) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad pooled, et kohus uuendaks menetluse tsiviilasjas ning menetluse uuendamise järgselt kinnitaks kompromissi ja lõpetaks tsiviilasjas menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
Pooled paluvad kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata. Hageja palub menetluses tasutud riigilõivust pool tagastada. Pooled on kokku leppinud välistada määruskaebuse esitamise õiguse kohtumääruse peale, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks
lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 1, uuendab kohus peatatud menetluse.
lg 1 kohaselt lubab kohus juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses 2 2-10-43670 ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku § 391 lg 1 järgi võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav äriühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. 30.07.2010 sõlmisid OÜ B ühendava ühinguna ja EKOÜ ühendatava ühinguna ühinemislepingu, mille kohaselt EKOÜ ühines OÜ-ga B ning EKOÜ loetakse lõppenuks. Kanne ühinemise kohta kanti äriregistrisse 22.09.2010 ning EKOÜ kustutati registrist. Seega on OÜ B EK üldõigusjärglane. Kuna EKOÜ on lõppenud, on tegemist menetlusõigusjärglusega
Arvestades eeltoodut ning juhindudes
lg 1, lubab kohus OÜ-l B astuda hagejana menetlusse esialgse hageja asemel ning asendab hageja EKOÜ uue hagejaga OÜ B.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.08.2010 (maksekorraldus nr 869) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 15 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 7 500 krooni (479.34 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 3 2-10-43670 Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.