Obsah (4)

§ 190§ 191§ 192§ 196

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-926 Otsuse kuupäev 07. detsember 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Lembit Pajoma kaebus avalik-õigusliku suhte tu

) § 14 lg 1, § 17 lg 2, § 190 lg 1 p 2 sätetele kokku 13 aastat.

1. L. Pajoma esitas
2. aprillil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo juhataja
3. jaanuari 2011 otsuse nr 64654-1 tühistamiseks osas, mis ei arvesta kaitseväeteenistuse staaži hulka kaebaja töötamist ALMAVÜ lennukoolis ja 1 lennuinstruktorina lennuklubis, avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks ning Kaitseministeeriumi kohustamiseks esitama eelnõu kaitseväeteenistuse seaduse muutmiseks.
4. 12.04.2011 määrusega keeldus Tallinna Halduskohus Lembit Pajoma kaebuse menetlusse võtmisest Kaitseministeeriumi kohustamise nõude osas ja tagastas selles osas kaebuse läbivaatamatult. Ülejäänud nõuete osas andis Tallinna Halduskohus kaebuse kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused
5. Kaebaja märgib, et Kaitseväe poolt pensioniametile esitatud andmete kohaselt on temal tõendatud pensioniõiguslikku staaži 25,567 aastat, sealhulgas kaitseväeteenistuse staaži 13 aastat. Lisaks penisoniameti poolt kindlaks määratud staažile palub L. Pajoma tuvastada perioodide: - 01.09.1970 kuni 31.08.1973 õpingud ALMAVÜ Voltšanski lennukoolis (nooremleitnandi auaste); - 01.10.1973 kuni 15.10.1977 lennuinstruktorina Tartu ALMAVÜ Lennundustehnilises spordiklubis; - 27.11.1978 kuni 29.11.1991 lennuinstruktorina Tartu ALMAVÜ Lennundustehnilises spordiklubis omandatud teenistusstaaž ALMAVÜ lennukoolis ja lennuinstruktorina lennuklubis kuulumise militaarteenistuse eriliigina täiendavalt kaitseväeteenistuse staaži hulka.
6. Kaebaja leiab, et ALMAVÜ lennukoolis ja lennuinstruktorina lennuklubis töötamine tuleb lugeda muu riigi sõjaväes teenimisega võrdsustatud staažina kaitseväeteenistuse staaži hulka. Selliselt oleks kaebajal kokku 30 aastat pensioniõiguslikku staaži ja ta saaks pensioni 75% palgast. Kaebaja leiab, et kehtiv seadus on muude militaarse ja paramilitaarse iseloomuga staažide võrdsustamise osas ebaselge. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182 ja

§ 190

staaži arvestuse regulatsioonid on vastuolulised ja võimaldavad isikute ebavõrdset kohtlemist. ATS § 182 lg 1 kohaselt ei arvata avaliku teenistuse staaži hulka teenistust relvajõududes. Samas arvatakse kaitseväeteenistuse staaž, mis võib sisaldada ka teenistust relvajõududes, politseiteenistuse staaži hulka, mis omakorda kuulub avaliku teenistuse staaži hulka.

1. ALMAVÜ lennuinstruktorite ametikohad ei kuulunud NSV Liidus tsiviillennunduse ametikohtade hulka, kuna ALMAVÜ lennuklubid ei olnud tsiviillennunduse organisatsioonid. Teenistusliku liigituse täpsustas neile NSVL õhujõudude ülemjuhataja oma 03.12.1985 käskkirjaga nr
2. Seega tegemist oli teenistusega, mis ei olnud tsiviillennundus. Distsiplinaarõiguslikult kohaldus ALMAVÜ lenduritele eraldi distsiplinaarmäärustik. Väljateenitud aastate pensioni seadus ja tema alamaktid ei määratle samuti teenistust ALMAVÜ- s ei töölepingulise ega avaliku teenistuse alla kuuluvana.
3. Kaebaja leiab, et juhul kui töötamine ALMAVÜ- s ei kuulu kaitseväeteenistuse staaži hulka, siis õppimine ALMAVÜ Voltšanski lennukoolis on kindlasti teenistus relvajõududes. Voltšanski lennukool andis ohvitseri auastme, seega oli sisuliselt sõjakool. Teenistusstaaži arvestamise üldpõhimõte (sh ATS § 153 lg 1) on, et teenistusele eelnenud õpingute aeg arvestatakse teenistusstaaži hulka. Kogu tema teenistuse ajal oli ta ALMAVÜs vabastatud Nõukogude Armee reservõppustest. Vastustaja vastuväited 2
4. Vastustaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo juhataja 24.01.2011 otsus nr 64654-1 on kooskõlas

-ga ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ning palub jätta kaebus nimetatud otsuse osalise tühistamise nõudes rahuldamata.

