alusel, et kui arvesse võtta isegi need summad, mille saamist hageja tunnistab ning sellest tulenevalt hageja majanduslikku seisundit, on selge alus viivise vähendamiseks olemas. Samuti tuleks arvesse võtta ka seda, et seni tuvastatud asjaolude järgi ei ole hageja kostjale võla sissenõudmise kohta esitanud eelnevat kohtuvälist hoiatust ega teatanud, millal ja kuidas peab maksmine toimuma (tl 48-51). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED 3
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingust (tl 9) nähtub, et pooled on sõlminud lepingu, mille kohaselt laenuandja (hageja) annab laenuvõtjale (kostja) laenu 1 600 000 krooni, andes laenusumma laenuvõtjale kätte sularahas. Laenu intress on 6% kuus laenu summalt. Laenuvõtja omab täielikku õigusvõimet käesoleva lepinguga endale võetud kohustuste täitmiseks ning vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Laenuvõtja maksab laenuandjale 0,5% viivist päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. Protsendi maksmine toimub igakuiselt 25.kuupäevaks sularahas. Laenusumma on laenuvõtja kätte saanud 04.07.2007. Kohus loeb paljasõnaliseks kohtuistungil kostja A. U. poolt vande all antud seletuses (tl 201203), esitatud väite, et laenulepingusse on trükitud blanketile laenuintress ja viivised hiljem juurde kirjutatud, sest need väited ole kooskõlas teiste tõenditega (laenulepinguga, hageja vande all antud seletusega). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole eelneva menetluse vältel sellist väidet esitanud ega ei ole taotlenud tsiviilasja kaheaastase menetluse vältel võimalikku kirjaekspertiisi teostamist. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kostjal on asja kogu menetluse jooksul olnud kohtus esindajaks advokaat. Väheusutav on, et hageja laenab välja suure summa raha kostjale ilma intresside ja viiviste tasumise kokkuleppeta. Kostja A. U. seletab vande all (tl 201-203), et tal laenusuhteid tänaseks päevaks enam kostjaga ei ole, võlga ei ole, kõik summad on tasutud; tasumine toimus tagasi osaliselt summa-summa haaval; kogu summa tasuti tagasi 2008.a. jaanuaris; raha tagastamine toimus kokkusaamistel kostjaga, kus ei viibinud kõrvalisi isikuid; viimane suurem summa tagastati Kubija hotellis, kus viibis juures Toomas Kreitsberg; istuti lauas, hageja tuli sisse ja A. Uibokand andis raha; raha 800 000 oli tavalises kilekotis, olid 500-krooniste pakid, raha ei loetud üle; osa raha oli tekkinud ajapikku endal, osa võttis A. Uibokand ei mäleta, mis pangast. Tunnistaja Toomas Kreitsberg annab ütlusi (tl 116), et 2009.a. jaanuarikuus Kubija hotelli restoranis kohtus ta hagejaga raha üleandmisel; kostja ei tahtnud üksi minna; olid Kreitsberg, Uibokand ja pärast tuli Müürsepp; põhimõtteliselt ei räägitud midagi, toimus raha üleandmine; Andres tuli kohale, raha oli kilekotis pakkides ja andis üle; kohapeal raha üle ei loetud; raha oli 800 000, 16 pakki; raha anti üle ja mindi laiali; ei mäleta, kas restoranis oli palju rahvast; ei mäleta, et oleks sellist jutuajamist olnud, et mille eest see raha üle anti. Hageja annab vande all seletuse (tl 187), et ta ei ole mitte kunagi kohtunud Toomas Kreitsbergiga Kubija hotellis; Toomas Kreitsberg on Võru Maja haldur 4
lg 1,3 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja on lepingus tunnistanud laenu kättesaamist, seega on leping ühtlasi käsitletav võlatunnistusena (võladokumendina). Võladokumenti ei ole võlgnikule tagastatud, kirjalikku tunnistust võla tagastamise kohta antud ei ole, seega ei saa eeldada, et kostja on kohustuse täitnud. Kostja A. Uibokand on seletanud vande all, et ta on tegelnud põhiliselt vahendustegevusega, tal on väga palju erinevaid ettevõtteid olnud, on spordiühing, on pidanud piljardisaali, pidanud toidukohta, kinnisvara vahendanud, on OÜ Rannatare ja OÜ Volante Kinnisvara, on olnud tegev Luha Keskuses, on Spada Invest OÜ juhatuse liige, on sõlminud lepinguid ja ka finantseerimislepinguid. Seega on kostja olnud tegev äritegevuses, mistõttu eeldab kohus, et ta oli teadlik ka kirjaliku laenulepingu alusel võetud laenu tagastamise fikseerimise vajadusest. Kui hageja ei usaldanud kostjale raha laenata ilma kirjaliku laenulepinguta, ei ole põhjendatud ka kostjapoolne eriline usaldus laenu tagastamise fikseerimatajätmise või laenutunnistuse tagastamise mittenõudmise näol. Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud kogu võla (sealhulgas 800 000 krooni) tasumist hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas ei oma tähendust, millistel asjaoludel kostja tasus hagejale intresse raha kasutamise eest enne 04.07.2007.a. sõlmitud laenulepingut, sest hageja nõue tuleneb 04.07.2007.a. poolte vahel sõlmitud laenulepingust, millega on kostja hagiavalduse kohaselt kinnitanud 1 600 000 krooni saamist ning kokku leppinud intresside ja viiviste tasumises. 5
lg 3 tähenduses.
