Obsah (5)

§ 619§ 172§ 173§ 174§ 625

2-11-21204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. 06.05.2011.a saabus Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt edastatuna EJB’i avadlus, milles palutakse tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Hollandi Kuningriigi Brabant’i ringkonnakohtu (Rechtbank ´sHertogenbosch) 03.04.2009.a otsus kohtuasjas nr 188162 / FA RK 09-707 EMJW’ilt elatise väljamõistmise kohta.
2. Avalduse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on Hollandi Kuningriigi Brabant’i ringkonnakohtu (Rechtbank ´s-Hertogenbosch) poolt 03.04.2009.a kohtuasjas nr 188162 / 2 2-11-21204 FA RK 09-707 tehtud otsus, mis muu hulgas käsitleb elatise väljamõistmist. Selle lahendi järgi on EJB ja EMJW kokku leppinud, et alates kuupäevast, mil abielulahutuse otsus kantakse perekonnaseisu ameti selleks ette nähtud registrisse ja seni kuni lapsed DIWi ja SMW’i elavad EJB’i juures, maksab EMJW EJB’ile igakuise ettemaksena elatisraha 750 eurot lapse kohta. Sellele summale kohaldatakse tsiviilseadustiku artiklis 1:402a nimetatud kohustuslikku indekseerimist esimest korda 01.01.2009.a. See kord jääb jõusse, kui lapsed peale 18-aastaseks saamist elavad endiselt EJB’i juures, välja arvatud juhul, kui vastav laps on selle vastu. Maksekohustus lõpeb lapse 21-aastaseks saamisel (tsiviilseadustiku artikkel 1:395a). Alates kuupäevast, mil abielulahutuse otsus kantakse perekonnaseisu ameti selleks ette nähtud registrisse, maksab EMJW EJB’ile ülalpidamistoetust brutosummas 2 000 eurot, mida tuleb EJB’ile maksta igakuise ettemaksena. Seda summat suurendatakse tsiviilseadustiku artiklis 1:402a nimetatud kohustusliku indekseerimisega esimest korda 01.01.2009.a. EMJW’i ülalpidamiskohustus kestab vastavalt seadusele (maksimaalselt) 12 aastat alates abielu lahutamise kuupäevast. Vastavalt 06.07.1972.a indekseerimisseadusele tõsteti tasumisele kuuluva elatisraha suurust: - 3,9% võrra 779,25 euroni kuus lapse kohta alates 01.01.2009.a ning 2 078 euroni kuus EJB’ile; - 2,3% võrra 797,17 euroni kuus lapse kohta alates 01.01.2010.a ning 2 125,79 euroni kuus EJB’ile; - 0,9% võrra 804,34 euroni kuus lapse kohta alates 01.01.2011.a ning 2 144,92 euroni kuus EJB’ile. 31.05.2011.a seisuga moodustavad tasumata maksed kokku 32 793,22 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 3.

§ 619

lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. 4. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab

-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

1. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja 3 kirjalikus menetluses lähtuvalt Brüsseli I määruse sätetest. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse Brabant’i ringkonnakohtu (Rechtbank ´s-Hertogenbosch) 03.04.2009.a kohtuasjas nr 188162 / FA RK 09-707 tehtud otsuse kohta välja andnud 15.03.2011.a. Vastavalt väljastatud tunnistustele kuulub nimetatud kohtulahend päritoluliikmesriigis EMJW’i (st puudutatud isiku) suhtes täitmisele.
2. Kohus leiab, et kuna on täidetud Brüsseli I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Hollandi Kuningriigi Brabant’i ringkonnakohtu (Rechtbank ´s-Hertogenbosch) poolt 03.04.2009.a kohtuasjas nr 188162 / FA RK 09-707 tehtud otsus selles osas, mis käsitleb elatise väljamõistmist Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse ega määruse tunnustamist välistavaid asjaolusid. 7.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes

§ 172

lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 172lg 1 teise lause kohaldamiseks.

Kohus märgib siinkohal, et Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud tunnistusest nähtuvalt on EJB ja EMJW saanud Brabant’i ringkonnakohtus õigusabi. Brüsseli I määruse artikli 50 järgi on taotlejal, kes kohtuotsuse teinud liikmesriigis on saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, sama määruse III peatüki 2. jaos sätestatud menetluses õigus saada sellist õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on taotlusesaaja liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. Seega tuleb avaldaja lugeda ka käesolevas kohtumenetluses menetluskulude (s.o riigilõivu ja tõlkekulude) tasumisest vabastatuks. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

8. Tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1). 4 2-11-21204

§ 625

lg-st 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud Brüsseli I määruse artikli 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale). Indrek Parrest kohtunik 5