Obsah (11)

§ 113§ 8§ 76§ 396§ 401§ 82§ 100§ 101§ 108§ 397§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20937 Tsiviilasi Swe

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
2. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1
3. Jätta hageja Swedbank AS menetluskulud kostja Margerita Tammistu kanda.
4. Välja mõista kostjalt Margerita Tammistu’lt hageja Swedbank AS-i kasuks menetluskulu kogusummas 571,87 (viissada seitsekümmend üks eurot 87 senti) eurot s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1447,91 krooni (92,54 eurot) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
5. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 23.08.2006 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Margerita Tammistu (edaspidi kostja) laenulepingu nr * (edaspidi leping 1) summas 50 000 krooni intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.08.
6. Alates 15.04.2008 kuni 15.08.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingujärgne intress oli 18% aastas ning viivisemääraks on alates 29.10.2010 0,05% päevas. 12.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 krooni ulatuses. Lepingult 2 arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Kostja jäi lepingu 2 püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.04.
7. 11.10.2010 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 26.10.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi ei kustuta, öeldakse leping ennetähtaegselt üles. 20.10.2008 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr * alla. 22.11.2010 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 04.04.2011 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata tsiviilasjas nr 2-1057952 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressidel, kohtu dokumendid tagastati. 04.05.2011 esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 4347,20 euro nõudes, millest lepingu nr * võlgnevus on 3021,10 eurot (põhiosa 1751,86 eurot, intress 958,67 eurot perioodi 2 15.04.2008 – 28.10.2010 eest ja põhiosa viivis 310,57 eurot perioodi 15.04.2008 – 03.05.2011 eest) ning lepingu nr * tulenev võlgnevus on 1326,10 eurot (põhiosa 1294,19 eurot, intress 3,88 20.10.2008 (1 päev) eest, kaardikasko 21,28 eurot 15.04.2008 – 15.06.2008 eest, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 0,36 eurot). KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 04.05.
8. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja on hagimaterjalid vastu võtnud isiklikult 21.05.
9. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 4347,20 euro väljamõistmist kostjalt, millest lepingu nr * võlgnevus 3021,10 eurot (põhiosa 1751,86 eurot, intress 958,67 eurot perioodi 15.04.2008 – 28.10.2010 eest ja põhiosa viivis 310,57 eurot perioodi 15.04.2008 – 03.05.2011 eest) ning lepingust nr * tulenev võlgnevus 1326,10 eurot (põhiosa 1294,19 eurot, intress 3,88 eurot 20.10.2008 (1 päev) eest, kaardikasko 21,28 eurot perioodi 15.04.2008 – 15.06.2008 eest, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 0,36 eurot). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (1751,86 eurot) alates 04.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas ning lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (1294,19 eurot) alates 04.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 23.08.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 10-11/; laenu tagastamise graafiku /tlk 12-13/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 14-18/; lepingu nr * andmed /tlk 19/; 12.12.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * /tlk 20-21/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 22-23/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 24/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 25/; hageja poolt 11.10.2010 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise kirja /tlk 26/; hinnakirja väljavõtte /tlk 27-28/; 04.04.2011 maksekäsu kiirmenetluse kohtumääruse /tlk 29/; hageja registrikaardi /tlk 30-31/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 33/. 3 Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 401

lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes

§ 397lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.

§ 94

kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult 4 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Margerita Tammistu’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 4347,20 eurot, millest lepingu nr * võlgnevus on 3021,10 eurot (põhiosa on 1751,86 eurot, intress 958,67 eurot ja põhiosa viivis 310,57 eurot) ning lepingu nr * võlgnevus on 1326,10 eurot (põhiosa on 1294,19 eurot, intress 3,88 eurot, kaardikasko 21,28 eurot, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 0,36 eurot). Samuti kuulub Margerita Tammistu’lt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele lepingust nr * viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (1751,86 eurot) alates 04.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas ning lepingust nr * viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (1294,19 eurot) alates 04.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 1447,91 krooni (92,54 eurot), mille tasumist on kohus kontrollinud 04.05.2011 /tlk 36/ ning hagiavalduse esitamisel riigilõivu 479,33 eurot /tlk 33/, mille tasumist on kohus kontrollinud 04.05.2011 /tlk 35/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 92,54 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6