§-d 76 lg 1 ja 82 lg 1 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus, mis muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, sest pooled olid suuliselt leppinud kokku raha tagastamise tähtajad esialgu oktoober 2007 ja viimaseks tähtajaks juuli 2008.a. Laenulepingust nähtuvalt ei olnud pooled kokku leppinud laenu tagastamise kohustuse tähtajas (tl 9). Hageja väited, et pooled on suuliselt lepingut muutnud ja määranud lepingu tähtaja, on paljasõnalised ning ei ole ka kooskõlas TsÜS § 77 lg 3 2.lause mõttega. Kostja vande all antud seletus ja muud tõendid ei kinnita pooltevahelise laenulepingu tähtajalisust. Tähtajatu on laenuleping, mille puhul ei ole pooled leppinud kokku laenusaajale väljamakstud laenusumma tagastamise kohustuse täitmise ajas. Tähtajatu laenulepingu korral muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu korralise ülesütlemise korral.
lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Lisaks korralisele ülesütlemisele võib ka tähtajatu laenulepingu üles öelda erakorraliselt, mille eelduseks on mõjuva põhjuse esinemine.
lg 1 p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus nõustub hagejaga, et see paragrahv ei näe ette ülesütlemisavalduse vorminõuet. Seega peaks lepingu ülesütlemine olema lubatud ka kaudse tahteavaldusena. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega ei ole ilmselt sellise tahteavalduse puhul määrav, et lepingupool oma avaldust selgesõnaliselt ülesütlemiseks ei nimeta. Ülesütlemine on tahteavaldus, mis jõustub teise poole poolt kättesaamisega. Hageja M. M. annab vande all seletuse (tl 187), et aprillis 2008 oli viimane osaline laekumine ja maikuus 2008.a. ütles ta kostjaga lepingu üles näost näkku; 16.mail 2008.a. oli Virgo Kibena kõrval, kes kuulis pealt, kui hageja nõudis raha ja kostja ütles, et saad oma raha; varem saatis hageja kostjale sõnumeid telefoniga ja nõudis oma raha tagasi; järgmine kord oli maikuus, kui tulid sõbrad külla, Kurvits oli seal ja kostja tuli kauplusest välja; hageja ei öelnud niimoodi, et leping on lõpetatud; kui inimene küsib oma raha, siis ongi leping üles öeldud, kui inimene ei maksa igakuiselt protsente. 6
lg 1 p 2 intressimaksmise kohustuse mittetäitmisel õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, on hageja asja materjalidest nähtuvalt nõustunud kostja poolt pakutud laenu tagastamisega kahe kuu möödudes juulis 2008. Selline hageja käitumine on lubatav ka
Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale lepingust tuleneva põhivõla 1 600 000 krooni, hageja poolt hagis nõutud intressid ja viivised tasunud. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltevahelises laenulepingus on kokku lepitud intressi tasumine. Laenulepingu p 4 ja hageja M. M. vande all antud seletusega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud laenu intressi tasumises 90 000 krooni kuus, mida kostja asja materjalidest nähtuvalt esialgu ongi teinud. Kohus nõustub hagejaga, et
ei sätesta laenulepingult tasutava intressi suuruse ülempiiri. Hagiavaldusest ja hageja vande all antud seletusest nähtuvalt tasus kostja intresse korrektselt kuni märtsikuuni 2008.a., aprillis 2008 40 000 krooni ja augustis 2008 150 000 krooni.
lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tulenevalt
lg 8 on põhjendatud hageja seisukoht, et ta arvestas kostja poolt augustis 2008 makstud summa intresside tasumisena. Seega on kostja intressivõlgnevus (aprill 50 000 + mai 90 000 + juuni 90 000 + juuli 90 000- augustis makstud 150 000) 170 000 krooni.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid alates augustist 2008.a. kuni jaanuar 2009 laenuraha 1 600 000 krooni tagastamisega viivituses oldud aja eest kokku 1 440 000 krooni, kuid hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendanud viiviste nõuet poole võrra 720 000 kroonini. Hageja ei ole arvestanud viiviseid intresside tasumisega viivituses oldud aja eest. Kostja on taotlenud viivise vähendamist.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi (viivise) alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi (viivise) eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ülemäära suured. 8
lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohus nõustub kostjaga, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtuvaidluses viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Samas on kostja vande all seletanud (tl 202), et tema teada on Kreitsberg varem olnud seotud äriühinguga Spada Invest; A. Uibokand on selle äriühingu juhatuse liige. Mis puutub hageja esindajate poolt kohtuvaidlustes viidatud kostja seotusele äriühinguga Werrohof Invest OÜ, siis asjas on arestitud hagi tagamiseks kostjale kuuluv Werrohof Invest OÜ osa ja äriregistri kandest nähtuvalt (tl 130) on kostja Werrohof Invest OÜ juhatuse liige. Kohus jätab tähelepanuta hageja esindajate viited kohtuvaidluste käigus (tl 209) Mederex Grupp OÜ juhi ja osaniku, Võru Maja OÜ ainuosaniku kohta ning kinnistute liikumisest Spada Invest OÜ, sest asja sisulisel arutamisel neid asjaolusid esile ei toodud. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 600 000 krooni, tasumata intressid 170 000 krooni ja viivised 720 000 krooni, seega kokku 2 490 000 krooni, s.o. 159 140 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Seega tuleb jätta jõusse Tartu Maakohtu 6.veebruari 2009.a. määruse ja 9.juuni 2010.a. määruse alusel hagi tagamiseks seatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriossa nr 3242504 Ukuaru kinnistule, asukohaga Ukuaru Teedla küla Rõngu vald Tartu maakond, kohtulik hüpoteek summas 450 000 krooni; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.