TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1009 Otsuse kuupäev 27.09.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Margus Hendriksoni kaebus Otepää Vallavalitsuse 18.03.2010 korraldusele nr. 2-4-152 Asja läbivaatamise kuupäev 08.09.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Margus Hendrikson, Otepää Vallavalitsuse esindaja v.adv. vanemabi Kalju Kutsar; 3.isiku Martin Kutmani esindaja v.adv. Viive Kaur Resolutsioon Jätta Margus Hendriksoni kaebus haldusasjas 3-10-1009 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest – apellatsioonikaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus. Otepää Vallavalitsuse kaevatava korraldusega nr. 2-4-152/18.03.2010 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ on peetud võimalikuks Martin Kutmani omandis oleva suvila ja majandushoone juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamine. Osteesõigusega erastatava maa asukoht on Kääriku küla Otepää vald ning erastatava maa pindalaks on 1494 m2 ning maaüksuse nimetus on Heamehe. Maa sihtotstarbeks on märgitud elamumaa ning korralduses on märgitud ka , et Heamehe katastriüksusel kehtivad kinnisomandi kitsendused. Korralduse andmise alusena on märgitud Maareformi seaduse § 22 lg 1, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p. 15, „Pühajärve valla üldplaneeringu“ sätted ning Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korraldus nr. 2-4272 „Ettepanek Martin Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks“ ning Martin Kutmani avaldus. Kaebuse esitaja Margus Hendrikson, maa tagastamise õigustatud subjekt, taotleb Otepää Vallavalitsuse korralduse nr. 2-4-152 18.03.2010 osalist tühistamist õigusliku aluseta laudkuuride juurde moodustatava 532 m2 lahustüki osas ning taotleb kohustada Otepää Vallavalitsust avalikus kasutuses tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks arvestama Otepää Vallavalitsuse korraldusega nr. 2-4-211 30.04.2008 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringuga. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust ning ei ole kontrollinud kõiki asjaolusid korralduse andmisel. Kaebaja on seisukohal, et
- isikule on antud rohkem maad erastamiseks kui seda vajab ehitisealune ning ehitist ümbritsev maa. Rohkem antakse maad siis, kui ehitise omanik ja õigustatud subjekt selles kokku lepivad, antud juhul puudub selline kokkulepe, mistõttu on ehitise omanikul õigus erastada õigusliku maakasutuse piires 0,05 ha maad. Teisel pool teed maatükil pindalaga 532 m2 asuvad kuurid on õigusliku aluseta püstitatud ehitised, millele teenindusmaa määramine on olnud õigusvastane. Kaebaja on märkinud, et M.Kutmanile on erastada antavad maatükid paigutatud nõnda, et nende vahele jääva avalikku kasutusse kavandatava vallatee koridoriks jääb umbes 40 m pikkusel lõigul vaid kolm meetrit, kusjuures faktiliselt on sedavõrd kitsa teekoridori jätmine tingitud vaid ühest umbes 4 m laiusest õigusliku aluseta ehitisest, mis asub vahetult olemasoleva tee ääres. Antud juhul ei ole arvestatud detailplaneeringu ega ka maakorraldusnõuetega, mis on aluseks vaidlustatud korralduse osalisele tühistamisele. Käesoleva kaebuse eesmärgiks on algatatud detailplaneeringu elluviimise võimaluste tagamine maakorraldustööde teostamise kaudu. Kaebaja märgib, et kaevatav korraldus on vastuolus maakorraldusnõuetega, kuna majanduslikest teguritest tulenevalt ei ole otstarbekas määrata lahustükina teenindusmaad amortiseerunud kuuridele kuna lahusmaatükkide vahelt läbikulgeva transpordimaa katastriüksuse tõttu ei ole tagatud kinnisasja otstarbekas kasutamine. Kaebaja on viidanud vallavanema kirjavahetusele, et eelmise vallavanema ametiajal sõlmitud kokkuleppeid uus vallavanem ei täitnud, mistõttu ei saanud taoline vallapoolne käitumine kaasa tuua õiguspärast haldusakti. Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Otepää Vallavalitsus peab Margus Hendriksoni kaebust põhjendamatuks. Riigikohus on 20.oktoobri 2005.a haldusasjas nr 3-3-1-34-05 märkinud, et reeglina ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, uuesti tõendamist. Tartu Halduskohtu 15.mai 2007.a otsusega haldusasjas nr 3-06-1844 on tuvastatud, et Martin Kutmanile kuuluvate ehitiste teenidamiseks vajaliku maa suurus on määratud põhjendatult. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestati nii suvilat kui kõrvalhoonet. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.oktoobri 2007.a otsusega Margus Hendriksoni apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud tema kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et Martin Kutmanile kuuluvate hoonete teenidamiseks vajaliku maa suurus ning piirid on määratud põhjendatult. Ringkonnakohus ei pidanud seejuures oluliseks küsimust, kas kasutusloal nr 38/97 on märgitud kõik ehitised (Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 11). Eeltoodut arvestades on asjakohatud kaebuse esitaja väited, et Martin Kutmanile maa erastamine on osaliselt ebaseaduslik, kuna maad soovitakse erastada ka ebaseaduslike ehitiste juurde. M.Kutmanile on juba 1997.a antud kasutusluba suvilale kõrvalhoonele ja mõlemad hooned on kantud ehitusregistrisse. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mis seaksid kahtluse alla erastatava maa suuruse või piirid. Haldusasjas nr 3-06-1844 tehtud kohtuotsuses märkis Tartu Ringkonnakohus, et M.Hendriksoni väide, et ehitiste teenidamiseks vajalik maa on määratud vastuolus MaaKS § 5 lg 2 p 1, 2, 5, 6, 7 nõuetega, kuna tegemist on kahe eraldi maatükiga, on ebaõige. Martin Kutmani ehitised asuvad maatükil, mille jagab kaheks avalik tee. Kuigi ehitiste teenindamiseks vajalik maa asub kahel pool teed, moodustab see siiski ühtse terviku ning vastuolu MaaKS § 5 lg 2 nõuetega ei ole (kohtuotsuse p 11). Eeltoodust nähtuvalt on kohus tuvastanud, et sisuliselt ei ole tegemist kahe eraldiseisva maatüki erastamisega. Margus Hendrikson taotleb oma kaebuses ka Otepää Vallavalitsuse kohustamist avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks arvestama Otepää Vallavalitsuse 30.aprilli 2008.a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringuga. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
- isiku esindaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.
- isiku esindaja nõustub täielikult vastustaja seisukohtadega. Maa ostueesõigusega erastamise korralduses on erastatava maa piirid vastavuses kohtuliku arutelu läbinud vastava ettepaneku piiridega. Kaebuses esitatud väited on kõik arutusel olnud haldusasjas 3-06-1844 , millele on kohus juba sisulised seisukohad andnud jõustunud kohtulahendis. Ringkonnakohus on kohtulahendis 3-06-1844 leidnud, et olenemata sellest, kas kõikidele ehitistele on kasutusluba antud või mitte, oli korraldusega nr. 2-4-272 õigesti määratud erastatava maa piirid ja suurus. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Otepää Vallavalitsuse korraldusega nr. 2-4-152/18.03.2010 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ on peetud võimalikuks Martin Kutmani omandis oleva suvila ja majandushoone juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamist. Ostueesõigusega erastatava maa pindala on 1494 m2 ning maaüksuse nimetus on Heamehe. Ostueesõigusega erastatava maa asukoht on Kääriku küla Otepää vald. Kaebuse esitaja Margus Hendrikson on vaidlusaluse maa õigustatud subjekt ning taotleb oma kaebuses Otepää Vallavalitsuse 18.märtsi 2010.a korralduse nr 2-4-152 osalist tühistamist, kuna leiab, et maad 532 m2 on võimaldatud erastada ka õigusliku aluseta ehitatud laudkuuride juurde lahustükina. Samuti palub M.Hendrikson halduskohtul kohustada Otepää Vallavalitsust avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks arvestama Otepää Vallavalitsuse 30.aprilli 