Obsah (7)

§ 24§ 18§ 1§ 3§ 4§ 10§ 26

3-10-2796 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 05. detsembril 2011.a ,Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses kolmanda isikuna kaasatud AS B (esindajad vandeadvoka

§ 24lg 3.

Detailplaneeringu seletuskirja järgi asub planeeringuala AS B S tootmismaa sihtotstarbega kinnistul N küla lõunaosas hõlmates koos sadamakaide vahelise veealaga kokku ca 2,1 ha suuruse pindala. Seletuskirjas leitakse, et võimalike elukeskkonda häirivate faktorite mõju on minimaalne, kuna planeeringu koostamise ajal asus lähim elamu elektrituulikust 1,53 km kaugusel (Tuletorni tn 8), kusjuures soovituslikult ei püstitata tuuleturbiine elamutele lähemale kui 300 m ja tekkiv varjutuslik negatiivne mõju küünib 10 kordse rootori diameetri kaugusele ehk 820 meetrini ning müra tugevusega 45 dB levipiir ei ületa 250 m. Kaebuse ja selle täpsustuste (tl 6-8, 31-32) kohaselt on tegemist igaühe kaebeõiguse alusel esitatud populaarkaebusega avalikes huvides kuivõrd on omavalitsuse poolt planeeringu menetluses

§ 18

lg 2 p-i 2 nõuet rikkudes olulist menetlusviga tehes korraldatud detailplaneeringu avalik väljapanek ainult valla keskuses, jättes selle korraldamata N külas. Avaliku väljapaneku mittekorraldamise tõttu külas ei olnud avalikkusel võimalik saada informatsiooni ja osaleda planeeringu koostamisel ning ettepanekute tegemisel, kuigi oli omavalitsus teadlik külarahva kõrgendatud huvist detailplaneeringu vastu selle algatamisest peale. Kaebaja väidab, et ei olnud küla elanikud informeeritud ka valla keskuses Kuressaares toimunud S detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja planeeringut tutvustavast avalikust arutelust, mis nähtub sellestki, et võttis 23.08.2010 toimunud arutelust osa vaid kuus isikut, kellest kolm olid vallaametnikud, kaks arendajad ja üks planeeringu koostaja esindaja. Veel 20.09.2010 külaelanike koosolekul oli vallavanem lubanud, et korraldatakse uus detailplaneeringu avalik väljapanek ja 22. septembril volikogu otsust ei tee. Sidudes detailplaneeringu avaliku väljapaneku N külas korraldamata jätmise ja selle Kuressaares toimumise kohta väidetavalt info mitteandmise avalikkuse tõhusa kaasamise kohustuse rikkumisega Kaarma Vallavalitsuse poolt planeerimismenetlustes, osundab kaebaja järgmistele Planeerimisseaduse sätetele:

§ 1

lg 2 – normib planeerimisseaduse eesmärgina tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavatelt tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks;

§ 3

lg 1 – planeeringute koostamine on avalik; avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus;

§ 4

lg 2 – peab kohalik omavalitsus tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;

§ 10

lg 1, mis annab igaühele õiguse teha ettepanekuid planeeringute algatamiseks, §dele 11, 12, 16, 18 ja 21, mis kohustavad kohalikku omavalitsust informeerima ja kaasama avalikkust ja huvitatud isikuid planeerimismenetlusse ning arvestama nende ettepanekute ja vastuväidetega. Kaebaja näitab, et on Riigikohtu halduskolleegium 12.05.2008 haldusasjas nr 3-3-1-16-08 tehtud kohtulahendis esitanud oma seisukohad

§ 18lg 2 p 2 kohaldamise suhtes, mis kuuluvad kohaldamisele ka antud asjas.

Riigikohtu osundatud otsuses toonitatakse, et Planeerimisseadus näeb ette detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamise just selles asulas, kus planeeritav maaüksus paikneb. Samuti rõhutas kolleegium, et olukorras, kus vallavolikogule oli Muraste külas elava 81 perekonna nimel esitatud planeeringuala puudutav pöördumine, tuli kohalikul omavalitsusel suhtuda avaliku väljapaneku korraldamisse kohustuse täitmisesse eriti vastutustundlikult. 28.01.2011 täiendavas seletuses (I, tl 168) toob kaebaja esile OÜ S ja OÜ A poolt Läänemaa tuulikuparkide mõjusid käsitleva uuringu järeldused, et elanike eelnev informeeritus ja kaasatus tuuleparkide kavandamisel on väga madal ja tuleks tõhustada informatsiooni edastamist ning teostada avalikkuse kaasamist kindlasti rohkemal määral, kui seda on seaduses ette nähtuvad miinimumnõuded. Järgnevalt osundatakse veel Riigikohtu seisukohale asjas 3-3-1-8-02 (p 6), et just planeerimisotsuste puhul on nende ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu isikute õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll, võrreldes tavapärase haldusmenetlusega. Asjas nr 3-3-1-62-02 on aga Riigikohus leidnud, et saavutamaks planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamise ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamise eesmärki on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejatele on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda. Avaldaja peab tema kaebuse põhjal tehtavat lahendit planeeringute korraldamise kohaliku praktika seisukohalt oluliseks. Teiseks leiab kaebaja, et on vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane ka seetõttu, et ei ole selles põhjendatud, miks on muudetud

1. a üldplaneeringu eelnõuga 2 avalikustatud ruumilise planeerimise põhimõtteid, mis ei näe ette tuulegeneraatorite püstitamist N külla ning miks tuli jätta tähelepanuta varem N elanike ja Nl tegutsevate mittetulundusühingute vastuväited tuulegeneraatorite püstitamisele. HMS § 56 lg 3 kohaselt tulnuks haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus ja kuna seda pole tehtud ei ole haldusakt õiguspärane (HMS § 54). Nimelt
2. a avalikustatud Kaarma valla üldplaneering aastani 2018 eelnõus ei nähta ette elektrituulikute püstitamiseks alade reserveerimist (planeeringu seletuskirja lisa lk. 21, Lisa 5) ning märgitud, et selleks sobivad alad selgitatakse teemaplaneeringutega koostöös Saare Maavalitsusega. 26.04.2010 Saare maavanema poolt Nile saadetud kirjas (lisa 6) käsitletakse koostatavates teemaplaneeringutes „… eelkõige olulise ruumilise mõjuga objekti kriteeriume täitvaid tuuleelektrijaamu, kuid maakasutus- ja ehitustingimused antakse ka väiksemate tööstuslike tuuleelektrijaamade ning vähemalt ca 1 MW võimsusega tuulikute kohta.“ 11.10.2010 Saare Maavalitsuse ruumides korraldatud avalikul koosolekul tutvustati teemaplaneeringu hetkeseisu ja N külla polnud planeeritud ühtegi tuulegeneraatorit. Kaebaja arvates tulnuks enne otsuse tegemist ära oodata maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu menetlemise tulemused. MTÜ N toob ka välja, et külaelanikud avaldasid juba
3. aastal vallavalitsusele ja volikogule kirjalikult 113 allkirjaga seisukoha, millega taotleti kavandatavate tuulegeneraatoritega seotud planeeringumenetluse lõpetamist ning kõigi asjakohaste valla õigusaktide tühistamist. Kõikidel avalikel koosolekutel on N elanikud ja külas tegutsevad mittetulundusühingud (S, N, N) avaldanud vastuseisu igasugusele tuulegeneraatorite planeerimisele N külla, sest reostatakse maastikupilt ja looduslik keskkond, kaasneb heli- ja valgussaaste ning alaneb kinnisvara väärtus. MTÜ N esindaja osundab, et külas on hetkeseisuga ekspluatatsioonis 2 tuulegeneraatorit, kusjuures lähim generaator on kavandatavast generaatorist 1680 meetri kaugusel, mistõttu täiendab uus generaator tegutsevate mõjusid nii maastikureostust, müra kui valgussaastet silmas pidades, tuues kaasa olemasoleva tuulepargi võimsusliku ja ruumilise laienemise. Ekspluatatsioonis olevate tuulikute puhul on täheldatud häirivat müra ka 1300 meetri kaugusele edelatuule korra kuid kavandatava generaatori võimsus 2,3 MW on oluliselt suurem tegutsevate tuuleturbiinide koguvõimsusest (600 – 600 kW). Samuti on jäänud vaidlustatud otsuses hindamata: mõju harrastuskalapüügile N jõe suudmes ning kalade kudemisrännetele, kaebaja esindaja tähelepaneku kohaselt ei ole vallavolikogu nende asjaoludega vaidlustatud otsuses arvestanud, olles samas kindel, et „tuulegeneraator oma rütmilise müra ja valgussähvimisega“ mõjub kalapüügile häirivalt; tuulegeneraatori mõjud N supelrannale kui suvisele puhkekohale; nimelt jääb kavandatav elektrituulik ainult 350-360 m kaugusele N küla ainsast avalikust mereäärsest supelrannast, kuhu viimasel kümnendil on ka eelarvest kulutusi tehtud; tuulegeneraatori püstitamisest tulenevad negatiivsed mõjud N küla ja selle ühtse terviku moodustava Mändjala, Keskranna ning Järve külade väga väärtuslikule rannamaastikule; Teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused alateema Väärtuslikud maastikud järgi määratleti N maastik (nr 27 vastavalt maakondlikule numeratsioonile) maakondliku tähtsusega väga väärtuslikuks maastikuks. Tuulepargi 3 laiendamine mõjutab oluliselt rannamaastikku ja piirab merevaadet N külast lõunasse. Generaatori visuaalne maastikureostus ulatub avatud rannaalal vähemalt 10 km kaugusele. Vastustaja kaebusega ei nõustu (tl 36-42). Populaarkaebuse puhul kuulub hindamisele üksnes vaidlustatud haldusakti väidetav vastuolu seaduse või muu õigusaktiga. Vastustaja arvates

§ 18lg 2 p 2 nõudeid rikutud ei ole.

