KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10- 15587 Tsiviilasi EM hagi MM vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja EM(isikukood XXX), tema seaduslik esindaja ER esindajad (isikukood XXX, mõlema elukoht XXX); Kostja MM(XXX, elukoht XXX) kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2011.a. Kohtuistungil osales kostja MM RESOLUTSIOON Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1
(3)ER esitas Harju Maakohtule 1.04.2010.a. hagi MMpoolte ühise lapse EM, sündinud XXX.a. ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendamiseks. Viljandi Maakohus oma 28.10.2004.a. otsusega on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 2000 krooni poolte ühise lapse EM ülalpidamiseks. Nimetatud otsuse tegemisest on möödunud viis aastat. Selle aja jooksul on elukallidus olulisel määral tõusnud, mistõttu on saadav elatise summa ebapiisav, sest poja kasvades suurenevad väljaminekud. Poolte ühine poeg E on neljateistkümne aastane ja õpib üheksandas klassis. Hageja kanda on kõik kulud, mis on seotud lapsele koolitarvete (õppematerjalid, vihikud, kirjutamis- ja joonistamisvahendid jm.) ostmisega, Samuti on hageja kanda kõik kulud lapse igapäevasele riietusele ning söögile. Samas peab arvestama ka asjaoluga, et laps on kasvueas, millest tulenevalt suurenevad viidatud kulutused järjepidevalt lapse kasvades. Ka ei taha hageja last jätta ilma võimalustest osaleda kooli üritustel ja klassiekskursioonidel. Hagejale teadaolevalt kostjal rohkem alaealisi lapsi ja ülalpeetavaid ei ole. Lapse vajadused on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga suurenenud. Igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 6038,30 krooni, millest toit l800, 1/3 eluasemekuludest (aasta keskmine) 400,1/3 elektriarvest 200, koduhoiukaubad 70, riided 500, jalatsid 500, ravimid + vitamiinid 150, ajakirjad 70, raamatud 200, taskuraha 400, kino + kontsert 150, sõprade sünnipäevad 70, lapse enda sünnipäeva tähistamine 100, kooliüritused 50, lastelaager suvel 208,30, juuksur 90, kestvuskaubad 100, mobiilkõned 200, mobiiltelefon 100, hammastele breketid 500 ja koolitarbed + töövihikud 180 krooni kuus. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja igakuine elatis 3700 krooni poja EMülalpidamiseks alates avalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil 06.09.2011.a. hageja taotleb teha otsus tema poolt kulutuste kohta esitatud tõendite alusel. Täiendavalt on esitanud Nõmme Spordiklubi tõendi, mille kohaselt igakuised kulutused poja lauatennise treeningutele on 480 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb jätta väljamõistetud elatise suurus muutmata. Aktsepteerib hageja poolt väljatoodud kulutusi ja leiab, et kõik kulutused oleksid pojale vajalikud, kui vanemad suudaksid neid võimaldada. Hetkel tuleks aga lapse vajadusi kohandada vastavalt võimalustele. Kostja on saanud uue kindla töökoha, kuid saadav töötasu ei võimalda poja ülalpidamiseks rohkem elatist maksta. Loodab, et tööstaaži kasvades sissetulek suureneb. Ülalpidamisel on veel teinegi laps, kes XXX saab 3-aastaseks. Elukaaslane otsib töökohta, et pere sissetulekuid suurendada. Seepärast käib laps lasteaias ja tasuda tuleb lapse lasteaia kulud. Kui rahaline olukord on võimaldanud, on poja ülalpidamist ka täiendavalt toetanud, lubab seda teha ka edaspidi. Kohtuotsuse põhjendused MM ja ER ühine poeg EM on sündinud XXX.a., on käesolevalt 16.aastane. Lapse vanemad elavad eraldi ja poeg elab emaga, vanematel on ühine hooldusõigus. Viljandi Maakohtu 28.10.2004.a. otsusega on lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis suurusega 2000 krooni kuus. Käesoleval aastal kahel korral on kostja maksnud pojale ka täiendavaid summasid. Kulutused poja ülalpidamiseks kuus on ca 6038 krooni. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3, kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine 2
(3)elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes lapse vajadustest ja vanemate materiaalsetest võimalustest on kohus kostja omaksvõtu põhjal 28.10.2004.a. otsusega määranud igakuise elatise suuruseks 2000 krooni. Elatise suuruse muutmine on õigustatud, kui on muutunud lapse vajadused või vanemate varalised võimalused. Kohus nõustub, et EM vajadused on kasvanud seoses lapse kasvamisega 7 aasta jooksul. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja ei ole lapse vajaduste kasvamist ka vaidlustanud. Hageja poolt esitatud töötasu tõendist (t.l. 6) nähtuvalt on perioodil november 2009 kuni veebruar 2010 tema keskmine brutotöötasu 13 932 krooni s.o. ca 890 eurot. Kostja on väitnud, et tema materiaalsed võimalused ei luba käesolevalt poja ülalpidamiseks suuremat elatist maksta. Kostjale kuulus ehitusfirma (t.l.45-46), mis jäi võlgadesse. 2010.a. lõpus ta võõrandas firma ja loovutas võlad, sellest tehingust kasu ei saanud. 01.märtsist 2011.a. on leidnud uue töökoha (t.l.152). VE OÜ palgatõendi kohaselt on MM keskmiseks brutotöötasuks kuus 360 eurot (t.l. 155). Kohus leiab, et lapse vajaduste kasvamine on tõendatud, samas ei ole leidnud tõendamist kostja varandusliku seisundi paranemine. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel teinegi laps, XXX.a. sündinud MM. Seega peab MM tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt s.o. 360 eurot (bruto) : 3 = 120 eurot. Nimetatud asjaolu arvestades ei võimalda kostja varaline seisund väljamõistetud elatise suurendamist. Nähtuvalt konto väljavõttest (t.l.158) on MM pärast töökoha saamist tasunud elatist regulaarselt ning lapse sünnipäeval ja kooli lõpetamisel leidnud võimaluse täiendavate vahendite maksmiseks. Kostja on väitnud, et töötasu suurenemisel püüab vabatahtlikult kanda pojale täiendavaid rahalisi vahendeid. Hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
(3)