§ 191lg 1 kohaselt tõendatakse kaitseväeteenistuse staaži kandega teenistuslehel.

Vastavalt

§ 192

lg-le1 peetakse iga kaadrikaitseväelase kohta teenistuslehte ning sama § 192 lg-le 3 kehtestab teenistuslehe vormi ja pidamise korra kaitseminister määrusega kooskõlastatult kaitseväe juhatajaga (kaitseväe ülemjuhatajaga). Kaitseministri 30.11.2009 määrusega nr 35 on kinnitatud “Kaitseväelase teenistuslehe vorm ja pidamise kord”, mille § 4 kohaselt toimub teenistuslehe avamine, täiendamine ja väljatrüki tegemine kaadrikaitseväelase personaliarvestust korraldavas kaitseväe struktuuriüksuses. Seega peab kaitseväeteenistuse staaži osas arvestust ja teeb kandeid teenistuslehele vastav kaitseväe struktuurüksus. Pensioniamet saab

alusel riikliku pensioni määramise aluseks oleva kaitseväeteenistuse staaži tuvastamisel lähtuda üksnes kaitseväe vastava struktuurüksuse poolt edastatud andmetest ja nende muutmiseks puudub pensioniametil pädevus. 9. Õhuväe 04.01.2011 teatisest nähtuvalt on Lembit Pajoma kaitseväeteenistuse staaž 13 aastat, mille alusel ongi temale kooskõlas

§ 196lg-ga 1määratud kaitseväelase väljateenitud aastate pension.

Seega sai pensioniamet lähtuda Lembit Pajomale pensioni määramisel ainult asjas olemasolevatest dokumentidest , s.h 04.01.2011 teatisest. Pensioniametil puudub pädevus teenistuslehe kannete ja kaitseväe teenistuse staaži muutmiseks. Kaasatud isiku arvamus 10. Kaitseministeeriumi arvates ei ole antud juhul õige tõlgendus, mille kohaselt õppimine ja töötamine ALMAVÜs on käsitletav

§ 190

lg 2 punktis 3 nimetatud sõjaväeteenistuse ajana mõne teisi riigi sõjaväes, mistõttu ei ole võimalik seda arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka.

§ 190

lg 2 punkti 3 sõnastus sätestab üheselt, et kaitseväeteenistuse staaži hulka töötamise aja arvamise eelduseks on sõjaväeteenistus mõne teise riigi sõjaväes.

