§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest (tl 4, 5) tõendavad, et A. K. A. T. xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar A. T. xx.xx.xxxx.x. sündinud poeg A. T. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema A. K. . Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises pikemat aega osalenud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagile vastanud, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole laste ülalpidamises osalenud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on
lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammäärast suuremas ulatuses so 160 eurot, millele lisanduks tulumaks 21%. Seega kumbki hageja nõuab elatist summas 193,60 eurot kuus. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 (01.01.2011.a. jõustunud redaktsioonis) kohaselt ei maksustata elatist tulumaksuga. Seetõttu hagejate nõue lisada kostjalt väljamõistetavale elatisele tulumaks, ei tugine seadusele. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole hagis näidatud lastele tehtavate kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et A. T. rahuldamiseks vajalikud kulutused kuus on hageja näidatud 387 eurot ja A. T. 381 eurot kuus. Hagejad nõuavad kostjalt kulutustest alla poole kandmist. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma 3
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagi on kohtule esitatud 24.08.2011.a. Hagejad on nõudnud elatist tagasiulatuvalt kolme aasta eest. Selline hagejate nõue ei tugine seadusele. Kuna kostja on õigeks võtnud, et pole ka aasta enne hagi esitamist lastele ülalpidamist andnud, mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt ajavahemiku eest 24.08.2010.a. kuni 23.08.2011.a. tagasiulatuvalt välja mõista elatisena kummagi hageja kasuks 12 x 160 so 1920 eurot. Alates 24.08.2011.a. mõistab kohus elatise välja kummagi hageja kasuks 160 eurot kuus. Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Pooled ei ole elatise maksmise täpse kuupäeva kindlaksmääramise omapoolseid ettepanekuid esitanud. Elatise maksmisel tuleb arvestada
§-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kuna kohus hagi rahuldab osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi neid kandnud poole enda kanda. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 3484,80 eurot (2 x 193,60 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.