← Eesti

2-10-38414/9

Obsah (13)§ 163§ 162§ 165§ 65§ 651§ 66§ 171§ 158§ 172§ 173§ 175§ 30§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38414 Tsiviilasi ABpankroti

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 23.09.2011 esitanud kohtule AB’i pankrotimenetluse lõpparuande

§ 162alusel.

Lõpparuande kohaselt on pankrotivara müüdud ja olemasolev raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse enam esitada hagiavaldusi. 2

(8)2-10-38414 Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  1. Lõpparuande andmed AB pankrotimenetluse lõpparuanne on võlausaldajate 20.09.2011 üldkoosoleku poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. 1.
  2. Andmed pandiesemeks olnud pankrotivara ja muude laekumiste kohta Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku kontol 8.17 krooni ehk 0.52 eurot. Pankrotivarasse on laekunud järgmised summad: 1.1.
  3. pankrotivara müügist (mootorratas Yamaha XT 660R) 2 000 eurot; 1.1.
  4. pankrotivara müügist (COÜ, registrikood XXX osa nimiväärtusega 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot) 52 eurot; 1.1.
  5. pankrotivara müügist (VOÜ, registrikood XXX, osa nimiväärtusega 40 000 krooni ehk 2 556.47 eurot) laekus 500 eurot; 1.1.
  6. ASW serveri tagastusest 23.85 eurot; 1.1.
  7. arvelduskonto intressidena 1.22 eurot. Kokku moodustavad lõpparuande pankrotivarasse 2 577.07 eurot. koostamise seisuga laekumised AB(pankrotis) Haldur märgib, et võlgniku pangakontole Eesti Töötukassalt laekunud töötutoetusele (kokku summas 463.76 eurot) ei saanud seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata ning see jäi võlgniku kasutusse. Muu vara ei omanud halduri hinnangul realiseerimiseks turuväärtust. 1.
  8. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 1.
  9. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud ajavahemikul 07.10.2010 kuni 20.09.2011: 1.3.
  10. panga teenustasud 4.86 eurot; 1.3.
  11. riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 51.12 eurot. Halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulud 55.98 eurot on üle vaadanud ja heaks kiitnud võlausaldajate 20.09.2011 üldkoosolek. Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud, pankrotimenetluses ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 1.
  12. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AB(pankrotis) pankrotimenetluses 04.04.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuded (kõik II rahuldamisjärk) ja jaotise protsendid olid järgmised: 1.4.
  13. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 28.25 eurot, jaotis 0,01 %; 1.4.
  14. Swedbank aktsiaselts, 383 469.90 eurot, jaotis 99,99 %. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 18.08.
  15. 3
(8)2-10-38414 Pankrotivarasse laekunud rahast on haldur maksnud Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 0.18 eurot ja Swedbank aktsiaseltsile 1 822.20 eurot. 1.
  1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. 1.
  2. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur märgib, et ta on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja AB võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsustest. Pärast pankroti väljakuulutamist tegeles haldur pankrotivara valitsemisega ja säilimise tagamisega. Suurimate pankrotimenetluses tehtud toimingutena on haldur välja toonud toimingud seoses vara müügiga (kokku 8 enampakkumist), nõuete kaitsmiste korraldamisega, jaotusettepaneku koostamisega, võlausaldajatele väljamaksete tegemisega ning lõpparuande koostamisega. 1.
  3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud AB võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1.7.
  4. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), 28.07 eurot; 1.7.
  5. Swedbank aktsiaselts, 381 647.70 eurot. 1.
  6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole esitanud ja ei kavatse esitada võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse hagisid. 1.
  7. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Haldur on seisukohal, et AB maksejõuetus ja pankroti väljakuulutamine on tingitud tema poolt osaühingu (edaspidi OÜ) S juhatuse liikmena äriühingu kohustuste isiklikust käendamisest Swedbank aktsiaseltsi ees. Kuna OÜ S ei suutnud oma kohustusi võlausaldaja ees täita, pöördus võlausaldaja oma nõuete sissenõudmiseks võlgniku poole. AB’il puudusid vahendid käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või muud rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Haldur märgib, et võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse lõpetamisega ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisega ning ei ole pidanud vajalikuks edasist pankrotimenetlust jätkata. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AB lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihaldur on AB pankrotimenetluses teinud kõik võimalikud toimingud, mille käigus on võõrandatud A. B vara. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku 4

