lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt
§-s 336 sätestatule. Vastavalt
lg 1 p 9, ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. A. P. ei ole allkirjastanud posti teel kohtule esitatud avaldust (vormistatud kaebusena) isiku surnuks tunnistamiseks. Avaldajal tuleb kohtule esitada allkirjastatud avaldus, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkirjaga või muul isikusamasuse tuvastamist võimaldaval tunnusel vastavalt
3.
139 lg 2 p 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda avalduselt hagita asjas. Tulenevalt RLS § 57 lg 5 tuleb avalduse esitamisel hagita asjas isiku surnuks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 63, 91 eurot. A. P. on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot ( tl 1). Seega on avaldaja tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem 47, 94 eurot. 4. Vastavalt
lg 1 p 3 on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine. Tulenevalt
lg 1; 198 lg 1 p 2 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1, 2 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige:1) teadmata kadunud isiku seaduslik esindaja või valla- või linnavalitsus; 2) teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 3) siseminister. Isiku surnuks tunnistamise avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Vatsavalt TsÜS § 19 lg 1 võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Seega lahendab kohus hagita menetluses isiku surnuks tunnistamist isiku avalduse alusel, kellel on selleks õiguslik huvi, kusjuures avaldajal tuleb avalduses märkida, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist.
lg 1 p 6 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, asja põhisisu, menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud.
lg 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas hagiavalduses lisaks hageja selgelt väljendatud nõudele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad oma hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse. 2
lg 1 p 1-3 nimetatud isik, siis tuleb avaldajal täiendavalt selgitada asjaolusid, miks on avaldaja huvitatud Penno Paasi surnuks tunnistamiseks olukorras, kus Pärnu Maakohtu 28.09.2011 määrusega on kohustatud A. P. , mitte Penno Paasi, tasuma Eesti Vabariigile põhinõudeid summas 1640, 43 eurot ja kõrvalnõudeid summas 578, 93 eurot.
lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud A. P. tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades
§-des 3401 lg 1, sätestatut, kuid avaldaja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.