Obsah (7)

§ 428§ 429§ 432§ 190§ 168§ 125§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-32476 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi U. S. hagi A. P.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elat

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1). 5.Perekonnaseaduse (Pk

S) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

1. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.
2. Vastavalt PKS § 87 lg 2 kohaselt isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult. 2 U. S. sünnitunnistusest nähtub, et A. P. on isaduse omaks võtnud ja sünnitunnistusele kantud lapse isana. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule isaduse tuvastamise nõude osas loobumise, kuna kostja on isaduse omaks võtnud ja vastav kanne lapse sünnitunnistusele on tehtud 09.11.2011.a. Asjast ei nähtu, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Menetluskulud 8.

§ 190

lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 9.

§ 190

lg 4 kohaselt /---/ kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. 10.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagejale anti menetlusabi Viru Maakohtu 14.09.2011 määrusega ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 järgi vastab hagihinnale 1595 eurot riigilõiv 319,55 eurot. Lähtudes ülaltoodust kuulub A. P.`ilt riigituludesse väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 319,55 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2900078583. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 190lg 3 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 432 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

Evi Kool Kohtunik 3