Seda seetõttu, et puudub N külas vallale kuuluv ühiskondlik hoone klubi, raamatukogu või avaliku Internetipunkti näol, kus oleks võimalik detailplaneeringut eksponeerida. Riigikohus on 12.05.2008 lahendis 3-3-1-1608 leidnud, et võib esineda olukord, kus

§ 18

lg 2 p-s 2 sätestatud detailplaneeringu vastavas asulas väljapanemise nõude formaalne järgimine on praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala lähiümbruse elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata. Vastavast seisukohast on haldusorgan antud juhul ka lähtunud. Kaarma Vallavolikogu 14.07.2010 korraldusega nr 336 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest avaldati 17.07.2010 ajalehes Saarte Hääl, Kaarma valla kodulehel ning Kaarma vallas S asuva AS B hoones, kus oli võimalik ka detailplaneeringuga tutvuda. Samuti oli detailplaneeringu avalikustamise teada N küla bussipeatuses. AS B on N küla suurim tööandja, kus töötab igapäevaselt ligikaudu 76 inimest. Vastavas asukohas detailplaneeringu avalikustamise teate väljapanemisega ning detailplaneeringu tutvumise võimaluse loomisega tegi haldusorgan kõik võimaliku, et planeeringuala lähiümbruse elanikke detailplaneeringust informeerida ning anda isikutele võimalus detailplaneeringuga tutvumiseks ja soovi korral oma arvamuse avaldamiseks. Lisaks rõhutab vastustaja, et asub N Kuressaare vahetus naabruses ning kuna puudub Nl külakeskus, on külaelanikud harjunud käima vallaga seonduvates asjaajamistes Kaarma Vallavalitsuses Kuressaares. Lisaks on Kuressaare paljude külaelanike töökoht ning laste koolis ja lasteaias käimise koht. Seega on N küla elanikud Kuressaarega seotud väga tihedalt ning vallavalitsusel puudus vähimgi alus kahelda, et detailplaneeringu avalikustamist puudutav informatsioon ei jõua avalikkuseni. Vastustaja on järjepidevalt valla avalikke teateid avaldanud ajalehes Saarte Hääl, kus vallaelanikud neid on harjunud lugema. Vald on ka varem tuulegeneraatorite püstitamist puudutavaid detailplaneeringuid menetlenud ning alati on huvitatud isikud saanud teavet detailplaneeringu kohta ajalehest, valla kodulehelt ning kohalikul omavalitsusel puudus alus kahelda, et seekord vastavad varem väga edukalt toiminud teabe edastamise viisid ei oleks kohased. Väiteid maastikureostusest, mürast ja valgussaastest Kaarma Vallavolikogu asjakohasteks ei pea kuna pole kaebuses viidatud ühelegi õigusnormile, milles sätestatud nõudeid oleks vaidlusaluse detailplaneeringuga eiratud. Lisaks on vastustaja meelest tegemist isiku subjektiivseid õigusi puudutavate väidetavate mõjutustega, mitte aga detailplaneeringu seadusega vastuolu käsitlevate argumentidega. Siiski on kõiki vastavaid asjaolusid ka detailplaneeringu menetluse raames kaalutud. Nimelt on detailplaneeringumenetluses viidud läbi keskkonnamõjude eelhinnang, mis kaebaja poolt ette heidetud asjaolusid kajastas. 4 Tuulegeneraatori müra jääb lubatud piiridesse; juba 250 m kaugusel generaatorist on müra 45 dB kuid arvestades asjaoluga, et sadamas asuvast generaatorist külani on 1,4 km on generaatori mõju üldisele mürafoonile reaalsel asustusalal sisuliselt olematu. Varjutuse ulatus 65 m kõrguse mastiga tuulikus on kuni 650 m sõltuvalt aastaajast ja päikese paiknemisest. Arvestades asustuse kaugust pole valgussaaste olulise mõjuga tegur (keskkonnamõjude eelhinnang, p 7). Tuulegeneraatori asukohaks on S, mis asub N sadamas, praeguseks välja kujunenud tööstuslikus piirkonnas, kus tegutseb üks valla suurimaid tööandjaid AS B. Seega vastavas asukohas väärtusliku rannamaastikuga tegemist ei ole. Külast endast avaneb küll hulgaliselt merevaateid, kuid üksik tuulegeneraatori vastustaja hinnangul visuaalselt piiravat mõju ei oma. Lisaks on leitud keskkonnamõju eelhindamise p-s 8, et arvestades taustsüsteemi ja tuulegeneraatori kavandatavat asukohta, ei saa selle paigaldamist pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sotsiaalset keskkonda silmas pidades. Kaebaja osundab, et pealegi pole ka merevaate piiramine avaliku õigusega kaitstud ning mistahes vastuolu ühegi õigusaktiga ei ole. Väiteid tuulegeneraatorist lähtuvast negatiivsest mõjust N supelrannale ja kalade kudemisrännetele peab vastustaja oletuslikeks. Kaebaja pole põhjendanud, milles seisneb generaatorist tulev mõjutus ligi 400 m kaugusel olevale rannale, mis pealegi pole avalik rand. Keskkonnaamet, kelle pädevusse kuuluvad kalade kaitsmist puudutavad küsimused, ei ole vastavas osas mingeid etteheiteid teinud. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et kohalik omavalitsuse ei ole kaalunud tuulegeneraatori püstitamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Vastavate mõjude hindamiseks telliti keskkonnamõjude eelhinnang, mis kajastas tegevuse mõju erinevatele keskkonnaaspektidele, sealhulgas sotsiaalsele keskkonnale. Hindamise tulemusel leiti, et tegemist ei ole negatiivse mõjuga ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaks ümber vastava hindamise tulemused. Asjakohased pole vastustaja arvamusel ka väited menetletavast Kaarma valla üldplaneeringust ning Saare maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringust. Seda esiteks seetõttu et vastavad planeeringud kehtestatud ei ole ning puudub igasugune õiguslik alus nendest juhindumiseks. Samuti ei ole viidatud, millist õigusakti on kohalik omavalitsus eiranud. Vallavalitsus selgitab, et valla territooriumi osa üldplaneering kehtestati 07.07.2010 määrusega nr 9 millega aga Kaarma valla ja Kuressaare linna kontaktvööndi ühisplaneeringuala välja jäi. Kontaktvööndi ühisplaneering algatati vallavolikogu 23.09.2009 otsusega nr 68 ja Kuressaare Linnavolikogu 24.09.2009 otsusega nr 45. Ühisplaneeringualasse jääb ka N küla (praegune alevik) ning ühisplaneeringu koostamisel olevas eskiislahenduses ei käsitleta tuulegeneraatorite paigaldamiseks sobivaid alasid. Tuuleparkide suurusega alates 5 tuulikust ja enam ehitamispiirkondade väljaselgitamiseks on Saare maavanema 18.09.2009 korraldusega nr 814 algatatud Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“ koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastavalt teemaplaneeringu eskiisi seletuskirja p-le 2.2.1.1 „Asustusalad. Olemasolevad elamud ja ühiskondlikud hooned“ on Saare maakonnas elamualade ümbritsevaks puhvertsooniks kavandatud 1000 m (kaugus, millest lähemale tuulegeneraatoreid elamualadele rajada ei tohi ning N aleviku S kinnistu tuulegeneraatori puhul on see tingimus täidetud. Kuna kõrgemalseisvad planeeringud (kontaktvööndi ühisplaneering ja teemaplaneering) on kehtestamata, siis on võimalikud asukohavalikud läbi detailplaneeringu koostamise, mida Kaarma Vallavalitsus ka tegi. 5 Vastuseks kaebaja poolt etteheidetud vaidlustatud haldusakti vormipuudustele selles, et planeeringu kehtestamise otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on muudetud üldplaneeringu eelnõuga ette nähtud põhimõtteid, mis ei näe tuulegeneraatorite püstitamist N külla ette ning miks on jäetud tähelepanuta N elanike ja mittetulundusühingute poolt teiste planeeringute menetluses esitatud seisukohad, märgib Kaarma Vallavolikogu järgmist. Esiteks: üldplaneering kehtestatud ei ole ning mittekehtestatud üldplaneeringut ka muuta ei ole võimalik. Viitamine mittekehtivale haldusaktile detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei oleks asjakohane ega põhjendatud. Teiseks: käsitletav detailplaneering ei ole ka vastuolus menetletava üldplaneeringuga, mis tuulikute püstitamist ei välista, vaid viitab alade määramisel koostööle Saare Maavalitsusega. Puutuvalt planeeringumenetluses esitatud seisukohtadega arvestamisse seletab vastustaja, et planeeringu avalikustamise raames esitas ainsa vastuväite OÜ T ning seda detailplaneeringu kehtestamise otsus ka kajastab. Kohalikul omavalitsusel puuduse igasugune alus varasemates detailplaneeringu menetlustes esitatud vastuväiteid analüüsida antud detailplaneeringus. Pealegi ka 26.01.2010 toimunud koosolekul pakuti üheks võimalikuks alternatiivseks asukohaks tuuliku püstitamiseks Nt ning kuna keegi peale avaldaja ei ole detailplaneeringule vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud sai järeldada, et tegemist on tuulegeneraatori jaoks sobiva asukohaga. Kolmas isik AS B kaebust põhjendatuks ei pea (tl 139-142). Populaarkaebuse puhul, mille MTU N esitas, tuleb

§ 26

lg 1 sätestatust tulenevalt lahendada küsimus, kas planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Kaebuse p-s 8 on MTÜ N avaldanud, et küla elanikud ei olnud teadlikud S detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja detailplaneeringu avalikust aruelust. Samuti on MTÜ väitnud, et korraldamata on jäänud vastu võetud detailplaneeringu avalik väljapanek N külas, mis oli

§ 18lg 2 p 2 kohaselt nõutav.

Avalikkus on S detailplaneeringust informeeritud – avaldatud on teated detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ning võimalusest tutvuda detailplaneeringuga valla kodulehel või Kaarma Vallavalitsuses; vastav teade pandi ka N küla keskel ja kaupluse läheduses asuvasse bussipeatusse, samuti avaldati detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta teade kohalikkus ajalehes Saarte Hääl, millega

§ 18lg 5 nõuded täideti.