1. ALMAVÜ põhikirja kohaselt oli tegemist NSV Liidu töötajate massilise patriootliku kaitseorganisatsiooniga, mille ülesandeks oli aktiivselt kaasa aidata riigi kaitsevõime tugevdamisele. Kaebusele lisatud ALMAVÜ põhikirjas on loetletud rida üldiseid ülesandeid, mis peaksid olema sellise eesmärgi täitmisele, kuid millel ei ole sõjalist iseloomu. Faktiliselt oli tegemist spordiklubiga, mille tegevust ei saa võrdsustada sõjaväeteenistusega. Selline võrdsustamine ei ole põhjendatud ka põhjusel, et organisatsioonis kehtisid distsiplinaarmäärustikud jms. Erinevates riikides, mitte ainult endises Nõukogude Liidus, on palju erinevaid organisatsioone, mis toetavad otseselt või kaudselt sõjaväe tegevust, mida aga sõjaväeteenistuseks ei peeta. Antud juhul, nagu kaebuse esitaja ise ka märgib, ei ole ka ühegi NSVL üksikaktiga sellist võrdsustamist kehtestatud. Lisaks nähtub kõikidest viidatud tööraamatu kannetest, et kaebuse esitaja oli tööl ning töölt vabastatud töökoodeksi alusel omal soovil. Kuna töökoodeksi § 33 oli sätestanud töölepingu lõpetamise alusena sõjaväeteenistusse kutsumise või astumise, ei saanud sõjaväeteenistuses olles isikul olla töölepingulist suhet ja kui töötamist ALMAVÜs oleks käsitletud sõjaväeteenistusena, tulnud tööleping vastaval alusel lõpetada. Kaebuse esitaja märgib ka ise, et ALMAVÜ põhikirja p 31 alapunktide e ja f alusel loodi palgalised ametikohad 3 liiduvabariikide ALMAVÜ organisatsioonides ALMAVÜ Keskkomitee tüüpkoosseisude või määruste alusel. Ka sellest võib tuletada, et tegemist ei olnud sõjaväeteenistusega, vaid töösuhtega. Asjaolu, et ALMAVÜ lennuinstruktorite ametikohad ei kuulunud NSVL tsiviillennunduse ametikohtade hulka, ei muuda samuti seal õppimist või töötamist automaatselt sõjaväeteenistuseks. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Antud asjas on vaidlus selles, kas õppimist ALMAVÜ lennukoolis, ning töötamist lennuinstruktorina ALMAVÜ lennu- ja spordiklubis tuleb arvestada kaitseväeteenistuse staaži hulka. Kaebaja märgib, et tema õppimise aja 01.09.1970 kuni 31.08.1973, samuti teenistuse aja 01.10.1973 kuni 15.10.1977 ja 27.11.1978 kuni 29.11.1991 lennuinstruktorina Tartu ALMAVÜ lennundus-tehnilises spordiklubis arvestamise korral suureneb nii tema pensioniõiguslik staaž kui ka pensionilisa protsent. Seega on kaebajal põhjendatud huvi pensioniõigusliku staaži kindlaks tegemiseks kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni määramisel.
3. Staaž, mida arvestatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka, on määratud

§ 190lgtes 1- 3.

Lõikes 1 on sätestatud teenistusstaaž, mida reguleeritakse kaitseväeteenistuse seadusega, lõikes 2 staaž, mis omandati varem kehtinud õigusaktide alusel ning lõikes 3 on sätestatud staaž, mis arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka kolmekordselt. Kaebaja seisukohalt tuleks lugeda tema õppimist ALMAVÜ Voltšanski lennukoolis ja töötamist ALMAVÜ Lennundus-tehnilises spordiklubis aastatel september 1970 kuni november 1991 sõjaväeteenistuseks mõne teise riigi sõjaväes (

§ 190lg 2 p 3).

14. Kohus nõustub Kaitseministeeriumi arvamuses esitatud seisukohaga, et

§ 190

lg 2 p 3 sõnastus sätestab üheselt, et kaitseväeteenistuse staaži hulka töötamise aja arvamise eelduseks on sõjaväeteenistus mõne teise riigi sõjaväes, ehk täidetud peavad olema mõlemad tingimused. ALMAVÜ-d (Üleliiduline Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) ei saa lugeda riigi sõjaväeks ega selle osaks ega selles töötamist sõjaväeteenistuseks. ALMAVÜ põhikirjas, mille kaebaja on kaebusele lisanud, on märgitud, et ALMAVÜ on NSV Liidu töötajate massiline patriootlik kaitseorganisatsioon, kelle peamiseks ülesandeks on aktiivselt kaasa aidata riigi kaitsevõime tugevdamisele. Põhikirja ühestki punktist ei nähtu, et oleks tegemist riigi sõjaväelise organisatsiooniga, või et organisatsioon täidaks sõjalisi ülesandeid. Ei nähtu ka, et ühegi NSV Liidu õigusaktiga oleks teenistust ALMAVÜ-s võrdsustatud sõjaväeteenistusega. Selliseks laiendavaks tõlgenduseks ei anna võimalust ka

§ 190. 15.