(8)2-10-38414 maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku poolt OÜ S juhatuse liikmena äriühingu kohustuste isiklik käendamine Swedbank aktsiaseltsi ees. Kuna OÜ S ei suutnud oma kohustusi täita, pöördus võlausaldaja nõuete sissenõudmiseks võlgniku poole, kuid võlgnikul puudusid vahendid kohustuse täitmiseks. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu ega rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Võlgnik on endale võtnud füüsilise isikuna kohustuse käendada OÜ S kohustusi. Kohustusi võttes ei ole võlgnik hinnanud oma võimalusi kohustuse täitmiseks. Võlgnikul puudub käesoleval ajal sissetulek ja vara, mille arvelt täita võlgniku poolt võetud kohustusi. Seega on võlgnik ülehinnanud oma võimalusi võetud kohustuste täitmiseks, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest AB pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Halduri töö tulemusel on laekunud pankrotivarasse 2 577.07 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 2 577.07 eurot halduri tasu alammäär 515.41 eurot. Indrek Lepsoo poolt taotletav halduri tasu summas 515.41 eurot võrdub pankrotiseadusega kehtestatud alammääraga ning sellega on nõustunud võlausaldajate üldkoosolek. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Indrek Lepsoo tasuks 515.41 eurot, millelt kuulub maksmisele (lisandub) sotsiaalmaks ning kinnipidamisele tulumaks ja kogumispensioni makse. 5

(8)2-10-38414 Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 515.41 eurolt kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 170.09 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks. Pankrotihaldur on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja ja tema tulu maksustatakse TuMS § 1 lõike 1 kohaselt. Tulumaksuga maksustatakse pankrotihalduri tasu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Kuna pankrotihaldur võib saada tasu ka mujalt, siis tuleks tal maksuvaba tulu mahaarvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus. Tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 on pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21%. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. AB pankrotimenetluse lõpparuandes on märgitud pankrotimenetluse kulud kogusummas 55.98 eurot, s.h riigilõivud summas 51.12 eurot ja panga teenustasud 4.86 eurot. Pankrotimenetluse kulud on üle vaadatud ja heaks kiidetud võlausaldajate üldkoosolekul. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et AB lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 55.98 eurot tuleb kinnitada. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 ja 2 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 6

(8)2-10-38414 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. AB esitas 28.09.2010 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur on 20.09.2010 võlausaldajate üldkoosolekul teinud ettepaneku valida AB kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks JB, kes on vastava nõusoleku üldkoosolekule esitanud. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku isiku suhtes vastuväiteid esitanud. AB on koosolekul kinnitanud, et ta kohustub täitma

§-is 173 toodud kohustusi ja andma endast maksimumi, et rahuldada läbi võlgadest vabastamise menetluse võlausaldajate nõudeid. Kohtule on koos lõpparuandega esitatud 02.09.2011 tööleping nr 18/11, mille kohaselt AB töötab alates 02.09.2011 ASTT taksojuhina. Kohus leiab, et AB kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja usaldusisikuks tuleb nimetada JB(isikukood XXX). Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6. Kohtu deposiitkontole tasutud raha tagastamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 30

lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

§ 146lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

10.08.2010 määrusega võttis kohus Swedbank aktsiaseltsi avalduse AB pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja kohustas võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks. 30.08.2010 maksekorraldusega nr 61621, selgitusega „ajutise halduri tasu ts.asjas nr 2-1038414“, on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma 30 000 krooni (1 917.35 eurot). Kuna käesolevas menetluses ajutise halduri tasu ja kulusid välja mõistetud ei ole, leiab kohus, et kohtu deposiiti tasutud raha tuleb võlausaldajale tagastada. Määrus tuleb saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele 7

(8)2-10-38414 Merike Varusk Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.