Lisaks avaldati tuulegeneraatori Sadama 26 kinnistule paigaldamise kava kohta planeerimismenetluse käigus ka artikleid – näiteks 22.04.2010. a ajalehes „Oma Saar“ artikkel „Laevaehitaja tahab kaitippu tuulegeneraatori püsti panna“ ja 03.06.2010.a samuti ajalehes „Oma Saar“ artikkel „Laevaehitaja soovib vajaliku elektri saada tuulegeneraatorist“. Eespoolt esitatust nähtuvalt ei saa nõustuda MTÜ käsitlusega, justkui ei oleks N elanikud S detailplaneeringust ning sellega tuulegeneraatori rajamise kavandamisest teadlikud, kuigi nad ei esitanud detailplaneeringule vastuväiteid ega osalenud ka avalikul arutelul. Seoses kaebuse argumendiga, et

§ 18

lg 2 p 2 järgi planeeringu avalik väljapanek tuleb korraldada valla keskuses ja vastavas asulas, märgib kolmas isik esmalt, et planeeringu avaliku väljapaneku toimumist valla keskuses on kaebaja möönnud. N külas oli aga detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatud S asuvas sadama hoones, kuivõrd muu avalikkusele ligipääsetav ja kohalike elanike poolt rohkesti külastatav asutus või hoone N külas puudub. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonis oli asetatud hoone aknale ning sellega oli võimalik tutvuda ka hoonesse sisenemata; lisaks sellele olid planeeringumaterjalid 6 tutvumiseks kättesaadavad hoones endas. Kolmanda isiku sadam on küla elanike poolt laialt kasutatav, mistõttu ka sellisel viisil oli informatsioon ja detailplaneeringu materjalide kättesaadavus N küla elanikele tagatud. Seetõttu on põhjendamatu MTÜ N väide vallavolikogu poolt S detailplaneeringu menetlemisel avalikkuse planeerimismenetlusse kaasamisega seotud nõuete rikkumise kohta. Isegi kui pidada planeeringumaterjalide kättesaadavaks tegemist S asuvas sadamahoones mingisugusel põhjusel

§ 18

lg 2 p 2 nõude rikkumiseks (kuigi selleks mistahes alus puudub ning N külas ei oleks alternatiivseid ruume väljapanekuks esinenud), siis oleks tegemist üksnes formaalse puudusega, mis HMS § 58 järgi ei saa haldusakti tühistamist kaasa tuua – puudub mistahes alus väiteks, et planeeringumaterjalide avaliku väljapaneku jooksul kättesaadavaks tegemine mõnes muus asukohas oleks andnud teistsuguse tulemuse. Käsitledes MTÜ N teisi kaebeväiteid toob kolmas isik välja järgmist. Kaebuse p-des 1, 2, 5 ja 6 avaldatud seisukohad tuulegeneraatori rajamise negatiivsetest mõjudest on paljasõnalised ja spekulatiivsed. Kaarma Vallavalitsus, andes 10.09.2010 välja korralduse nr 438, millega otsustas detailplaneeringuga kavandatud tegevuse strateegiliste keskkonna -mõjude hindamist mitte algatada, tegi seda põhjusel, et tema erialaspetsialistide eelhinnangul generaatori püstitamise ja ekspluateerimisega kaasnevalt olulist keskkonnamõju ei ole. Seega on kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestanud pärast planeeringuga kavandatud tegevuse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude kaalumist. Samuti Keskkonnaamet, andes planeeringule kooskõlastuse, ei oleks seda kahtlemata teinud, kui oleks olnud nõutav võimalik negatiivsete mõjude hindamine. AS B esindaja osundab veel asjaolule, et tuulegeneraatori kavandatud asukohast ca 50 m kaugusel toimub merepõhjast liiva kui maavara kaevandamine kaevandamiseloa alusel. Seega peavad keskkonnaeksperdid olema andnud hinnangu, mille kohaselt on kaevandamine ilma olulise keskkonnamõjuta. Juhul aga, kui taoline mõju puudub merepõhja pidevalt mõjutaval kaevandamisel, ei saa ka märkimisväärselt väiksema ulatusega tuulegeneraatori püstitamine omada olulist negatiivset mõju. Peale selle, hinnates 2006 aastal N sadama süvendamise, mille territooriumil kavandatud tuulegeneraator asub, keskkonnamõjusid, leiti, et süvendamisega keskkonnale , sealhulgas merefloorale ja –faunale, märgatavat negatiivset mõju oodata ei ole. Mõju osas kalapüügile on ekspertarvamuses seisukohal, et süvendustööde oodatav mõju kalapüügile Suur-Katla lahes on väike. Kuna võrreldes ekspertarvamuses käsitletud tegevusega toimub detailplaneeringuga kavandatud tuulegeneraatori rajamisel merepõhja ainult ühekordse tegevusena vundamendi ehitamine, mis mõjutab väga väikest osa merepõhjast ainult lühikese ajaperioodi jooksul, siis on ka tuulegeneraatori võimalik mõju tunduvalt väiksem. AS B ei nõustu ka kaebuse p-s 3 avaldatuga, justkui kahjustaks tuulegeneraatori rajamine maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohast väga väärtuslikku rannamaastikku. Selles planeeringus ei ole määratletud, kus väärtuslikuks peetav N maastik täpsemalt asub, kuivõrd aga teemaplaneeringus on N küla puhul peetud vajalikuks rõhutada selle pikaajaliselt puhkepiirkonnaks olemist ning rannamaastikku, siis on ilmne, et olemasoleva ja tegutseva sadama territoorium, kus tuulegeneraator asuma hakkab, neile tunnustele ei vasta. Seetõttu detailplaneeringuga kavandatud generaatori rajamine sadamasse ei mõjuta kuidagi teemaplaneeringu kava näha sadama ja küla tiheasustusala vahele väärtusliku maastiku säilitamiseks kompensatsiooniala. Kuigi tuulegeneraator varjab teataval määral merevaadet tuleb arvestada, et tegemist on kitsa ehitisega mis asub juba niigi tehniliselt ehitisega hoonestatud alal ning varjav mõju ei saa olla oluline. MTÜ N väide tuulegeneraatorist tulenevast maastikureostuse ulatusest vähemalt 10 km kaugusele on paljasõnaline. 7 Käsitledes kaebaja väljatoodud vastuolu vaidlusaluse detailplaneeringu ja tuuleenergeetika teemaplaneeringu vahel osundab kolmas isik, et ka vastav teemaplaneering ei ole veel kehtiv kuid Saare Maavalitsus on otsusega nr 56 kehtestatud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud ning seega pidanud S kinnistut tuulegeneraatori asukohaks sobivaks. Otsusega nr 56 muutus ainetuks MTÜ N väide, et teemaplaneeringusse ei olnud 11.10.