Kohtule esitatud kaebaja tööraamatu kannete järgi oli kaebaja ALMAVÜ Tartu Tehnikaja Lennuspordi Klubisse tööle võetud ja töölt vabastatud ENSV Töökoodeksi sätete aluse (tlk. 20-24). Seega oli kaebaja tegevus, tema tööle võtmine ja vabastamine spordiklubis reguleeritud tsiviilõiguslike normidega ning reaalselt oli tegemist spordiklubiga, mille tegevust ei saa võrdsustada sõjaväeteenistusega. Kaebaja ja ALMAVÜ vahel oli tavaline tööõiguslik suhe. Kaebaja on leidnud, et tema suhtes ei toimu võrdset kohtlemist, kuna näiteks teenistus sõjaväestatud tuletõrjes NSV Liidus on arvestatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. Antud juhul on aga kaebaja ise märkinud, et viimase puhul on tegemist sõjaväestatud organisatsiooniga, ALMAVÜ ei ole aga sõjaväeline organisatsioon. Kaebaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt toimus lennuklubis lennuinstruktorite poolt 4 tsiviilisikute õpetamine, samuti lennukoolide kursantide ja NSV Liidu lennuspordi koondise kandidaatide ettevalmistamine. Ka antud selgitus tõendab, et tegemist ei saanud olla sõjaväelise teenistusega. Seega ei ole võimalik ka tõlgendamise kaudu arvata kaebaja töötamine taotletud perioodil ALMAVÜ spordiklubis lennuinstruktorina KTVS § 190 lg 2 ps 3 märgitud sõjaväeteenistuseks. Samadel põhjendustel puudub alus ka õppimise aja ALMAVÜ lennukoolis lugeda

§ 190lg 2 p-s märgitud teenistusega võrdsustatud teenistuseks.

Ka kaebuse põhjendused ei anna alust järeldusele selles, et õppimine ALMAVÜ lennukoolis on kindlamalt teenistus relvajõududes, kui töötamine instruktorina ALMAVÜ lennuklubis. 16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, nagu saaks

§ 190

lg 5 alusel paramilitaarsete organisatsioonide töös osalemist arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka. Nimetatud sätte kohaselt, kui kaitseväeteenistuse staaž arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka või vastupidi, siis võrdsustatakse üks päev kaitseväeteenistuse staaži ühe päeva avaliku teenistuse staažiga. Antud sätte puhul on tegemist menetlusnormiga, mitte materiaalõigusliku normiga. Nagu märgitud, on sama paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 otseselt märgitud, millised ajad loetakse kaitseväeteenistuse staaži hulka. Ei kaitseväeteenistuse seadustik ega ka ükski teine seadus ei sätesta, et mõni muu avaliku teenistuse staaž arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka. Selleks ei anna õigust ka mitte

§ 190lg 5.

Kohus antud sättes ebaselgust või mitmeti tõlgendamise võimalust ei näe. 17. Kaebaja taotleb ka

§ 190tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks ja täpsustamist vajavaks.

Kaebaja on märkinud, et esineb vastuolu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182 ja

§ 190staaži arvestuses regulatsioonis ja need võimaldavad ebavõrdset kohtlemist.

Kohus märgib, et antud kaebuses on kaebaja taotlenud ALMAVÜ lennuklubis töötatud aja ja lennukoolis õppimise aja arvamist kaitseväeteenistuse staaži hulka. Kaitseväeteenistuse staaži arvestamine toimub ainult

alusel, mitte ATS alusel. Küsimuse all ei ole olnud avaliku teenistuse staaži arvestamine, vaid kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni kui eripensioni määramiseks vajaliku kaitseväeteenistuse staaži arvestamine. Seega ei ole ATS § 182 antud juhul asjassepuutuv. Kohus märgib seejuures, et asjaolu, et kaitseväeteenistuse staaž arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mitte aga vastupidi, ei tähenda, et oleks tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega. Puudub alus väita, et politseiteenistus ja kaitseväeteenistus, samuti vanglateenistus, millele kaebaja samuti osundab, oleks sedavõrd ühesugused, et need tuleks võrdsustada. Seadusandja, reguleerides erinevate teenistujate teenistusstaaži arvestamist erinevalt, on arvestanud teenistuste eripära, teenistusega seotud ohtude ja erinevate teenistustega seotud piirangutega. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja õppimise aega ALMAVÜ Voltšanski lennukoolis ja töötamise aega lennuinstruktorina Tartu ALMAVÜ Tehnika- ja Lennuspordi Klubis ei saa lugeda kaitseväeteenistuse staaži hulka. Sellest tulenevalt puudub ka alus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensionameti Tartu büroo juhataja 24.jaanuari 2011 otsuse nr 64654-1 tühistamiseks. Eda Muts Kohtunik 5 6