Obsah (16)
§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 165§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143§ 144§ 340§ 1502-10-31814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.novembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
- Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja L. L. aadressil on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega ei ela antud aadressil (tl 47). Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja L. L. elukoht Võru maakond Antsla vald VanaAntsla Tammiku 8-8 (tl 38, 58). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela L. L. aadressil Võru maakond Antsla vald Vana-Antsla Tammiku 8-8 ja politseil puudub teave L. Lepa tegeliku asukoha kohta (tl 52). Maksu-ja Tolliameti andmebaasis on viimased andmed L. L. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta märtsist 2011.a. (tl 63). Hageja taotleb kostja L. L. menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes
- juulil 2011 ( tl 77). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale L.
L. kättetoimetatuks. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja M. M. isiklikult kättetoimetatud 12.aprillil 2011 ( tl 62). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 2. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2
(5)kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja L. L. sõlminud 24.märtsil 2006 tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 15 000 krooni. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29, 35% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 24.märtsil 2006 M. M. käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 43 508 krooni ning käenduse tähtajaks 1.mai
- Kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust korduvalt. Hageja hoiatas 21.09.2006 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 24.10.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi L. L. ja M. M. vastu solidaarselt 28 994, 21 krooni nõudes, millest 14 515, 83 krooni on tagastamata krediidisumma; 2 328, 38 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 1 850 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja viivis 10 300 krooni ning arvestades
§ 367
sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt alates 03.juulist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29, 35 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust koos maksegraafiku ja üldtingimustega, käenduslepingu, kostjatele saadetud ülesütlemishoiatustest, viivise arvestusest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 396 lg 1; 402; 415;
- VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 3
(5)sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 6. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning
§ 407
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 28 994, 21 krooni, so 1 853, 07 eurot ning arvestades
§ 367
sätestatut alates 03.juulist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 14 515, 83 krooni, so 927,73 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,35 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 10 300 krooni ehk 658, 29 eurot) ei või ületada tagastamata krediidisummat. Tulenevalt
§ 468
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 7.
§ 162
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
§ 165
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on kandnud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 3 000 krooni, 240 krooni riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 6,39 eurot 4
(5)menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8,29, 30, 71) .
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§ 139
lg 1, lg 2 p 1, lg 3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades
§-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 14 515, 83 kroonilt riigilõivu 3 000 krooni, so 191, 73 eurot. Vastavalt
§ 143
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kokku 198, 12 eurot. Vastavalt
§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 500 krooni, so 95, 87 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hageja on vastavalt RLS § 57 lg 2 kandnud veel menetluskuluna riigilõivu 5 krooni lehekülg menetlusdokumentide, hagiavalduse ning selle lisade 21 lehekülje elektroonilise väljatrüki summas 240 krooni.
§ 340
lg 4 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 240 krooni toimingu eest, mis vastavalt
§ 340lg 5 on riigilõivuvaba.
Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 240 krooni. Hagejal on õigus
§ 150
lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu tagastamiseks. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
§ 174
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 293, 99 eurot. Kohtunik: 5
(5)