← Eesti

2-11-34951/6

Obsah (11)§ 444§ 440§ 231§ 468§ 162§ 165§ 174§ 139§ 144§ 175§ 178

2-11-34951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk 07.detsembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise

§ 444

lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

§ 440

lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 2. Kohus leiab, et hagi kuulub

§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostjate õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Sänna Külapood OÜ ( kostja I) sõlminud 05.04.2010 ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüb hageja ja kostja I ostab toidukaupu vastavalt kostja I tellimusele. Samas on hageja ja kostja K. U. 05.04.2010 sõlminud käenduslepingu. Pooled on kokku leppinud, et K. U. tagab kostja I vastu tekkinud nõuded maksimumsummas 1 278, 23 eurot (20 000 krooni) hageja poolt määratud ajaks. Käenduslepingu p 2.8 kohaselt tagab K. U. kõik lepingust tulenevad Sänna Külapood OÜ kohustused (tasumata arved, viivised, võla sissenõudmiskulud). Hageja on arve-saateleht nr 23495, 23754, 24464 alusel kaubad kostjale üle andnud kokku summas 1445, 11 eurot. Lisaks põhinõudele lisandub hageja nõudele lepingu p 1.5.2 alusel viivis ning hageja nõutavaks viivisesummaks on 500 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS A.M.F Hulgi hagis Sänna Külapood OÜ ja K. U. vastu välja mõista põhinõue 1 445, 12 eurot ja põhinõudelt viivis 500 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad ostu-müügilepingust ja käenduslepingust, saldokinnituse, kostjatele esitatud võlateatised, käendaja vastuse. VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt 2

(5)VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja K. U. sõlmitud käenduslepingu p-de 2.4-2.8 ( tl 9-11) järgi on käendaja võtnud endale kohustuse tagada antud käenduslepingu alusel AS-le A.M.F.Hulgi OÜ Sänna Külapood vastu tekkinud ja/või tekkivad nõuded, mis tulenevad 2010 aastal AS A.M.F. Hulgi ja OÜ Sänna Külapood vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nr 1648. Käenduslepingu p 2.5 kohaselt on käendaja vastuse rahaline maksimumsumma 20 000 krooni. Kui OÜ Sänna Külapood ei täida ostu-müügilepingu järgseid kohustusi vastutab käendaja koos OÜ-ga Sänna Külapood müüja ees solidaarselt p 2.5 nimetatud summa ulatuses. Käendaja tagab kõigi ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste (sh arve-saateleht eest tasumata summade, viiviste, trahvide ja muude ostu-müügilepingust tulenevate summade), ostu-müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustuste täitmise. 3. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostjate õigeksvõtuga kuulub hagi

§ 440lg 1 alusel rahuldamisele.

Kuna kostja K. U. sõlmitud käenduslepinguga on pooled kokku leppinud käendaja vastustuse rahalises piirmäära 20 000 krooni, so 1278, 23 euro ulatuses, siis seega on õiguslikult põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1278, 23 eurot ja ülejäänud võlgnevus 666, 89 eurot tuleb hageja kasuks välja mõista OÜ-lt Sänna Külapood. 4. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 165

lg 1, 3, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse ning, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi 1 945,12 euro 3

(5)ulatuses OÜ Sänna Külapood suhtes, millest solidaarselt K. U. mõisteti välja 1 278, 23 eurot, so 65 % ulatuses kogu rahuldatud nõudest, siis jätab kohus hageja menetluskulud 65% ulatuses solidaarselt kostjate OÜ Sänna Külapood ja K. U. kanda ja 35% ulatuses kostja OÜ Sänna Külapood kanda.

§ 174

1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja kohtuvälise kuluna kulutused õigusabile kokku 202, 25 eurot. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud hageja menetluskulude nimekirjale. 6.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades

§ -s 133 lg 1, 2 ; RLS § 57 lg 1; lisa 1 sätestatud tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 319,55 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kolme Arlex Õigusabi OÜ esitatud arve alusel: arvete nr 033, 026, 037 alusel. Arve nr 033 on esindatud õigusabi osutamise eest hagejale kohtuvälise võlasissenõudmismenetluse eest summas 72, 25 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel märgitud teenuste kirjelduste kohaselt on arve esitatud kohtuvälise võlamenetluse eest ajavahemikus 11.11.2010-18.07.2011: võlanõuete koostamise, käendaja vastusteate koostamine ja saatmine, täiendava meeldetuletuse koostamine ja saatmine. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud ka arve nr 026 hagiavalduse koostamise eest. Seega on hageja esitanud arve nr 033 õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindajate põhjendatuks kuluks arvet nr 033 summas 72,25 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist arve nr 026 alusel hagiavalduse koostamise eest summas 100 eurot. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse 4,5 lehel. Esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kasutanud juriidilist õigusabi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikuluks hagiavalduse koostamise kulu summas 100 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ka arve nr 037 alusel: menetluskulude avalduse koostamise eest summas 30 eurot. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud kahe lehelist 4

(5)menetluskulude avaldust, selle sisulist teksti ja selleks eeldatavalt kulunud aega, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks 20 eurot. Kohus loeb seega

§ 175

lg 1 alusel hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks (õigusabikuluks) kohtu poolt tuvastatud asjaoludel esitatud arvete alusel 120 eurot. Seega loeb kohus hageja põhjendatuks menetluskuluks kokku 439, 55 eurot. 7. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud solidaarselt 65 % ulatuses OÜ Sänna Külapood ja K. U. kanda ning 35 % ulatuses OÜ Sänna Külapood kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 285, 70 eurot ja kostjalt OÜ-lt Sänna Külapood tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 153, 85 eurot. Tulenevalt

§ 178lg 2 võib vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Heiki Kolk Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.