ Villaare töötajatega juttu ei olnud. On lõpetanud ehitustööde erialal Tallinna ehituskooli. Anne 2 objektil värvis trepi käsipuid, plaatimistöödel ei osalenud. Teistel objektidel ei töötanud. Töökorralduslikult allus A. Stekolnikovile, kellelt sai ka töövahendid. OÜ Villaare ei teinud ettepanekut töötasu sularahas saamiseks. Elisa Artemjeva poolt Mainori Kõrgkoolis sisekujunduse erialal kaitstud tootmispraktika praktika aruandega (I kd tlk 87-98) on tõendatud, et aruande koostaja oli
  56. a praktikal OÜ-s Denza, kes töötas mitmel ehitusobjektil, praktika kohaks kujunes nendest Viljandi Maagümnaasiumi algklasside hoone ehitus. OÜ Denza teostas objektil viimistlustöid. Ettevõtte juhatuse liikmeteks ja omanikeks olid D. Pärtel ja A. Stekolnikov, kes juhivad ettevõtte tööd ja seal töötavat ca 20 inimest. Ettevõte tegutseb peamiselt viimistlustöödega aga ka muinsuskaitse all olevate objektide renoveerimisega. Objektide hankimine on konkursipõhine koostöös koostööpartneritega KVL Ehitus ja Villaare OÜ, kes teevad üldehitustööd pärast mida tegeleb OÜ Denza siseviimistlusega. OÜ Denza pangakonto väljavõttega (I kd tlk 168-235) on tõendatud, et OÜ Villaare on kontole teinud ülekandeid, kontolt on tehtud väljamakseid D. Pärtelile, A. Stekolnikovile, kantud raha ettevõtte kassasse, erinevatele ehitusmaterjalide, töörõivaste, elektroonika ja äritarvete kauplustele erinevates linnades, võetud välja sularaha pangaautomaatidest ja pangakontoritest, tasutud sõiduki kasutamise ja kütuse eest, tasutud tööriistade eest, tasutud autokaupade ja auto rehvidega seonduvate teenuste eest. AS Espak Tartu kaupluse arvete registri väljavõttega (I kd tlk 161-167) on tõendatud, et OÜ Denza on ostnud ehitusmaterjale. Vastustaja poolt esitatud AS Optimera Estonia arvetega (I kd tlk 156-160) on tõendatud, et ehitusmaterjale on ostetud suhteliselt väikeses mahus. Denis Pärteli avaldusega (I kd tlk 155) on tõendatud ettevõtte kasutuses olnud auto põleng. Halduskohtu poolt kogutud tõendite töövaidluskomisjoni otsusega Natalja Arhipova asjas (II kd tlk 5) on tõendatud, et avaldaja ja Viimistlusehitus SP OÜ juhatuse liikme Aleksandr Stekolnikovi vahel oli sõlmitud suuline tööleping, mille alusel avaldaja töötas 18.02.-29.02.
  57. a Pikk tn 82 kortermaja trepikoja remontimisel maalri-abitöölisena, mille tõttu on komisjon tunnistanud ettevõtte ja avaldaja vahelist töösuhet sel perioodil. Töövaidluskomisjoni otsusega Ruslan Pipitši asjas (II kd tlk 6) on tõendatud, et avaldaja ja Denza OÜ juhatuse liikme Aleksandr Stekolnikovi vahel oli sõlmitud suuline tööleping, mille alusel avaldaja töötas 07.0515.08.
  58. a Tartu Kaubamaja objektil maalriöödel, mille tõttu on komisjon tunnistanud ettevõtte ja avaldaja vahelist töösuhet sel perioodil.