2008.a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringuga. Antud juhul paiknevad Martin Kutmani ehitised maatükil, mille jagab kaheks avalik tee ( maatükid suurusega 532 m2 ja 962 m2 , toimiku lk.29). Kohtuistungil märgib kaebaja, et avaliku tee jaoks jääb ainult 3 meetriline riba, mis ei rahulda avaliku tee vajadusi ning tee laiust tuleks suurendada erastatava maa arvelt maatükist 532 m2 ning vallas otsustuse tegemisel ei ole teostatud kaalutlemist. Kohus peab õigeks vastustaja seisukohta, et reeglina ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, uuesti tõendamist. Haldusasjas 3-06-1844 on kohtud läbi vaadanud Margus Hendriksoni kaebuse Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr. 2-4-272 peale. Nimetatud kaebuses on kaebaja palunud kindlaks teha Martin Kutmanil suvilale ja majandushoonele 23.05.1997 Pühjärve Vallavalitsuse poolt väljastatud kasutusloa nr. 38/97 õigusvastasus ja tühistada nimetatud kasutusluba ning teha vallale ettekirjutus õigusvastaselt püstitatud ehitise lammutamiseks. ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsusega nr. 8866 on tunnistatud Pühajärve vallas Kääriku külas asunud Jaasi A306 talu maa suhtes õigustatud subjektiks Hilda Klimov, Härni ja Jaan Hendrikson, igaüks 1/3 mõttelises osas. H. Hendrikson on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse oma pojale Margus Hendriksonile. Korraldusega 2-4-272 17.05.2006 tegi Otepää Vallavalitsus ettepaneku määrata Otepää vallas Kääriku külas asuva Jaasi A306 tagastamisele kuuluvatel maadel asuvale M.Kutmani omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ligikaudu 0,15 ha. Korraldusest nähtuvalt on arvestatud maakorraldusnõuetega. Tartu Halduskohtu 15.mai 2007.a otsusega haldusasjas nr 3-06-1844 on tuvastatud, et Martin Kutmanile kuuluvate ehitiste teenidamiseks vajaliku maa suurus on määratud põhjendatult. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestati nii suvilat kui kõrvalhoonet. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.oktoobri 2007.a otsusega Margus Hendriksoni apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud tema kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et Martin Kutmanile kuuluvate hoonete teenidamiseks vajaliku maa suurus ning piirid on määratud põhjendatult. Ringkonnakohus ei pidanud seejuures oluliseks küsimust, kas kasutusloal nr 38/97 on märgitud kõik ehitised (Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 11). Ringkonnakohus on märkinud, et asjaolu kui kasutusluba nr. 38/97 ei hõlma kõiki ehitisi, milledele on vallavalitsus teenindamiseks vajaliku maa määramisel viidanud, ei anna alust väita, et määratud teenindusmaa suurus, arvestades ehitisi, mille suhtes on olemas kasutusluba, oleks vastuolus korralduses 17.05.2006 2-4-272 õiguslike alustena märgitud MaaRS § 221 lg 6 , § 20 lg 12 , MaaKS §5 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud korraga. Ringkonnakohus on märkinud, et antud juhul paiknevad M.Kutmani ehitised maatükil, mille jagab kaheks avalik tee. Maareformi seaduse § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitisi ümbritsev vähem tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning selle füüsilise säilimise. Ehitise vahetus läheduses kulgev tee ei saa takistada ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel poolt teed. Eeltoodut arvestades on asjakohatud kaebuse esitaja väited, et Martin Kutmanile maa erastamine on osaliselt ebaseaduslik, kuna maad soovitakse erastada ka ebaseaduslike ehitiste juurde. M.Kutmanile on juba 1997.a antud kasutusluba suvilale, kõrvalhoonele ja mõlemad hooned on kantud ehitusregistrisse. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mis seaksid kahtluse alla erastatava maa suuruse või piirid. Haldusasjas nr 3-06-1844 tehtud kohtuotsuses märkis Tartu Ringkonnakohus, et M.Hendriksoni väide, et ehitiste teenidamiseks vajalik maa on määratud vastuolus MaaKS § 5 lg 2 p 1, 2, 5, 6, 7 nõuetega, kuna tegemist on kahe eraldi maatükiga, on ebaõige. Martin Kutmani ehitised asuvad maatükil, mille jagab kaheks avalik tee. Kuigi ehitiste teenindamiseks vajalik maa asub kahel pool teed, moodustab see siiski ühtse terviku ning vastuolu MaaKS § 5 lg 2 nõuetega ei ole (kohtuotsuse p 11). Eeltoodust nähtuvalt on kohus tuvastanud, et sisuliselt ei ole tegemist kahe eraldiseisva maatüki erastamisega. Halduskohus käesolevas asjas nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja viited tema ning Otepää endise vallavanema kirjavahetusele, ei ole asjakohased. Kohaliku omavalitsuse juhina püüdis M.Mälberg leida vaidluses kaebajaga kõiki pooli rahuldavat kompromissi, kuid antud vaidluses ei ole tegemist haldusaktiga, mis oleks vallavalitsusele erastamismenetluse läbiviimisel siduv. Samas on olnud vallavalitsus valmis arvestama maa erastaja ning maa tagastamise õigustatud subjektide vaheliste kokkulepetega juhul, kui sellised kokkulepped on olemas ning vastavad kehtivatele seadustele. Kaebaja on märkinud, et vallas on haldusakti andmisel rikutud kaalutlusõigust. Kohus märgib siinjuures, et kaalutlust polnud antud haldusakti andmisel vajalik teostada, kuna haldusorgan on lähtunud juba varasemalt tuvastatud asjaoludest ning on viidanud kaevatavas haldusaktis varasemale haldusaktile. Kohus asub seisukohale, et kaebaja taotluse osas- tühistada osaliselt Otepää Vallavalitsuse korraldus nr. 2-4-152 18.03.2010 “Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile” 532 m2 maa lahustüki osas, ei kuulu rahuldamisele , kuna korraldus on õiguspärane. Varasema kohtulahendiga on tuvastatud, et olenemata sellest, kas kõikidel ehitistel eraldi olid kasutusload antud või mitte, on korraldusega 2-4-272 õigesti määratud erastatava maa piirid ja suurus, mille on käesolevas haldusasjas vastustaja uue korralduse nr. 2-4-152 18.03.2010 andmisel aluseks võtnud. Eeltoodu alusel jääb kaebus haldusakti tühistamise nõudes rahuldamata. (HKMS § 26 lg 1 p. 6) Margus Hendrikson taotleb oma kaebuses ka Otepää Vallavalitsuse kohustamist avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks arvestama Otepää Vallavalitsuse 30.aprilli 2008.a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringuga. Antud juhul taotleb kaebuse esitaja, et halduskohus sekkuks sisuliselt planeerimismenenetlusse ning kohustaks kohalikku omavalitsust arvestama dokumendiga mis veel ei kehti. Vastustaja on märkinud, et Otepää Vallavalitsus on 30.aprilli 2008.a korraldusega nr 2-4-211 algatan ud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringu, kuid planeering esitati vallavalitsusele alles 12.aprillil 2010.a. Seega ei ole nimetatud dokumenti veel vajalike ametiasutustega kooskõlastatud, planeeringut ei ole vastu võetud ega pandud avalikult välja. Seega on planeerimismenetlus alles algjärgus, ning käesoeval ajal ei ole teada, kas ning kui siis millisel kujul Pülme vallatee detailplaneering kehtestatakse. Kohus märgib siinjuures, et nii Margus Hendriksonil kui ka Martin Kutmanil on õigus esitada planeerimismenetluse käigus omapoolseid ettepanekuid ning vajadusel vaidlustada haldusakte, mis võivad rikkuda isikute subjektiivseid õigusi. Margus Hendriksoni kaebusest ei nähtu, millisel viisil rikub teemaa detailplaneeringuga seonduv küsimus tema õigusi või piirab tema vabadusi. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud täiendavaid põhjendusi, siis ei selgu kaebusest, mil viisil rikuvad Pülme vallateede detailplaneeringuga seotud küsimused tema õigusi ning kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist antud kaebuses ka isikuga, kellel on õigus avalike huvide kaitseks esitada kaebus haldukohtule. Eeltoodu alusel jääb kaebus haldusorgani kohustamisnõudes rahuldamata. (HKMS § 26 lg 1 p. 6) Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks