) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks 2 2-10-2080 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK AV esitas 06.12.2006.a Harju Maakohtule hagi, milles palus kohustada HP(kostja I) välja ehitama juurdepääsutee hageja kinnistuni ning koormata kostja I kinnistu sõiduteeservituudiga. Tsiviilasja nr 2-06-37212 menetluse käigus on hageja hagi korduvalt täiendanud ja oma nõudeid muutnud ning kohus on kaasanud hageja taotlusel kostjatena KHOÜ (kostja II) ja Osaühingu (OÜ) EH. Viimases (05.10.2010.a) kohtule esitatud avalduses on hageja palunud kohustada kostjat I ja OÜ-d EH solidaarselt täitma endale lepinguga võetud kohustus ja valmis ehitama detailplaneeringule vastav killustik-bituumenkattega juurdepääsutee avalikult teelt üle kinnistu, mis asub aadressil XXX, XXX (registriosa nr XXX; edaspidi XXXkinnistu), kuni kinnistuni, mis asub aadressil XXX, XXX (registriosa nr XXX; edaspidi XXX kinnistu) hiljemalt kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palub hageja kooskõlas
§-ga 365 määrata, et kostja I ja OÜ EH on tekitanud hagejale kahju hagi hinnale 97 350 krooni vastavas summas ja nimetatud summa kostjalt I ja OÜ-lt EH solidaarselt hageja kasuks välja mõista, kui kostja I ja/või OÜ EH avalikult teelt XXX kinnistuni hiljemalt kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest detailplaneeringule vastavat killustik-bituumenkattega juurdepääsuteed valmis ei ehita. Lisaks on hageja palunud hagiavalduses määrata avalikult teelt üle kostjale II kuuluva XXXkinnistu kuni XXX kinnistuni sõidukitele tasuta ja piiranguteta juurdepääs XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks. 12.01.2009.a on hageja esitanud (alternatiivse) nõude tasu eest juurdepääsu määramiseks. Viimatinimetatud nõuded on kohus eraldanud tsiviilasjast nr 2-0637212 iseseisvasse menetlusse 30.12.2009.a määrusega. Eraldatud tsiviilasjale anti nr 2-102080. Kostja OÜ EH suhtes lõpetas kohus 27.12.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-2080 menetluse seoses hageja hagist loobumisega. 27.12.2010.a määrusega peatas kohus poolte ühisel taotlusel menetluse käesolevas tsiviilasjas ning kohustas pooli kompromissi sõlmimise või kompromissiläbirääkimiste luhtumise korral nimetatud asjaoludest kohut esimesel võimalusel teavitama. 21.12.2011.a esitasid pooled kohtule ühise taotluse menetluse uuendamiseks, kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ning poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja ja kostjad paluvad kohtult menetluse uuendamist seoses kompromissilepingu sõlmimisega. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
sisust ja kõigist menetluse lõpetamise ning kompromissilepingu sõlmimise tagajärgedest. Pooled on kooskõlas
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi kolmanda ja neljanda lõike järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 30.11.2006.a (dokumendi nr 423) kohtusse pöördumisel (tsiviilasjas nr 206-37212) riigilõivu 20 500 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte poolt tsiviilasjaga nr 2-102080 seoses kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Indrek Parrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.