  59. Halduskohus, hinnates maksu- ja kohtumenetluses kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et vastustajal puudus alus vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks selles toodud faktilisel ja õiguslikul alusel. Vastustajal puudus alus tõsikindlaks järelduseks, et töid ei ole teostatud OÜ Denza poolt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ Villaare on tasunud OÜ Denza rekvisiitidega arvete alusel. Vastustaja on üldlevinuks lugenud skeemid, kus reaalsete tööde teostajateks näidatakse töid tegelikkuses mitteteinud isikud. Vastustaja käsitluse kohaselt on skeemide üheks osaks rahaliste vahendite kandmine tegelikkuses töid mitteteostanud isikutele, mille eesmärgiks on varjata tööde tegelikku teostajat. Käesoleval juhul on nii subjektiivsete kui objektiivsete tõenditega tõendatud, et tööde tegelikuks teostajaks oli OÜ Denza, kusjuures töid teostati kaebaja poolt alltöövõtjat kasutades tellija teadmisel. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et OÜ Denza pool tööde teostamist saaks usaldusväärselt tõendada OÜ Denza majandustegevust kajastavate dokumentidega. Vastustaja ei ole aga selgitanud, milline on selle nõude eiramises kaebaja roll, mistõttu ei haaku see põhjendus käesoleval juhul skeemiga, millele vastustaja viitab. Pealegi on kaebaja kohtumenetluses esitanud nii tööl olnud isikute ütlusi kui ka muid objektiivseid tõendeid OÜ Denza majandustegevuse toimumise kohta vaidlusalusel perioodil. Halduskohus nõustub, et mõneti on OÜ Denza juhatuse liikmete A. Stekolnikovi ja D. Pärteli vastustajale antud seletused vasturääkivad. Kohtu hinnangul on aga vasturääkivus tingitud eelkõige sellest, et OÜ Denza on kasutanud maksustamise mõttes ebakorrektset tööjõudu ja reaalseid töötegijaid on vastustaja ees varjatud, kuna neile on palka makstud ilmselt makse maksmata. Pärast tunnistajate ütlustega kohtus tõendatut ei saa juhatuse liikmete seletusi pidada paljasõnalisteks, kuna ükski kohtus uuritud tõenditest ei viita kaebaja seosele maksupettusega ega tõenda kaebaja võtmeisikute (juhatuse liikmed, projektijuht) teadmist maksupettuse toimepanemisest. Halduskohus nõustub, et OÜ Denza juhatuse liikmetele võib esitada õigusliku etteheite, et nad ei ole esitanud dokumente ettevõtte reaalse majandustegevuse kohta, kuid vastustaja ei ole maksuotsuses motiveerinud, kuidas see asjaolu seondub kaebaja tegevusega. Uute tõendite valguses on paljasõnaline vastustaja väide, et OÜ Denza näol on tegemist ettevõttega, kes tegelikkuses teenuseid ei osuta ja et ettevõtte nimel vormistatakse üksnes dokumente olematute tehingute kohta. Vastustaja on õigesti osundanud, et tegelikkust mittekajastavaid algdokumente ei saa arvesse võtta maksukohustust vähendavate nõuetele vastavate algdokumentidena. Halduskohus peab nentima, et viimati nimetatud olukorda käesoleval juhul ei esine. Vastupidiselt vastustajale peab halduskohus asuma seisukohale, et osapooled on kohtumenetluses tõendanud, et tööde teostajaks oli OÜ Denza. Vähemalt ühe töö tellija esindaja ja kaebaja esindajad on vajalikus määras tuvastanud reaalsed töötegijad Anne 2 objektil. Tellija esindaja seletust ei saa lugeda paljasõnaliseks, kuna tunnistajana on A. Rand andnud ütlusi, mida saab lugeda usaldusväärseks ja mis ei ole olulises osas vasturääkiv vastustajale antud seletusele. A. Ranna mõjutamine menetlusosaliste poolt ei ole vastustaja poolt tõendatud, kohus ei saa tugineda vastustaja oletustele, mis ei kvalifitseeru põhjendatud kahtluseks. Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et OÜ Denza tegevuse saaks omistada kaebajale. Puuduvad igasugused tõendid, et tööde tegelikuks teostajaks võisid olla OÜ Villaare palgatud ja deklareerimata töötajad või asjas tuvastamata tundmatud kolmandad isikud, nagu leiab vastustaja. Samuti puuduvad igasugused tõendid järelduseks, et A. Stekolnikov ja D. Pärtel olid palgatud OÜ Villaare poolt tööde organiseerijatena ega esindanud OÜ-d Denza. Ka vastustaja sellekohane järeldus kvalifitseerub oletuseks. Vastustaja ei ole maksuotsuses esitanud analüüsi, milline on kasutatavates skeemides väikesemahuline majandustegevus ja mille alusel ta järeldab, et kaebaja pangakontolt liikunud rahasummad saab taolises mahus olnud majandustegevuse puhul lugeda suurteks summadeks. Kogutud tõendite alusel tuleb järeldada, et OÜ Denza puhul on reaalne majandustegevus tõendatud. Rohkemateks järeldusteks tõendid puuduvad. Osundatud asjaoludel on OÜ Denza rekvisiitidega arvetel kajastatud tehinguid toimunud, mille tõttu ei ole OÜ Villaare poolt OÜ-le Denza makstud summad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Vaidlusalusteks töödeks on ehituse mõttes suhteliselt väikesemahulised maalritööd. Tööde protsessipõhine tegevus ja järelevalvetoimingud on halduskohtu hinnangul dokumenteeritud maalritöödele omaselt ja tellijate poolt soovitud mahus ja korras, mis on omakorda ka tõendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et OÜ-l Denza esines konto väljavõtte ja muude kohtus esitatud tõendite kohaselt majandustegevust. Tehingute arvu ja majandustegevuse vahel seoste tegemiseks puudub alus, kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule OÜ Denza pangakonto väljavõtet sellises vormis, et otsustada, kas tehingute arvu ja tõendatud majandustegevuse vahel on seos või mitte. Vastustaja ei ole maksuotsuses esitanud seoseid OÜ Denza raamatupidamisdokumentide väidetava hävimise ja kaebaja võtmeisikute teadmise vahel. Kuna tõendatud on OÜ Denza poolt maalritööde teostamine, ei saa välistada, et OÜ Denza nimel Espaki kauplustest ostetud materjali kasutati OÜ Denza majandustegevuses kaebajale alltöövõtu korras tööde teostamisel. Vastustaja ei ole maksuotsuses välja toonud kaebaja võtmeisikute teadlikkust OÜ Denza raamatupidamisdokumentide maksuhaldurile esitamata jätmise faktis, seetõttu on sellele viitamine maksuotsuses arusaadavalt motiveerimata. Tõendatud on OÜ Denza poolt objektidel viimistlustööde tegemine. Samuti on tõendatud, et OÜ Denza tasus töötajatele sularahas (millelt jäeti maksud maksmata), mille üle on vaieldud isegi töövaidluskomisjonis. Puuduvad igasugused tõendid järelduseks, et töömehed olid organiseeritud OÜ Villaare enda poolt. Asjas kogutud tõenditega ei ole vastustaja versioon tõendatud. Töövaidluskomisjon on pädeva riigiorganina tuvastanud töösuhte Pikk 82 objektil A. Stekolnikovi ettevõtte ja maalri vahel ning töösuhte OÜ Denza ja maalri vahel, mis tõendab, et OÜ Denza sai olla ka kaebaja alltöövõtjaks. Tõendatud ei ole ühegi tõendiga, et töösuhe (või muu lepinguline suhe) oleks olnud kaebaja ja maalrite ning kaebaja ja A. Stekolnikovi vahel Halduskohus on seisukohal, et ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et OÜ Villaare oli teadlik või pidi olema teadlik OÜ Denza reaalse majandustegevuse puudumisest, kuna reaalne majandustegevus on tõendamist leidnud. Tööde tellijad on tundnud sisuliselt huvi tööde tegemise käigu, kasutatud materjalide ja tööde kvaliteedi vastu. Järelevalvetoiminguid ei ole kaebaja poolt õigusvastaselt dokumenteerimata jäetud. OÜ Villaare juhatuse liikme I. Soosaare seletus, esitatud dokumendid, OÜ Denza juhatuse liikmete A. Stkolnikovi ja D. Pärteli seletused ja OÜ Villaare töötajate R. Mailehe ja Marek Renteli poolt maksuametile antud seletuse alusel ei saa halduskohtu hinnangul järeldada, et töömehed võisid olid palgatud OÜ Villaare poolt ja OÜ-d Denza kasutati arvete väljastajana. Puuduvad igasugused tõendid järeldusteks, et OÜ Villaare on OÜ Denza kaubata/teenuseta arvete alusel tehtud väljamaksetena OÜ-st Villaare välja läinud raha saanud tagasi, kas OÜ Denza esindajate kaudu või kasutades selleks OÜ Denza deebetkaarti, nagu on oletanud vastustaja.
  60. HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud maksuotsuse.
  61. Seoses kaebuse rahuldamisega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjakohast kohtupraktikat, mõistab halduskohus vastustajalt välja põhjendatud ja vajaliku kaebaja menetluskuluna 2000 eurot kantud õigusabi kulude katteks halduskohtus. Roby Koik kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.