Obsah (5)

§ 187§ 405§ 637§ 162§ 178

2-11-48938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. nobember 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-48938 Tsiviil

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1 2-11-48938

1. SM (hageja) esitas 13.10.2011 maakohtule hagi AA (kostja) vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 12.78 eurot. Hageja tugineb oma nõudes 28.02.2011 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. Hageja leiab, et kostja lõhkus 03.09.2010 poolte vahel aset leidnud intsidendi ajal Tallinnas Õismäe tee maja nr 69 juures hageja vihmavarju. Hageja leiab, et nimetatud asjaolu on tuvastatud 28.02.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et katkine vihmavari tagastati hagejale. Maakohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
4. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 sätetest. Kohus on hagi menetlemisel tunnustanud tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (kriminaalmenetluses kogutud tõendid,

§ 405lg 1 p 5).

Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud otsust kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05 p 30, 3-2-1-91-11 p 10). Samas ei muuda see üldist tõendamiskoormist poolte vahel. Seda, kas kriminaalmenetluses tuvastatud kostja tegu toob kaasa kostja kahju hüvitamise kohustuse, tuleb hinnata tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 30 ja 35). Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist 26.10.2011 määruses (t lk 1718). Kriminaalasja nr 10230115467 menetlus, kus kostjale esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi, on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1alusel.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel toimus 03.09.2010 kella 08:45 ajal konflikt Tallinnas Õismäe tee maja nr 69 juures.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista talle 03.09.2010 asja (vihmavarju) lõhkumisega tekitatud varaline kahju. Kahju kuulub hüvitamisele deliktiõiguse alusel (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS
3. ptk
4. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.
5. Lähtudes ülaltoodust, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo 2 2-11-48938 ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja tegevuse ning hagejal asja rikkumise tekkimise vahel.
6. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja vihmavari sai 03.09.2010 aset leidnud sündmuste käigus kahjustada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et asitõendina on ära võetud katkine vihmavari (t lk 5, määruse resolutsiooni p 4). Asjaolu, et see on määratud tagastamisele hagejale, ei tähenda seda, et hagejal pole kahju tekkinud. Kui asi on lõhutud, siis VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtu hinnangul saab lugeda 200 krooni (12.78 eurot) mõistlikuks hüvitiseks uue vihmavarju ostmiseks.
7. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja lõhkus hageja vihmavarju. Selle kindlaks tegemiseks tuleb kohtul analüüsida kostja tegu ehk milline oli kostja käitumine ja kas selle käitumise tulemusena tekkis hagejal varaline kahju. Käesoleva menetluse käigus kostja eitab hagejale kahju tekitamist. Hageja väidab, et kostja rebis temalt vihmavarju käest ja hakkas seda lõhkuma. Samas on hageja kohtueelse kriminaalmenetluse käigus antud tunnistuse kohaselt avaldanud, et tugev tuuleiil rebis temalt vihmavarju momendil, kui kostja sattus tema kõrvale, ja kallutas vihmavarju kostja poole. Kostja on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus avaldanud, et hageja lõi teda oma avatud vihmavarjuga pähe ja vihmavari läks keskelt pooleks. Kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud L S ütluste kohaselt nägi ta poolte vaidlust 10 m kauguselt pealt ja ta nägi, et hageja lõi kostjat vihmavarjuga (kriminaalmenetluse lõpetamise määruse lk 2). Hageja leiab, et nimetatud isiku ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et need asjaolud, mis on hageja poolt välja toodud, ei anna alust lugeda isiku L S ütluseid kostja kasuks kallutatuks. Hageja on ise kohtueelse kriminaalmenetluse käigus avaldanud, et tuul rebis temalt vihmavarju käest. Asjas puudub vaidlus, et Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli 03.09.2010 ajavahemikus kell 08:00 kuni 09:00 tugev tuul, puhanguti kuni 18 m. Seega pole kohus tuvastanud, et kostja oma tegevusega lõhkus hageja vihmavarju.
8. Hageja on 07.11.2011 menetlusdokumendis märkinud, et kohus saab võtta prokuratuurist 03.09.2010 sündmuste osalejate kirjalikud tunnistused. Kuigi lihtmenetluses saab kohus koguda tõendeid omal algatusel (

§ 405lg 1 p 8), ei pea kohus seda käesolevas asjas vajalikuks.

Kõik kohtueelses kriminaalmenetluses antud osaliste ütlused on kajastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ning kohus hindab nimetatud määrust dokumentaalse tõendina, sh selles kajastatud menetlusosaliste ja tunnistaja L S ütluseid.

1. Kuivõrd kostja poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda käesolevas kohtuotsuses kostja käitumise õigusvastasust ega süüd (s.t delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3 2-11-48938 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 405

lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 4