1. a seisuga ühtki tuulegeneraatorit planeeritud ning kuivõrd teemaplaneering on alles koostamisel, siis võivad ka selle lahendused enne jõustumist veel muutuda. Seonduvalt etteheitega selle kohta, et vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, miks on muudetud
2. a valla üldplaneeringu eelnõus avalikustatud ruumilise planeerimise põhimõtteid, mis ei näe ette N külla tuulegeneraatorite püstitamist toob AS B esile, et kuivõrd üldplaneering pole jõustunud, siis võib selle menetluse käigus enne kehtestamist toimuda muudatusi, mille tõttu ei saa nõuda ega eeldada ranget lähtumist üldplaneeringu eelnõus märgitust. Seetõttu ei tingiks otsuse nr 56 õigusvastasust pelgalt asjaolu, et selles on mingi küsimus otsustatud teisiti, kui valla üldplaneeringus eelnõus. Pealegi on kaebaja väide valla üldplaneeringu eelnõu sisust ning üldplaneeringu eelnõu ja detailplaneeringu vastuolust ebaõige. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei ole üldplaneeringuga elektrituulikutele alasid reserveeritud – sellest ei tulene aga, justkui välistaks üldplaneering elektrituulikute rajamise. Et MTÜ N vastupidine käsitlus on väär, kinnitab ka valla üldplaneeringu eelnõus kajastatu, et elektrituulikute püstitamiseks sobivad alad selgitatakse teemaplaneeringuga koostöös Saare Maavalitsusega. AS B peab asjakohatuteks kaebuse p-s 7 toodud viiteid N küla elanike seisukohtadele, mis on avaldatud vastustajale
3. a tuulegeneraatorite rajamist käsitleva planeeringumenetluse suhtes ning
4. a jaanuaris Kaarma Vallavalitsusele esitatud seisukohale seoses kahe tuulegeneraatori rajamist N külla käsitleva planeeringuga kuivõrd need tegelevad teiste planeeringutega (kaebaja poolt
5. a jaanuaris esitatud pöördumine käsitles kolmandale isikule teadaolevalt N külla tuulegeneraatorite rajamist ettenägeva planeeringu menetlemist, milles planeeringu koostamisest huvitatud isik oli OÜ T ning mille kohaselt pidanuks tuulegeneraatorite rajamine toimuma ca 300 meetri kaugusel lähimast N küla elamust). Kolmas isik rõhutab, et Ns hetkel juba olemasoleva kahe tuulegeneraatori rajamist ettenägeva detailplaneeringu kehtestamist N küla elanike poolt vaidlustatud ei ole, mis kinnitab, et isegi kui planeeringulahendusele planeeringumenetluse käigus esitatakse vastuväiteid (käesoleval juhul neid esitatud ei ole), siis ei tähenda see tingimata seda, et planeeringulahendusega kokkuvõttes ei nõustuta. Esitatud kohtukõne teesides jäi avaldaja esmases kaebuses märgitud väidete ja õigusliku aluse juurde taotledes volikogu otsuse tühistamist kuna vald on teinud kaalutlusvigu ja rikkunud oluliselt planeerimisõiguse norme. Kaebuse mõningaid seisukohti täiendas MTÜ N esindaja kohtumenetluse käigus esitatud tõendite ja vastustaja ning kolmanda isiku vastuväidete analüüsiga.
6. Vaidlusalune tuulegeneraator on täiendanud samas piirkonnas varem juba tegutsenud kahe generaatori mõjusid nii maastikureostust, müra kui valgussaastet silmas pidades. Faktiliselt varem eksisteerinud tuulepark on laienenud nii võimsuslikult kui ruumiliselt mistõttu on Nl suur avalik huvi igasuguste tuulegeneraatorite paigaldamise planeeringute suhtes ning asula elanikel oma negatiivsele kogemusele tuginedes soov esitada uute tuulegeneraatorite püstitamise korral oma vastuväiteid. Tuulegeneraatorite häirivat mõju kirjeldasid lisaks kaebuse esitajale 16.06.2011 istungil tunnistajad H. L, H. L ja I. L. Viimane kuulis vastava tuule suunaga generaatori müra isegi 4,5 km kaugusele. 8 Kõikidel avalikel koosolekutel, kaasa arvatud valla üldplaneeringu lahenduste avaliku arutelu koosolekutel, on N elanikud avaldanud vastuseisu igasugustele tuulegeneraatorite planeerimisele N külas. Kaarma vallamajas 26.01.2010 toimunud avaliku koosoleku protokollist ei nähtu, et ükski N elanikest oleks teinud ettepanekut elektrituuliku rajamiseks N külla. Seetõttu tuleks skeptiliselt suhtuda kohtule 02.03.2011 esitatud vallavanema ja vallaametnik P. T õiendisse, kus väidetakse nagu oleks mainitud koosolekutel külaelanike poolt pakutud tuulegeneraatori asukohta N sadama kai tipus. Ka tunnistaja H. L kinnitas kohtuistungil, et kui protestiti Settetiigi kinnistule tuuliku ehitamise vastu, ei maininud keegi Sadama 26 kinnistut sobiva kohana.
7. Vallaametnikud on olnud teadlikud N elanike vastuseisust elektrituulikute arendustele.
8. a taotleti 113 allkirjaga vallavalitsusele ja volikogule adresseeritud avalduses tollal kavandatud tuulegeneraatoritega soetud planeeringumenetluste lõpetamist;
9. a esitasid Nl tegutsevad mittetulundusühingud (S, N, N) vallavalitsusele oma kirjalikud seisukohad, millega ei nõustuta elektrituulikute paigaldamisega N külla, sest reostatakse maastikupilt ja looduslik keskkond, kaasneb heli- ja valgussaaste ning alaneb kinnisvara väärtus.
10. a valla üldplaneeringu avalikustamise läbinud eelnõu seletuskirjas oli kirjas, et ei ole elektrituulikute püstitamiseks alasid reserveeritud (lk 21) ja Kuressaare ja Kaarma valla avalikustatud ühisplaneeringu eelnõu leheküljel 22 on märgitud, et maastiku esteetilist ja puhkeväärtust potentsiaalselt kahjustavaid olulise ruumilise mõjuga objekte ja kõrgehitisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms. üldjuhul ei kavandata. Kuna sellised tekstid ei saa tekkida üldplaneeringute seletuskirjadesse ilma planeeringute eest vastutavate vallaametnike teadmata siis ei oma tähtsust, et need planeeringud on veel kehtestamata. Lisaks on 2009 . a sügisel ilmunud ajalehes Kaarma Elu avaldatud Reformierakonna programmis antud lubadus seista jätkuvalt hea selle eest, et „… meie külade ja asulatega piirnevaid alasid ei ohustaks tuulegeneraatorid“. Samas lehes avaldatud Reformierakonna kandidaatideks on vallavanem M. S ning planeeringute eest vastutav abivallavanem U. S mis ka näitab, et need isiku olid teadlikud elanike vastuseisust tuulegeneraatorite püstitamisel kuna vastasel korral ei oleks seda teemat valimislubadusena välja käidud.
11. Kuna eelmärgitud tõendite valguses on N alevikus suur huvi tuulegeneraatorite detailplaneeringu suhtes ja vallaametnikele oli see asjaolu teada, oleks vaidlusalust detailplaneeringut menetlenud Kaarma Vallavalitsus pidanud tegema kõik selleks, et N elanikud ja mittetulundusühingud kaasata planeeringumenetlusse. Seejuures ei oma tähtsust, et kohalikes ajalehtedes on ilmunud mõned ajakirjanduslikud artiklid tuulegeneraatori püstitamise kavatsusest ja vastava detailplaneeringu tegemisest, milline tegevus võib tihtipeale võtta aastaid. 3.
12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et elanikkonna teavitamine detailplaneeringu avalikust väljapanekust on olnud puudulik. Teade planeeringu avalikule väljapanekule suunamisest avaldati 17.07.2010 suhteliselt väikese levikuga (N külas 30 tellijat) päevalehes Saarte Hääl 17.07.2010, mis langeb puhkuste perioodile. N elanikud eelistavad lugeda ajalehte Meie Maa, millel oli
13. a juulis 71 tellijat. Kokku on Nl üle 360 elaniku. Seega on seaduse nõue väljapanekust ajalehe kaudu teada küll täidetud kuid seda üksnes formaalselt lehe väikese lugejakonna ja suvepuhkuste perioodi tõttu, mistõttu see kuulutus jäi tähelepanuta. Kaebaja ei pea tõeseks väidet, et avalikustamise teade pandi ka N külas asuvas bussipeatusse kuna selle klaassein oli suve jooksul valdavalt tühi ja iga piisava suurusega kuulutus oleks äratanud tähelepanu (fotod lisatud). Vastavaid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kohtuasja juurde võetud detailplaneeringute toimingute kaustas (tl 92-93) oleva vallvalitsuse 14.07.2010 korralduse nr 336 kohaselt otsustati avaldada teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest ajalehes Saarte Hääl ja valla kodulehel. See oluline dokument tõendab, et vallavalitsus ei ole kavandanudki avaldada teadet bussipeatuse seinal ega Bi uksel, lükates ümber vastustaja, kolmanda isiku ja vastaspoole kutsutud tunnistajate 9 ebamäärased ütlused detailplaneeringu avaliku väljapaneku teate ülespaneku suhtes N külas. Informatsioon detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ei saanud levida ka AS B 3-4 N elanikust töötaja suhtevõrgustiku kaudu, sest kohalikke töötajaid on ettevõttes märkimisväärselt vähe. Tunnistajatest H. L edastas, et informatsioon Sadama 26 detailplaneeringu kohta oli mitteaktiivne, kasutada võinuks teist värvi lehti kuna muidu kaob taoline teade vähemtähtsate hulka ära. Tunnistaja H. L ei näinud kõne all olevaid planeeringuteateid stendil, kodulehel ega valla ajalehes, Vastustaja poolt kutsutud tunnistaja M. M (vallavanem) andis ütlusi, et oli siiralt üllatunud kui hr E. Lapil ei olnudki planeeringule vastuväiteid. Mainitud vestlus toimus peale planeeringu avalikustamist ja enne volikogu istungit. Sellega vallavanem ise kaudselt tunnistab, et tõenäoliselt oleks Lapp osalenud detailplaneeringu avalikul väljapanekul ning avalikul arutelul, kui teade väljapanekust ei oleks jäänud märkamata Lapi poolt. Samuti ei ole võimalik tõendada, mismoodi teade detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ikka oli Kaarma valla kodulehele riputatud, kui kaua see teade seal üleval oli ning kui keeruline oli seda teadet kodulehelt leida. H. L tunnistas, et Internetis ta planeeringut sisaldavat informatsiooni ei näinud, sest valla koduleht on küllaltki raskelt üles ehitatud ja sealt on raske midagi leida. Teine tunnistaja volikogu liige I. L andis ütlusi, et kui ta kuulis planeeringust külaelanikelt, vaatas ta kohe valla kodulehte ega leidnud sealt Sadama 26 planeeringu kohta midagi täpsemat. Alles peale vestlust valla planeeringute peaspetsialistiga ilmus õige teave kodulehele. Tunnistusi andnud vallavanem Mägi võttis omaks, et külaelu komisjoni liige teavitas teda probleemist siis, kui avalikustamise periood oli põhimõtteliselt juba läbi kusjuures IT spetsialisti sõnutsi olnud ümberlülitamised ainult sellel päeval. Kaarma vallas ilmub regulaarselt (6 korda aastas, sealhulgas juunis ja augustis) valla ajaleht Kaarma Elu. Vald ei kasutanud võimalust avaldada valla lehes, mis postitatakse igasse valla postkasti, küla jaoks nii olulist informatsiooni nagu tuulegeneraatori detailplaneeringu avalik väljapanek. Omavalitsus ei teavitanud ka Nl tegutsevaid mittetulundusühinguid olgugi, et alles sama aasta jaanuaris esitasid nad vallavalitsusele oma kirjalikud seisukohad, millega ei nõustuta elektrituulikute paigaldamisega N külla. Vastustaja ja vastustaja tunnistajad on korduvalt väitnud nagu ei oleks kaebuse esitaja MTÜ N N elanike eeskõneleja. Samas andis vastustaja tunnistaja A T ütlusi, et teine kohalik MTÜ – N ühendab N külaelanikke ja tahab arendada elu N, külaseltsi suurema tuntust kinnitas ka vallavanem M. M. Eeltoodu valguses võib järeldada, et vastustaja peab küla eestkõnelejaks Ni, kuid selle juhatuse esimees H. L andis tunnistuse, et ta ei teadnud detailplaneeringu avalikust väljapanekust. Kokkvõttes on igati tõendatud väide, et Kaarma Vallavalitsus ei ole teinud kõike selleks, et piisavalt teavitada N elanikke ja selle mittetulundusühinguid detailplaneeringu avalikust väljapanekust. Piirduti vaid kuulutuse ühekordse avaldamisega väikese levikuga ajalehes ja valla (ebastabiilselt toimival) kodulehel. Vald ei ole teavitanud elanikke valla ajalehe Kaarma Elu, mis postitatakse igasse kodusse, kaudu. 3.
14. Vastusta ja korraldas avaliku väljapaneku ainult valla keskuses Kuressaare linnas, Nlt ca 10 km kaugusel. Väide, nagu Nl ei oleks väljapaneku korraldamine võimalik sest seal puudub vallale kuuluv ühiskondlik hoone on väär. Näiteks
15. a Riigikogu valimiste ajal asus valla valimisjaoskond nr 4VRHL kalatööstuse kontoris. Seega oleks olnud võimalik leida ka nüüd ruum suurt huvi äratava detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamiseks 2010 juulis. Nii kinnitasid AS S ja OÜ S, et nad olid alati (ka juulis 2010) valmis andma tasuta oma kontoriruumi tuulegeneraatorite detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamiseks, kui Kaarma Vallavalitsus selleks soovi avaldab . OÜ S ruumides on ka tegelikult 10 detailplaneeringu avalikke väljapanekuid korraldatud (Nimaja detailplaneering
16. märtsis) ning hetkelgi valla kodulehel üleval teade seal käesoleva aasta maikuus toimunud Luha kinnistu detailplaneeringust.
17. Kaebaja palub reservatsiooniga suhtuda vastaspoole tunnistajate A T, H. Hi ja M. M ütlustesse. Nii on A. T ettevõtte tütarfirma äriliselt AS-ga B seotud ning tal on vajadus säilitada kolmanda isikuga häid suhteid. H. H avaldas, et hoiab oma laeva kolmanda isiku kai ääres. See on ka ainuke koht Nl, kus ta seda teha saab ning temagi ei saa olla ükskõikne suhete osas kaiomanikuga. Hi ütlust nagu ta oleks bussipeatuses kuulutust näinud ei ole võimalik kontrollida. Selleks oleks pidanud olema bussipeatuses valvekaamera. M. M vallvanemana oli vastutav detailplaneeringu läbisurumise eest. Ta ise tunnistas, et soovis vendade S-de ja OÜ-ga T kompromissi, et saada maha eelnimetatute ja valla vaheline kohtuvaidlus 22 miljoni krooni eest. Planeerimismenetluse vead ongi põhjustatud asjaolust, et vallavalitsusel oli detailplaneeringu menetlusega kiire ja ta seetõttu soovis, et huvitatud isikud ei esitaks vaideid. Huvitatud isikud olid vallale teada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuses märgitud Planeerimisseaduse rikkumised, arvestades ka Riigikohtu seisukohti nendes küsimustes, on nii kaalukad, et kohus ei saa otsuse tegemisel teha järeldust nagu oleks vaidlusalune detailplaneering niikuinii kehtestatud kui ka N küla huvigrupid oleksid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud oma vastuväited. Tuulegeneraatori detailplaneeringuga seotud probleemid on eelkõige keskkonnakaitselised ja seotud inimese elukeskkonnaga piirdumata ainult koduõuest avaneva vaatega vaid ka mereäärse maastikuga. Keskkonnaprobleemid on loetletud kaebuses ja nende märksõnadeks on visuaalne maastikureostus, müra, valgussaastus, väärtuslikud maastikud, puhkepiirkond, kultuurilis-ajalooline väärtus, väärtuslik rannamaastik, mererand, N küla supelrand kui sotsiaalse infrastruktuuri osa, kalade kudemisränne ja mõjud kalapüügile, mis on pidevalt (juba aastast 2007) vähenenud. Vastustaja esitatud teesides osundab Kaarma Vallavolikogu esindaja kõigepealt asjaolule, et avaldaja on esitanud populaarkaebuse ning lähtudes eeltoodust saab vaidlusesemeks olla üksnes Planeerimisseaduse väidetav rikkumine. Selles plaanis toob vastustaja esile järgmist.
18. Kohalik omavalitsuse ei ole eiranud detailplaneeringu avalikustamise reegleid. Kaarma Vallavalitsuse 14.07.2010 korraldusega nr 336 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest avaldati 17.07.2010 ajalehes Saarte Hääl, Kaarma valla kodulehel ning Kaarma vallas S asuva AS B hoones, kus oli võimalik ka detailplaneeringuga tutvuda. Samuti oli detailplaneeringu avalikustamise teade N külas asuvas bussipeatuses. Vastavad asjaolud on leidnud kinnitust nii tunnistajate ütluste kui asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Ükski kaebaja tunnistajatest ei kinnitanud, et bussipeatuses vastavat teadet ei olnud. Samuti ei ole kaebaja vastavat asjaolu eitanud, kuid ta on leidnud, et teade oleks tulnud avaldada Tuletorni tänava teadetahvlil. Seega on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade oli üleval N külas asuvas bussipeatuses. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et detailplaneeringut oleks läbi viidud kuidagi teisiti võrreldes teiste detailplaneeringutega. Vastupidi, tavapäraselt ei ilmu eraldi pikki artikleid menetletavatest detailplaneeringutest nagu käesoleval juhul mõlemas kohalikus ajalehes. Seejuures andis ka kaebaja seaduslik esindaja omapoolse kommentaari vastavas artiklis kavandatava ehitusõiguse osas. Seega oli avaldaja teadlik detailplaneeringu menetlusest ning lisaks teadete avaldamisega sai avalikkus informatsiooni ka eraldi vastavatest ajalehtede 11 artiklitest. On ilmne, et vastavad pikad artiklid on oluliselt enam lehelugejale märgatavad võrreldes tavapärase detailplaneeringut puudutava teatega. Eraldi väärib esile tuua tunnistaja A T, kes on Ni MTÜ juhatuse liige, ütlused, et kohalikud elanikud olid vaidlusalusest detailplaneeringust teadlikud. A T lähisugulased elavad vaidlusaluse tuuliku läheduses ega ole näinud põhjust detailplaneeringu vaidlustamiseks. Seoses planeeringute avalikustamisega on Riigikohus asjas nr 3-3-1-16-08 leidnud, et võib esineda olukordi, kus

§ 18

lg 2 p-s 2 sätestatud detailplaneeringu vastavas asulas väljapanemise nõude formaalne järgimine on praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala lähiümbruse elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata. Vastavast seisukohast on haldusorgan antud juhul ka lähtunud. AS B on N küla suurim tööandja, kus töötab igapäevaselt ligi 76 inimest. Vastavas asukohas detailplaneeringu avaliku väljapanekuga tegi haldusorgan kõik võimaliku, et planeeringuala lähiümbruse elanikke detailplaneeringust informeerida ning anda isikutele võimalus detailplaneeringuga tutvumiseks ja soovi korral oma arvamuse avaldamiseks. Olukorras, kus N külas puudub avalikkusele avatud ühiskondlik hoone, ei olnud võimalik ka teisi alternatiivseid asukohti detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks kasutada. Vastustaja positsiooni toetab ka Riigikohtu 19.05.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-121-11 esitatud seisukohad. Kuna väljapanek toimus ettevõtte kontoriruumides (mitte tootmisosakonnas) ei olnud neisse sissepääs piiratud. Seda kinnitab ka tunnistaja T, kes nägi ka detailplaneeringu teadet kontori uksel. Esindaja rõhutab eraldi, et kuna N küla asub Kuressaare vahetus läheduses ning külal endal külakeskus puudub, siis on asula elanikud harjunud käima vallaga seonduvates asjaajamistes Kaarma Vallavalitsuses Kuressaares. Lisaks käivad paljud Nlased veel Kuressaares tööl ning nende lapsed linnas koolis ja lasteaias. Seega on N küla elanikud Kuressaarega väga tihedalt seotud ning Kuressaare ongi nende jaoks lähimaks kohaliku omavalitsuse keskuseks Kuressaares asuv Kaarma Vallavalitsus. Samuti on Kaarma valla avalikke teateid avaldatud järjepidevalt ajalehes Saarte Hääl kus elanikud on erinevate planeeringute kohta ka oma arvamust avaldanud. Vastavalt on välja kujunenud praktika, mis on siiani toiminud ning kohalikul omavalitsusel puudus vähimgi alus kahelda, et antud juhul detailplaneeringu avalikustamist puudutav informatsiooni ei jõua avalikkuseni. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et kui antud juhul ka formaalselt oleks rikutud planeeringu avalikustamise reegleid, mille vastavalt eeltoodule välistame täielikult, siis see ei ole kaasa toonud õigusvastast otsustust. Tuulikule leiti kõige kaugem võimalik asukoht N küla keskusest ning ükski tunnistaja ei osanud leida selles oma elukvaliteedi halvenemist. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda pelgalt mõne isiku emotsioonidest vaid peab arvestama kohaliku huvidega, sh kolmanda isiku huvidega laiemalt. AS B sai seeläbi lisaväljundi tööstuse arendamiseks ning lisatöökohtade loomiseks. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise tulemusel loobuti valla vastu esitatud kahjunõudest, mis on samuti kogu valla huvides.

1. Otsus on sisult õiguspärane. Väited maastikureostusest, mürast ja valgussaastest ei ole asjakohased. Kaebaja õigusaktidele, milles sätestatud nõudeid oleks vaidlusaluse detailplaneeringuga eiratud viidanud pole. Vastavalt püstitatud tuulegeneraatori tehnilistele andmetele jääb tuulegeneraatori müra lubatud piiridesse, olles 45 dB ca 250 m raadiuses mastist. Kuivõrd generaatorist külani jääb ca 1,4 km siis arvestades olemasoleva asustuse ja elamute kaugust on mõju üldisele mürafoonile sisuliselt olematu. Varjutuse ulatus 65 m kõrguse mastiga 12 tuulikust on kuni 650 m sõltuvalt aastaajast ja päikese paiknemisest. Arvestades asustuse kaugust ei saa ka valgussaastet pidada olulise mõjuga teguriks (vt keskkonnamõju eelhinnang lk 2 p 7). Kaebaja väidab, et vaidlustatud detailplaneering mõjutab oluliselt olemasolevat väga väärtuslikku rannamaastikku ja piirab merevaadet N külast lõunasse. Tuulegeneraatori asukohaks on S, mis asub N sadamas kui praeguseks välja kujunenud tööstuslikus piirkonnas, kus tegutseb valla suurim tööandja AS B. Seega ei ole tegemist vastavas asukohas väärtusliku rannamaastikuga, kuhu ühe tuulegeneraatori püstitamine oleks lubamatu. Detailplaneeringu on heaks kiitnud keskkonnaamet kui keskkonnaalaseid eriteadmisi omav haldusorgan. Vastavast heakskiidust saab üheselt järeldada, et S kinnistuga ei ole tegemist väärtusliku rannamaastikuga, mida ühe tuuliku püstitamine kahjustaks. Lisaks on keskkonnamõju eelhinnangu p-s 6 leitud, et planeeringu ellurakendamiselt ei toimu olulisi maastikulisi muutusi ning märgitud järgnevat: „... planeeringuala paikneb sadama territooriumil, mida võib vaadelda tehiskeskkonnana. Seega ei saa otseselt kõnelda olulisest mõjust planeeringuala elavatele liikidele …“ Merevaate väidetav piiramine ei ole samuti avaliku õigusega kaitstud ning mistahes vastuolu ühegi õigusaktiga puudub. Külast avaneb hulgaliselt merevaateid ning ükski tuulik ei oma visuaalset mõju vaadetele, eriti arvestades tuuliku kaugust külast. Keskkonnamõju eelhindamise p-s 8 ongi leitud, et arvestades taustsüsteemi ja tuulegeneraatori kavandatavat asukohta, ei saa paigaldamist pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ka sotsiaalset keskkonda silmas pidades. Üldse asjakohased ei ole väited N supelrannast. Esiteks ei ole tegemist avaliku rannaga ja teiseks pole kaebaja millegagi põhjendanud, millist negatiivset mõju saaks tuulegeneraator 400 m kaugusel olevale supluskohale tekitada. Vastavalt ülaltoodule on üldist taustsüsteemi arvestades tegemist sotsiaalset keskkonda silmas pidades sobiva asukohaga. Kalade kudemisrännete väidetav negatiivne mõju on kaebajal samuti põhjendamata jäänud. Tegemist on oletusega, mida ükski fakt ega tõend ei kinnita. Detailplaneeringu heaks kiitnud keskkonnaamet vastavas osas etteheiteid ei esitanud ning tunnista, elupõline kalur H. H kinnitas hoopiski head kalaõnne käesoleval aastal. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et kohalik omavalitsus ei ole kaalunud tuulegeneraatori püstitamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Vastavate mõjude hindamiseks telliti keskkonnamõju eelhinnang, mis kajastas tegevuse mõju erinevatele keskkonnaaspektidele, sealhulgas sotsiaalsele keskkonnale. Hindamisel leiti, et tegemist ei ole olulise negatiivse mõjuga ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaks ümber vastava hindamise tulemused.
2. Vaidlustatud haldusakt on kaalutletud Kaebaja järgi vallavolikogu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on muudetud üldplaneeringu eelnõuga kavandatud põhimõtteid, mis ei näe ette tuulegeneraatorite püstitamist N külla ning miks ei ole arvestatud N elanike ja mittetulundusühingute poolt teiste planeeringute menetluses esitatud seisukohtadega. Vastustaja märgib, et kehtestamata üldplaneeringut polegi võimalik muuta ning pelgalt haldusakti eelnõule viitamine detailplaneeringu otsuses ei ole asjakohane ega põhjendatud. Pealegi käsitletav detailplaneering ei ole vastuolus menetletava üldplaneeringuga, kuna ka menetletav üldplaneering ei välista tuulikute püstitamist, vaid viitab alade määramisel koostööle Saare Maavalitsusega. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on kajastatud planeeringu avalikustamise raames ainsa vastuväite esitanud OÜ T loobumine oma ettepanekust; kohalikul omavalitsusel puudus alus varasemates detailplaneeringute menetlustes esitatud vastuväiteid kajastada ning 13 analüüsida neid antud detailplaneeringus. Peale kaebaja ei ole ka detailplaneeringu kehtestamise otsust peale kaebaja keegi vaidlustanud. Kokkuvõttes ilmneb eeltoodust, et vaidlusalust detailplaneeringut on menetletud seaduslikult – kaebaja ega ükski tunnistaja ei ole välja toonud ühtegi argumenti, mis kinnitaks, et detailplaneering oleks vastuolus õigusaktidega või rikuks isiku õigusi. Detailplaneeringu elluviimiseks on väljastatud ehitusluba, mida keegi ei ole vaidlustanud, mis kinnitab täiendavalt, et detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse osas sisulisi vastuväiteid kellelgi ei ole. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS B teesid.
3. Kohalik omavalitsus täitis nõude teavitada detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja korraldada avalik väljapanek planeeringuala vastavas asulas. Kolmas isik osundab, et tekkinud kohtuvaidluse üheks peamiseks küsimuses on asjaolu, kas kohalik omavalitsus täitis Planeerimisseaduse § 18 lg 2 p-st 2 tuleneva nõude korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek planeeritavas asulas ning märgib, et kuna N külas (nüüd alev) puudus vastav ühiskondlik hoone (klubi, rahvamaja, raamatukogu, avalik internetipunkt vmt), siis tehti avalik väljapanek vallamajas ning kolmanda isiku asukohaks olevas Sadama 26 kontorihoones. Riigikohus on lahendis 3-3-1-21-11 sedastanud, et võib esineda olukordi, kus praktilistel kaalutlustel on raskendatud või ebamõistlik järgida nõuet korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek planeeringujärgses asulas. Kohus märkis, et sel juhul peab otsima mõistlikke alternatiive, et kaasata elanikud võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse. Käesoleval juhul rakendaski Kaarma Vallavalitsus mõistlikku alternatiivi ja korraldas avalik väljapaneku vallamajas, mis asub N alevikule väga lähedal ja millega on hea bussiühendus. Praktilistel kaalutlustel oleks olnud väga ebamõistlik formaalselt järgida nõuet korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek planeeringujärgses asulas, sest tunnistaja Mägi seletuse kohaselt avaliku väljapaneku korraldamisel Nl olnuks tarvilik saata sinna vallavalitsuse töötaja vajalike selgituste jagamiseks ja materjalide tutvustamiseks, mida ei saanud teha, sest töötaja pidi olema kättesaadav ja tööd tegema ka vallamajas. Kodanikul oleks olnud vaja helistada või tulla ise vallamajja. Faktiliselt on planeeringu avalik väljapanek toimunud siiski ka N külas, S asuvas kontorihoones kuivõrd muu avalikkusele ligipääsetav ja kohalike elanike poolt rohkelt külastatav asutus või hoone puudus.

