← Eesti

2-08-21597/27

Obsah (13)§ 162§ 293§ 436§ 657§ 654§ 652§ 230§ 229§ 232§ 442§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-21597 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Swedb

§ 162lg-tega 1 ja 2 jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus võttis põhilise tõendina arvesse KÜ akti, vaatamata kostja väidetele selle kohta, et antud akt ei ole objektiivne ja on sihilikult kallutatud, kuna KÜ on süüdlane ja otseselt huvitatud isik. Kohus luges tõenditeks tunnistajate oletuslikud järeldused selle kohta, et kostja paigaldas ja kasutas WC potti vannitoas. Kohus ei võtnud arvesse OÜ R.SHUP sõltumatu spetsialisti arvamust, mis põhjendatult tõendas 4 kostja õigsust. Ekspertiisi tegemisel puudub aegumise tähtaeg. Faktid, millele spetsialist viitas, ei ole aja jooksul muutunud. Ajaline vahemaa ei saa mõjutada seda fakti, et kanalisatsioonipüstikut oli remonditud jämedalt tehnoloogiat ja konstruktsioone rikkudes. Faktiliselt ei võtnud kohus spetsialisti arvamust menetlusse, millega ta rikkus

§ 293lg 2.

Kohus ei pööranud tähelepanu tunnistajate A. P ja M. I ütlustele osas, kus nad kinnitavad, et hoone kanalisatsioonisüsteemi remonditi mittetäielikult ning konstruktsioone rikkudes, üleujutused sellest püstikust leidsid aset väga sageli ka varem. Arusaamatu on, millisel viisil kohus tuvastas, et ummistuse põhjustanud paber kuulus kostjale. Kohus avaldas, et tunnistaja A. P ütlustest selgus, et vannitoa püstaku puhastamisel tulid torust välja WC paber koos fekaalidega. Tunnistaja A. P ütlustes ja KÜ aktis ei ole seda väidetud. Kohus avaldas, et kostja ei hoiatanud teisi omanikke üleujutusest. Seda asjaolu menetluse käigus ei arutatud, mille tõttu kohus tegi otsuse, tuginedes asjaoludele, mida kohtuistungil ei arutatud ja rikkus sellega

§ 436lg 3.

See on kummaline etteheide, kui võtta arvesse, et isikul ei ole kohustust tegeleda võõra vara päästmisega sel momendil, kui tal on vaja päästa oma isiklikku vara. Seda enam, et kostja teatas juhtunust viivitamatult KÜ esimehele ja sanitaartehnikule ning nõudis korterisse tungiva vee kinnikeeramist püstikus, mida aga ei tehtud piisava kiirusega. WC pott ei ole mitte kunagi olnud vannituppa paigaldatud. Tunnistajate A. P ja M. I küsitlusest selgub, et nähes korteri ülevaatamisel WC potti vannitoas, nad oletasid, et WC pott võis olla paigaldatud vannitoa püstikusse ning et seda võidi seal kasutada. Nendele oletustele tuginedes põhistas kohus oma otsuse. Õige ja õiglane oleks vaadata asi läbi võttes sealjuures arvesse spetsialisti arvamust, tunnistada, et KÜ on asjast huvitatud isik antud vaidluses ning et tema poolt esitatud akt ei saa olla objektiivsem, kuna see lähtub oletuslikest arvamustest. Kostja süü ei ole tõendatud, kohus hindas tõendeid ja rakendas VÕS § 132 ebaõigesti. Hageja vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei põhjenda otsust

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Apellant heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on kahjunõude asjaolud ja hagi rahuldamise eeldused õigesti tuvastanud. Maakohus on 5 otsuse rajanud asjas esitatud tõenditele, neid eelnevalt menetlusosalistega uurinud ning teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. Maakohus ei ole tõendite uurimisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme. Pärast 06.05.2007 toimunud kanalisatsioonitoru ummistust koostati kanalisatsiooniavarii akt, mille koostasid ja millele kirjutasid alla korteriühistu juhatuse esimees M. Kolu, korteriühistu tegevdirektor M. I, tehniline konsultant A. P ja korteri nr 31A omanik M. R. Nimetatud isikutest kuulas kohus tunnistajatena üle A. P, M. Iu ja M. Kolu asemel U. M. Tunnistajate U. M ja M. Iu ütlustel tehti apellandile kuulunud korteris pikemat aega ebaseaduslike ehitustöid, mille kohta tehti korteriomanikule ka ettekirjutus. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kohus arvestanud tunnistajate ütlustega ega neid hinnanud. Lisaks tunnistajate ütlustele oli hageja esitanud oma väidete kinnitamiseks korteriühistu 07.05.2007 koostatud akti. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ja kostjale oli antud võimalus ja täiendavalt aega, et oma vastuväiteid tõendada ja taotleda oma soovi korral ekspertiisi läbiviimist. Kostjast sõltuvalt jäi ekspertiisi taotlus rahuldamata. Paljasõnalised on apellandi väited, et korteriühistu akt ei ole objektiivne tõend.

§ 442lg 8 kohaselt peab maakohus põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta.

Maakohus on põhjendanud, miks ta OÜ R.SHUP tõendiga ei saanud arvestada. Ekslik on apellandi väide, et veekahjustus tekkis korteriühistu süül. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korras korteriomandi reaalosa. Kanalisatsiooniava, WC kompakt ja selle sulgemiseks vajaminev kork kuuluvad korteriomandi reaalosa koosseisu ning nimetatud osi saab korteriomanik kasutada eraldi teistest kaasomanikest. Seega oli kahju ärahoidmine apellandi mõjusfääris ummistuse ärahoidmise või kõrvaldamise näol. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kuna apellant ei hoidnud korteriomandi reaalosa korras ning ei järginud KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi, sai võimalikuks varaline kahju korteri nr 31A omanikule. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes

§ 171lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.