Obsah (5)

§ 230§ 173§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuulutamine 06.aprill 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasja nr nr 2-08-22258 Tsiviilasi Revalfi OÜ hagi Erki Heina vastu 26400 krooni nõudes Kohtu

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on üürilepingu üles öelnud aprillis 2006 VÕS § 325 lg 1 sätteid järgides. Kohus leiab, et üürilepingu üleütlemine saab toimuda mingi kindla kuupäeva seisuga. Hageja on väitnud kogu aeg, et üürileping öeldi hageja poolt üles aprillis 2006, ei ole täpsustatud kuupäeva. Tunnistaja Margus Peldese ütluste järgi nad saatsid kirja kostjale, aga see tuli tagasi. Tõendeid kirja saatmise ja selle tagastamise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärne tõend nõuetekohase üürilepingu ülesütlemise kohta hageja poolt. Kostja tunnistab, et tema ei ole kirjalikult üürilepingut üles öelnud, tegi seda üürilepingu p 6.1.

1. järgi ( üürnik kohustub punktis IV määratletud üüri mittetasumisel 1 ( ühe ) kuu jooksul vabastama eluruumi ). Hageja esindaja seletas, et kostja on maksnud peale üürilepingu lõpetamist veel võlgnevusi mitmel korral. Kohtuistungil hageja avaldas, et kostja on üüri tasunud 15.12.2003 900 krooni ( üür ja kulud ), 04.02.2004 1000 krooni, 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Hagiavalduse järgi on tasumata üür 2003.a. detsembri eest summas 100 krooni, 2004.a. jaanuari eest summas 1000 krooni, 2004.a. märtsi eest 700 krooni, 2004.a. aprilli eest 600 krooni ning alates 2004.a. maist kuni üürisuhte lõppemiseni s.o. 2006.a. aprillini on tasumata üür 24000 krooni ( 24 kuud x 1000 krooni). Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et kostja on tasunud üüri kokku 2600 krooni. Kostja on nõus hageja nimetatud summadega, nimetatud summad ta maksis ülekandega. Sularahas maksmise kohta tal mingit paberit ei ole. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärne hageja väide, et alles aprillis 2006.a. avastas hageja, et kostja ei kasuta üüritud ruume. Nimetatud ajani oli poolte vahel kehtiv üürisuhe ja eluruum oli nimetatud ajani kostja valduses. Alles aprillis 2006 taastas korteri omanik valduse. Kuni nimetatud ajani oli üüritud eluruum kostja valduses ja hagejal puudus võimalus sisenemiseks ning eluruumi üürimiseks teistele isikutele. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja tagastanud hagejale eluruumi võtmeid. 4 Kohus leiab, et kuna ei usaldusväärselt tõendatud, et pooled oleks üürilepingu lõpetanud nõuetekohase üürilepingu ülesütlemise avaldusega või üüritud korteri nõuetekohase üleandmisega, tuleb üürilepingu lõppemise aeg tuvastada muude tõendite alusel. Hageja väitis, et olenemata sellest, kas kostja kasutas üürilepingu kehtivuse ajal teist elukohta või viibis mujal, ei muuda asjaolu, et kostja ei ole teatanud hagejale üürilepingu lõpetamise soovist ja ei ole eluruumi valdust üle andnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta just aprillis 2006 avastas, et kostja korteris ei ela. Kohtuistungil on tõendatud, et viimase makse tegi kostja hagejale 12.04.
2. Seda asjaolu tunnistavad mõlemad pooled. 2006.a. aprilliks ei olnud kostja tasunud üüri ega kommunaalmakseid juba 24 kuud. Üürilepingu p 6.1.
3. järgi üürnik kohustub punktis IV määratletud üüri mittetasumisel 1 ( ühe ) kuu jooksul vabastama eluruumi omal kulul. Kohus leiab, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta lõpetas üürilepingu 01.märtsist
4. Ta on tasunud üüri peale seda kuupäeva veel 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), ja 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Kostja ei ole tõendanud, milliste kuude eest need maksed on teostatud ja et need maksed on tehtud eelmiste kuude võlgade katteks. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega üüri maksetega on tõendatud, et kostja kasutas korterit kuni 01.04.
5. Hageja on esitanud nõude, et nimetatud kuupäevani on kostjal üür tasumata 2400 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal kuni nimetatud kuupäevani on makstud kogu üür. Kohus leiab, et hagi nõue tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista üürivõlg kuni 01.02.2004 2400 krooni / 153.39 eurot. Nõue üürivõla osas ( 24 000 krooni, perioodi 01.05.2004-aprill 2006 ) tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta omapoolselt on üürilepingu üles öelnud nõuetekohaselt aprillis 2006.a. Hagiavaldus kohtusse üürivõla nõudes kostja vastu on esitatud 01.04.
6. Hageja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, et ta oleks kostjale varem esitanud nõude üürivõla tasumiseks ja et kostja on jätnud selle nõude tähelepanuta. Kohus leiab, et nendel asjaoludel ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt viivist. Menetluskulude arvestus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind oli 26400 krooni, sellest rahuldatud 2400 krooni, s.o. 0,09 %. Kohus leiab, et kostja kanda jääb 0,09 % menetluskuludest. Ülejäänud osa 91% menetluskuludest jääb hageja kanda. 5

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 05.12.2011 otsustas: täiendada Tartu Maakohtu 6.aprilli 2011 otsust ja mõista Erki Heinalt OÜ Revalfi kasuks välja viivis sunnas 716,32 eurot ning alates 06.12.2011 kuni põhivõlgnevuse 153,39 eurot tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus. …. 6