Kostja palub kohtul jätta rahuldamata hageja poolt esitatud esindajakulude (arve nr 7650 summas 285 eurot) avaldus ja seda põhjusel, et hagejat esindas tsiviilprotsessis hageja seaduslik esindaja Mati Kriis ning esindajat ja nõustajat tsiviilprotsessi tegelikkuses ei kaasatud. Eelnimetatud asjaolu kinnitavad kohtumenetluse raames esitatud dokumendid sh hagiavaldus jms hageja poolt esitatud dokumendid, milledel puudub hagejapoolne viide esindajale. Hageja, keda esindas tsiviilprotsessis seaduslik esindaja ehk juhatuse liige, puudub õiguslik alus taotleda kostjalt esindajakulude kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Hageja taotleb kohtult menetluskuludelt viivise väljamõistmist vastavalt VÕS §-le 113. Kostja palub jätta hageja eelnimetatud nõue rahuldamata, sest menetluskulude puhul on tegemist kõrvalnõudega ning kõrvalnõudelt täiendava viivise küsimine on kehtiva õigusega vastuolus. Kostja ei ole
lg 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades
§-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud riigilõivu hagihinnalt, so 21 859 kroonilt, 5 000 krooni, so 319, 56 eurot (tl 6). 5. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
Vastavalt
Seega on hagejale osutatud õigusabi seotud käesoleva vaidlusega ega anna alust väita, et arvel näidatud õigusabi ei ole osutatud käesolevas tsiviilasjas. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg (3 tundi) ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on seega põhjendatud ja vajalik. Arvestades eeltoodut, kusjuures hageja esindaja kulud on tunduvalt alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, loeb kohus
lg 1, 4 alusel hageja lepingulisele esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 285 eurot. 6. Seega loeb kohus hageja põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks kokku 604, 56 eurot. Kuna aga jõustunud otsusega jäeti hageja menetluskulu 95 % ulatuses kostja kanda, kostja ei ole esitanud avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulust 95%, so menetluskulu summas 574, 33 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks viivise menetluskulult 574, 33 eurolt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ( EKP intress+7 % aastas). Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.