§ 18lg 2 p 2 sätestatud nõue oli seega täidetud.

Kaebaja on esitanud küll kahe äriühingu kinnituse, et nad oleksid valmis oma ruume kasutusse andma detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks kuid sel juhul oleks vald pidanud tasuma üüri milleks vahendid eelarves puuduvad. Samas AS B kui N suurim tööandja (ca 76 töökohta) teostas vastava toimingu oma kontoris tasuta. Tunnistaja T ütluste kohaselt oleks igaüks saanud kontorisse minna ning kaebuse väidetest ei selgu, miks sellisel juhul teiste äriühingute ruumid oleksid olnud sobivamad. Kui isegi kohus peaks leidma, et avalik väljapanek ei olnud korraldatud vastavas asulas ning on rikutud

§ 18

lg 2 p 2 nõudeid, siis oleks tegemist üksnes formaalse puudusega, mis HMS § 58 sätestatust tulenevalt ei saa vallavolikogu otsuse tühistamist kaasa tuua – puudub alus väiteks, et planeeringumaterjalide avaliku väljapaneku jooksul kättesaadavaks tegemine mõnes muus asukohas oleks andnud teistsuguse tulemuse.

1. Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamise kohustus on täidetud. 14 Avalikkus on olnud S detailplaneeringust informeeritud – avaldatud on teated avaliku väljapaneku kohta ning võimaluse kohta tutvuda detailplaneeringuga valla kodulehel, Kaarma Vallavalitsuses ja kolmanda isik kontoris N alevikus. Vastav teade pandi ka üles N küla keskel ja kaupluse juures asuvasse bussipeatusse. Bussipeatus asub N aleviku peatänava ning kaupluse vahetus läheduses ning on kõige enam käidavaks kohaks N elanike poolt. Bussipeatus ning Tuletorni tänava teadetahvel ei ole omavahel võrreldavad asukohad. Tuletorni tänava teadetahvlit võisid lugeda üldjuhul üksnes Tuletorni tänava elanikud. See teadetahvel ei saanud kuidagi olla eelistatumaks asukohaks teadete avaldamiseks võrreldes bussipeatusega. Vastupidi, Kaarma Vallavalitsuse valis teate avaldamiseks kõige rahvarohkema koha N alevikus. Teate ülevalolemine bussipeatuses on leidnud kinnitust nii tunnistajate ütluste kui asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Ükski kaebuse tunnistajatest ei kinnitanud, et bussipeatuses vastavat teadet ei olnud. Lisaks detailplaneeringuga Kaarma Vallavalitsuses ja valla kodulehe kaudu tutvumise võimalusele oli kogu detailplaneering materjal tutvumiseks väljas ka planeeritaval S kinnistul asuvas kontorihoones, kuhu oli avalikkusel vaba juurdepääs. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonis oli asetatud hoone aknale ning sellega oli võimalik tutvuda ka hoonesse sisenemata; lisaks olid planeeringumaterjalid kättesaadava kontorihoones. Alusetu on kaebaja väide, et kolmanda isiku ruumidesse olevat juurdepääsu piiratud, selline piirang kehtis ainult eemalasuvatele kaidele ja tootmisruumidesse. Lisaks planeerimismenetluse teadete avaldamisele ilmus kohalikus ajakirjanduses ka vaidlusalust planeeringut käsitlevaid artikleid – 22.04.2010 ajalehes „Oma Saar“ artikkel „Laevaehitaja tahab kaitippu tuulegeneraatorit püsti panna“ ja 03.06.2010 ajalehes „Meie Maa“ artikkel „Laevaehitaja soovib vajaliku elektri saada tuulegeneraatorist“. Tuulegeneraatorile leiti kõige kaugem võimalik asukoht N aleviku keskusest (elamualast). Kohalik omavalitsus arvestas valla huvidega (uute töökohtade loomine), kuid ka kolmanda isiku huvidega laiemalt. Detailplaneeringu kehtestamise tulemusel loobuti valla vastu esitatud kahjunõudest, mis oli samuti valla huvides. Seetõttu, isegi kui pidada võimalikus formaalsete puuduste olemasolu detailplaneeringu avalikustamise läbiviimisel, ei saa need HMS § 58 kohaselt otsuse tühistamist kaasa tuua.
2. Detailplaneering ei ole vastuolus Kaarma valla üldplaneeringuga ja teiste menetletavate planeeringutega ning KSH algatamata jätmine oli õiguspärane. Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 kehtestati Kaarma valla territooriumi osa üldplaneering, millest jäi välja Kaarma valla ja Kuressaare linna kontaktvööndi ühisplaneeringuala, mis hõlmab ka N alevikku. Seega ei reguleeri nimetatud üldplaneering vaidlusalust detailplaneeringu ala ning selle seisukohad ei ole kohaldatavad N aleviku kohta. Pealegi sätestatakse üldplaneeringus, et elektrituulikute püstitamiseks sobivad alad selgitatakse välja teemaplaneeringuga koostöös Saare Maavalitsusega. Kuni teemaplaneeringu kehtestamiseni on põhjendatud konkreetse tuulegeneraatori asukoha kindlaksmääramine vaidlusaluse detailplaneeringuga. Kolmas isik on ka arvamusel, et haldusaktide eelnõudest toimingute tegemisel lähtuma ei pea. Samas ei ole Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu eelnõus kavandatud põhimõtteid ka rikutud. Eelnõu järgi väärtuslikule maastikule tuulegeneraatoreid üldjuhul ei kavandata ning hoonete ja rajatiste kõrgus üldjuhul ei tohi ületada kõrghaljastust. Käesoleval juhul oli vajadus ja võimalus kõrvalekaldumiseks eelnõu üldpõhimõtetest olemas. Seda seetõttu, et AS B intensiivse kasvu tõttu tekkinud täiendavat elektritarbimise vajadust oli võimalik kõige optimaalsemalt nii keskkonna suhtes kui ka finantsiliselt lahendada uue 15 tuulegeneraatori ehitamisega planeerides generaatori võimalikult kaugele küla tiheasustusest (1,4 km) olemasolevasse tehiskeskkonda (sadam ja laevaehitus). Ka teemaplaneering „Tuuleenergeetika“ menetlus on pooleli. Kuigi teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud, on Saare maavanem lahenduse heaks kiitnud ning seega pidanud S kinnistu tuulegeneraatori asukohta sobivaks mistõttu on ainetu kaebuse p-s 4 esitatud väide, et teemaplaneeringuga ei olnud 11.10.2010 seisuga ühtki tuulegeneraatorit planeeritud. Pooleliolevas menetluses võib selle eskiislahendus enne kehtestamist veel muutuda. Vastavalt teemaplaneeringu eskiisi seletuskirja p-le 2.2.1.
3. „Asustusalad. Olemasolevad elamud ja ühiskondlikud hooned“ ei ole lubatud tuulegeneraatoreid rajada lähemale elamualade ümber kehtestatud 1000 meetrisest puhvertsoonist. N aleviku lähemad elamualad paiknevad tuulegeneraatorist umbes 1400 m kaugusel. Täiesti asjakohatud on kaebus p-s 7 toodud mõlemad viited teistes planeerimismenetlustes (2006 ja 2010 aastal) esitatud vastuväidetele. Pealegei ei ole N küla elanikud kinnistu kaugust elamutest ning kinnistu praegust kasutusotstarvet silmas pidades tuulegeneraatori asukohta negatiivset mõju omavaks pidanud, pakkude selle ise ühe võimaliku püstituskohana välja. KeHJS § 33 lg 1 ei nõua detailplaneeringu koostamisel üldjuhul keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) KSH algatamine oleks olnud kohustuslik tulenevalt KeHJS § 33 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb KSH läbi viia, kui kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2 – 4 sätestatust. KeHJS § 6 lg 2 – 4 toodud tegevust käesolevas vaidluses ei esine. Samuti ei ole rakendatav kaebaja poolt viidatud KeHJS § 5, kuna kavandtava tegevuse keskkonnamõju ei ole oluline ületamata tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonna pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist või heaolu. Igasugused tõendid selliste asjaolude kohta puuduvad, kõik kaebaja vastavad väited on oletuslikud. Tunnistajad T ja H kinnitavad, et kalavarud N jões ja külas ei ole vähenenud, pigem vastupidi. KSH eelhinnangust nähtub väga selgelt, et avaldaja esiletoodud väidetavad negatiivsed mõjud (müra ja valgussaaste) puuduvad. Ka tunnistaja T kinnitas, et kuigi ta elab umbes 1600 meetri kaugusel tuulegeneraatorist generaatori müra ta ei kuule ning isegi generaatorile lähemal olles selle müra teda ei häiri. Generaatorist tema elukohas näha olev osa aga ei tekita mingit visuaalset reostust. Tunnistaja H, omades elukohta umbes 2 kilomeetri kaugusel tuulikust lähtuvat müra täheldanud ei ole. Kohtu seisukoht Kaarma Vallavolikogu 22.09.2010 otsusega nr 56 kehtestatud N küla S kinnistu detailplaneeringu järgi paigaldati AS B tootmismaa sihtotstarbega kinnistule. 1,53 km kaugusele lähimast elamust firma Siemens SWT-2.3-82 tüüpi, maksimum võimsusega 3 MW, torni kõrgusega kuni 65 m, tuulegeneraator. MTÜ N, kelle teisi liikmeid peale E. Lapi tunnistaja A. T, kohalik elanik, vallavolikogu ja külaelu arengu eest seisva N Külaseltsi liige, ei tea (II, tl 118), vaidlustades populaarkaebusega detailplaneeringu kehtestamise otsust, tugineb oma kaebuses esmajoones väitele olulisest menetlusveast, mille kohalik omavalitsus tegi, kui

