) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud 16.12.2010 riigilõivu 6 000 krooni (383,47 eurot) Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot tagastamisele ning kõnealune summa tuleb kanda RAS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, selgitusega: “tsiviilasi nr 2-10-64735 riigilõivu osaline tagastamine“.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. Hageja on võtnud AP’i vastu esitatud hagi tagasi, seoses sellega et kaaskostjad on nõude rahuldanud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus
lg 1 p 2 alusel RAS hagi AP’i vastu pankrotikulude katteks tasutud deposiidi hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.
Vastavalt
lg 1 p-le 5 tagastatakse riigilõiv muu hulgas määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral. Hageja esitas Harju Maakohtu 21.01.2011 määruse peale määruskaebuse, mille on Tallinna Rinkonnakohus rahuldanud 07.03.2011 määrusega. Hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu ja on esitanud taotluse määruskaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 25,56 krooni on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja eest tasus advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS 01.02.2011 määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 25,56 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb tagastada hagejale RAS 01.02.2011 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25,56 eurot ning kanda kõnealune summa advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, selgitusega: “tsiviilasi nr 2-1064735 MK riigilõivu tagastamine“. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.