§ 18

lg 2 p 2 nõudeid eirates jättis korraldamata detailplaneeringu avaliku väljapaneku N külas kui asulas, kus planeeritav objekt paikneb. Sellega aga ka valla keskuses toimunud väljapanekust 16 elanikkonda ebapiisavalt informeerides kahjustas Kaarma Vallavolikogu avalikku huvi kui rikkus

§-des 1 lg 2, § 3 lg 1, § 4 lg 2, § 10 lg 1, §-des 11- 12, 16, 18 ja 21 tulenevat avalikkuse planeeringu menetlusse tõhusa kaasamise kohustust. Kohus nende kaebeväidetega ei nõustu. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati nii valla keskuses Kuressaares kui vastavas asulas ehk Nl, AS B territooriumil asuvas kontoris, mis jääb N küla halduspiiri sisse. Diskuteeritav saab olla üksnes asjaolu, kas AS B ruumide asemel, mis jäävad küla tiheasustuspiirkonnast (ajalooline külasüda ja selle laiendus kahel pool Kuressaare-Sääre maanteed) mõneti eemale, oleks detailplaneeringu avalikus väljapanekuks kohalik omavalitsus pidanud hankima ja kasutama ruume küla tsentris, kus elanike juurdepääs väljapanekule olnuks veelgi mugavam võrreldes külasüdamest veidi eemale jääva AS B kontoriga. Selle küsimuse lahendamisel tuleb siiski lähtuda asjaolust, et ka AS B kontorihoonele, kuhu viib asulast viib kõrvalmaanteena 1,6 km pikkune N sadama asfaltkattega tee, on juurdepääs täiesti rahuldav ning puudusid takistused planeeringuga tutvuda soovijate kontorisse sisenemiseks. Nii ütles tunnista ja A. T, iseloomustades võimaliku külasüdames ja tegelikult väikelaevatootja kontoris korraldatud avaliku väljapaneku erinevusi ligipääsetavuse seisukohalt, et vahe on üksnes jalavaevas või auto puhul 100 grammis bensiinis, mis huvi korral pole takistuseks avaliku väljapanekuga tutvumiseks (II, tl 119) ning et laevatehase kontorisse said kõik sisse, ainult tehase tootmishoonetesse kehtis piiratud juurdepääs (II, tl 120). N tiheasustusalas väljapaneku korraldamine oli raskendatud seetõttu, et küla rahvamaja oli 2006. aastal hävinud ning asulas puuduvad ka raamatukogu, kool, lasteaed või mõni muu ühiskondlik hoone. Kuigi tuleb pidada tõenäoliseks, et detailplaneeringu avalikuks väljapaneku oleks sihikindlalt tegutsedes saanud kolmanda isiku kontori asemel korraldada ka asula tiheasustusalas, näiteks AS S või OÜ S ruumides, mille kohta nimetatud ettevõtted on tagantjärele andnud nõusoleku (I, tl 218, 219), ei saa kohtu hinnangul väljapaneku organiseerimist AS B kontoris pidada oluliseks menetlusveaks.

§ 18

lg 2 p 2 toodud normi eesmärk on vastava asula elanike informeerimine detailplaneeringust ning avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Seetõttu ongi ette planeeringuala lähiümbruse elanike paremaks kaasamiseks ette nähtud avalikku väljapaneku korraldamine just selles asulas, kus planeeritav maaüksus paikneb. Kuivõrd AS B kontoriruumid olid küla tsentrist vaid jalutuskäigu kaugusel ei saa seda vahemaad pidada takistuseks, mis oleks märkimisväärselt kui üldse saanud raskendada võimalike huvitatud isikute osalemist tuulegeneraatori ehitamist ja paigaldamist käsitlevas planeerimismenetluses. Siinkohal väärib märkimist, et Nlaste jaoks on eluliselt tähtis tsenter ka küla keskmest ainult 7 km kaugusel asuv Kuressaare linn, olles N elanikele tähtsuselt teine tööd andev piirkond, sisseostude tegemise, perearstikeskuse ja panga –kontori külastamise koht (selle kohta vt näiteks „N küla arengukava aastateks 2010-2019), kus asuvas vallamajas oli samuti organiseeritud detailplaneeringu avalik väljapanek . Seega kokkuvõttes olid tingimused N elanikele detailplaneeringulahendustega tutvumiseks kohtu hinnangul head, mis veelkord kinnitab järeldust Planeerimiseseaduse nõuete olulise rikkumise puudumisest detailplaneeringu avaliku väljapaneku asukoha valikul. Lisaks avaliku väljapaneku koha reglementeerimisele näeb Planeerimiseseadus §-s 18 ette ka nõuded avaliku väljapaneku toimumisest informeerimisele, mida tuleb teha vastavas ajalehes ja teate avaldamisega avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (nt kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus või muu selline koht). Kaarma Vallavalitsus, avaldades väljapaneku kohta teate ajalehes Saarte Hääl ja pannes selle üles küla keskel kaupluse läheduses asuvasse autobussipeatusse (tunnistaja H. H, II tl 121) ning lisaks veel valla kodulehele ja AS B kontori uksele (tunnistaja A. T, II, tl 120, tunnistaja H. H, II tl 121) on 17 need kohustused täitnud. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolust, et tunnistaja A. Tle kuuluva ettevõtte tütarfirma on äriliselt seotud AS-ga B ning H. H hoiab oma laeva kolmandale isikule kuuluva kai ääres, et saa veel järeldada, et tunnistajad valetavad. Kaebaja seisukohad, et informeerimiseks oleks võinud kasutada teist vastavat ajalehte ja teist stendi ei näita, et Kaarma Vallavalitus, avaldades teate ajalehes Saarte Hääl ja pannes selle autobussipeatusse, oleks millegagi seadust rikkunud. Vallavalitsuse väitel avalikustataksegi planeerimistoiminguid traditsiooniliselt ajalehe Saarte Hääl kaudu, mistõttu huvitatud isikud võivad juba olla harjunud sellest lehest vastavat informatsiooni otsima ning erakoraliselt mõne teise massimeedia üksuse kasutamine selleks otstarbekspõhjustanuks vaid segadust. MTÜ N esindaja E. Lapi väide, et tema ei usu, et autobussipeatusse üldse oli selline teade oli läheb vastuollu tunnistaja H. Hi ütlustega, kes teadet seal nägi. Kaebuse väitel, et tuletorni tänava teadetahvlil avalikustamise korral oleks teade avalikkusele rohkem kättesaadav, puudub veenvus. Miski ei kinnita, et nimetatud tänava tahvlit jälgiks rohkem külaelanikku kui kaupluse juures asuva bussipeatuse oma. Saab märkida, et isikud, kel on planeeringu suhtes huvi, peavad ka ise arvestama vajadusega hoida end kursis niisuguse teabe vahendamiseks ettenähtud teabeallikatega. Sellekohasteks mõistlikeks abinõudeks on vastava ajalehega tutvumine raamatukogu vahendusel või siis lehe tellimine. Kohtu hinnangul ei päde kaebuse väited ka osas, kus vaidlustatud otsuse õigusvastasust põhjendatakse selle vastuoluga Kaarma valla ja Kuressaare linna kontaktvööndi ühisplaneeringu ning maakonna tuuleenergeetikat käsitleva teemaplaneeringu eelnõudega. Ei saa ju eelnõu staadiumis olevaid planeeringuid käsitleda kehtestatud planeeringutena mistõttu pole võimalik järeldada, et vaidlustatud planeering oleks vastuolus kehtiva õigusega. Et eelnõu staadiumis olevaid planeeringud on avatud paranduste tegemiseks näitab muuseas seegi, et maakonna tuulenergeetika teemaplaneeringut koordineeriv maavanem on vaidlusaluse planeeringu kooskõlastanud, millest järeldab, et vastav muudatus tehakse ka olemasolevasse teemaplaneeringu eskiislahendusse. Vastuolu Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 kehtestatud Kaarma valla territooriumi osa üldplaneeringuga, millest jäi välja Kaarma valla ja Kuressaare linna kontaktvööndi ühisplaneeringuala, mis hõlmab ka N alevikku, on aga üldse võimatu. Kaebaja on pidanud vaidlustava otsuse puuduseks veel selle motivatsiooni puudulikkust, mis väljendab selles, et haldusakti põhjendused ei kajasta kehtestatud detailplaneeringu vastuolu valla üldplaneeringu 2009 eelnõuga, kus tuulegeneraatorite püstitamist N külla ette ei nähta ning miks tuleb jätta tähelepanuta varem N elanike ja Nl tegutsevate mittetulundusühingute vastuväited tuulegeneraatorite püstitamisele ning tuulegeneraatori võimalikud mõjud harrastuskalapüügile N jõe suudmes, N supelrannale ja Mändjala, Keskranna ning Järve külade väga väärtuslikule rannamaastikule. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud haldusakti põhjendused on napid, piirdudes paljuski otsuse tegemisele eelnenud menetluse käigust ülevaate andmisega, kooskõlastuste loetelu ning lisaks veel OÜ T ettepanekute kirjeldamisega. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Riigikohus on korduvalt, alates juba otsustest nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-42-02, rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum. Põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline 18 loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Silmas tuleb pidada, et haldusorganite sisemised ja omavahelised kooskõlastused ei kinnita, et planeering on õiguspärane. Volikogu ei saa oma kaalutlusotsust taandada erinevate kooskõlastuste olemasolu kontrollimisele. Samas sõltub detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikku huvi mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab kohtu veenma, et haldusorgan diskretsiooni teostades on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Antud asja eripäraks on, et 28.05.2010 korraldusega algatatud S kinnistu detailplaneeringu menetluse käigus planeeringulahendusele vastuväiteid keegi peale OÜ T ei esitanud, kes aga nendest hiljem loobus. Kaebusele lisatud külaelanike ja nende organisatsioonide pöördumised tuulenergeetika küsimustes on tehtud enne vaidlusaluse detailplaneeringu algatamist ega haaku uue olustikuga, kus tuulegeneraator püstitakse asula tiheasustusega alast oluliselt kaugemale, kui varasemates teiste ettevõtete projektides kavandatud. Seepärast ei pidanud vallavolikogu ka neid S detailplaneeringu kehtestamist käsitlevas otsuses analüüsima. Teise grupi kaebaja etteheidetest detailplaneeringu kehtestamise otsusele moodustavad väited, mis seonduvad tuulegeneraatorist harrastuskalapüügile N jõe suudmes, N supelrannale ning väärtuslikule rannamaastikule väidetavalt tekitatavate kahjulike mõjude analüüsimata jätmises ehk kaalutluste puudumises, mis siis ikkagi kallutas vallavolikogu vaatamata generaatorist lähtuvatele negatiivsetele mõjudele planeeringut kehtestama. Siinjuures tuleb aga jällegi arvestada sellega, et vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule (I, tl 115-117) sadama territooriumil tehiskeskkonnas ühe tuulegeneraatori rajamine ei too kaasa olulisis maastikulisi muutusi ning ka otsesest mõjust planeeringualal elavatele liikidele kõnelda ei saa. Suurimad töötavast generaatorist lähtuvad mõjufaktorid nagu mürataseme tõus ja generaatori labade liikumisest tingitud varjutus ehk valgussaaste jäävad aga kas normi piiridesse (45 dB ca 250 kaugusel generaatorist) või pidades silmas asustuse kaugust, ei ole olulise mõjuga teguriks (toimeala ulatus vaid ca 650 m). Märgiti, et planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Tuulegeneraatori mõju sotsiaalsele keskkonnale olukorras, kus elamuala tegelik kaugus on 1,5 km ja tuulegeneraatori minimaalne soovituslik kaugus sellest ainult 300 m samuti oluliseks ei peetud. Märgiti, et Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 kohaselt on keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust vaja kaaluda rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamisel maismaale. Neist tingimustes, kuivõrd vastuväiteid detailplaneeringule ei esitatud polnud vastustaja motiveeritud hakata vaidlustatud otsuses põhjendama seisukohti, mille üle puudus vaidlus. MTÜ N esindaja E. Lapp on alles kohtumenetluse käigus põhjendanud kaebust tuulegeneraatorist lähtuvate kahjulike mõjudega, kusjuures need etteheited generaatorist tulevatele negatiivsetele mõjutustule on trafaretsed, üldsõnalise ja tõendamata, lükkamata ümber keskkonnamõjude eelhinnangus esitatud vastupidiseid seisukohti. Kaebaja, soovides saavutada detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist, pidi olema teadlik, et kesskonnamõjude eelhinnangu seisukohti ei saa revideerida pelgalt vastupidise väitmisega vaid oma väiteid tuleb ka tõendada. Seda tehtud ei ole. Tunnistajate vastuolulised ütlused generaatorist lähtuvast mürast on äärmiselt subjektiivsed, olemata keskkonnamõjude eelhinnangut ja tuulegeneraatori suurt kaugust tiheasustuslast arvestades usaldusväärsed. E. 19 Lapi poolt koos kohtukõne teesidega esitatud kutselise kalapüügi koguseid N jõest kirjeldav põllumajandusministeeriumi kalapüügiosakonna tabel samuti ei anna alust põhjendatud järelduseks, et kala väljapüük jõest 2010. aastal on eelneva aastaga võrreldes väiksem just tuulegeneraatori tõttu. Tabelist nähtub, et väljapüük on võrreldes eelnevate aastatega tunduvalt langenud ka 2007 ja 2008 aastal kui S generaatorit ei olnud ning 2009 aastal olnud jällegi oluliselt suurem kui 2008 aastal. Neid kõikumisi ei saa üldse või ainult seostada N tuulikutega. Kokkuvõttes saab nentida, et kuigi vallavolikogu vaatlusalune diskretsiooniotsus pidanuks sisaldama diskretsiooni põhikaalutlusi, miks loeti tuulegeneraatori ehitamine antud asupaika põhjendatuks, sealhulgas näiteks alles kohtumenetluse käigus ilmnenud asjaolu, et üheks kehtestamist stimuleerivaks asjaoluks võis olla soov vabaneda OÜ T kahjunõudest, ei saa ka diskretsiooniotsuse neid puudusi lugeda niivõrd olulisteks, et need tooksid kaasa detailplaneeringu otsuse tühistamise. Ka kohtumenetluse käigus ei suutnud MTÜ N esitada selliseid usaldusväärseid argumente, millest tõepoolest nähtuksid olulised negatiivsed mõjutused ümbritseval sotsiaalsele ja looduskeskkonnale, millistega vaidlustatud otsuses ei arvestatud. Sellisel juhul ei pelgalt vorminõuete mittejärgimine haldusakti tühistamist kaasa ei too (HMS § 58). HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema anda kanda (lg 7) MTÜ N taotleb vastustajalt kantud menetluskulusid summas 1938.69 eurot ja tasutud riigilõivusid kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 44.78 (15.98 + 28.76) euro väärtuses. AS B kolmanda isikuna taotleb kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 8121.44 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 9 arve alusel: 1) 17.01.2011 arve nr 220014 (lk 87-88) hinnas 1644.16 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 12,5 tundi tunnihinnaga 108.65 eurot + käibemaks 21.73 eurot = 130.38 eurot kokku summas 1629.75 eurot + kantseleikulud 14.40 eurot (12 eurot +käibemaks ); 2) 14.02.2011 arve nr 220119 (tl 90-91) hinnas 1130.87 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 8,6 tundi summas 1121.27 eurot + kantseleikulud 9.60 eurot (8 eurot + käibemaks; 3) 14.03.2011 arve 220223 (tl 93-94) hinnas 290.44 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 2,2 tundi summas 286.85 eurot + kantseleikulud 3.60 eurot (3 eurot + käibemaks); 4) 14.04.2011 arve 220334 (tl 96-97) hinnas 474.17 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 3,6 tundi summas 469.37 eurot + kantseleikulud 4.8 eurot (4 eurot + käibemaks); 5) 12.06.2011 arve 220575 (tl 99-100) hinnas 3442.18 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 25,7 tundi summas 3350.77 eurot + kantseleikulud 20.4 eurot (17 eurot + käibemaks) + muud kulud 71 eurot (59,17 eurot +käibemaks); 6) 17.08.2011 arve nr 220761 (tl 102-103) hinnas 132.78 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 1 tund summas 130.38 eurot + kantseleikulud 2.4 eurot (2 eurot + käibemaks); 20 7) 14.09.2011 arve nr 220826 (tl 105-106) hinnas 355.63 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 2,7 tundi summas 352.03 eurot + kantseleikulud 3.6 eurot (3 eurot + käibemaks); 8) 28.09.2011 arve nr 220906 (tl 108-109) hinnas 1657.92 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 12,3 tundi summas 1603.67 eurot + kantseleikulud 12 eurot (10 eurot + käibemaks) + muud kulud 42.24 eurot (35.20 eurot + käibemaks); 7,04 9) 26.10.2011 arve nr 221005 (tl 111-112) hinnas 617.59 eurot, sealhulgas õigusabikulud mahus 4,7 tundi summas 612.79 eurot ja kantseleikulud 4.8 eurot (4 eurot + käibemaks). Seega kulutati arvete järgi õigusabile kokku 73,3 tundi hinnas 9556.88 eurot (koos käibemaksuga), lisaks kantseleikuludele 75.6 eurot ja muudeks kuludeks 113.24 eurot. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetlusekulud. Arvestades asja mitte just liigset keerukust, koostatud dokumentide mahtu (ca 27 lehekülge kohtule esitatud kirjalikku teksti), peetud istungeid ja materjalide mahukust (2 toimikut) on mõistlikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kohtu hinnangul 5000 eurot, millele lisanduvad kantseleikulud 75,6 eurot ja muud kulud 113,24 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites rõhutanud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust (3-3-1-12-07). Pidades silmas, et avaldajaks on mittetulundusühing mõistab kohus viidatud põhimõtet silmas pidades kaebajalt AS B kasuks välja kokku 3500 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 93 lg 5 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta MTÜ N kaebus rahuldamata ja kantud menetluskulud välja mõistmata. 2. Mõista MTÜ-lt N AS B kasuks välja menetluskulud summas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 21