) § 1061, siis alternatiivse nõude alusena tugineb hageja deliktilisele vastutusele
Kui kostja I ei oleks tootnud puudustega toodet, mis paigaldati ja seadistati tema volitatud isiku poolt, siis ei oleks hagejale hagis esitatud kahju tekkinud. Hagejale tekitati kahju omandile sarnase õiguse rikkumisega, kuivõrd hageja kohustus hüvitama boileri lekke tagajärjel tekkinud alumise naabri kahjud. Hüvitamise tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju. Tootja seadusest tulenev kohustus on tagada toote ohutus ning välistada või vähendada sellega toote poolt kahju põhjustamise ohtu. Kostja I poolt kahju tekitamist tuleb lugeda õigusvastaseks. Kostja II vastutuse aluseks on asjaolu, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust osutas kostja II boilerite hooldamise erialaspetsialistina teenust, mille eesmärgiks oli boileri korrapärase toimimise tagamine. Kostja II ei taganud toote ohutuse ega korrapärase toimimise. Kostja II pidi järgima kõrgemaid teenuse osutamise standardeid ning kvaliteeti. Kostja II oleks pidanud olema teadlik hooldatava toote puudustest, mis põhjustasid veelekke. Kostja II pidi lepingu sõlmimise ajal ning toote hilisemal kontrollimisel ja seadistamisel nägema ette võimalust, et toode võib olla puudustega või paigaldamise vigu, mis võivad realiseeruda ja tekitata veekahjustuse. Kostja II ei ole lepingut seega nõuetekohaselt täitnud. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt
Kahju on hagejale tekkinud kostja I poolt müüdud asja puuduse ja kostja II poolt käivitatud ja seadistatud boileri tõttu. Kostja I vastuväited 3.Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I esitab 11.01.2011 esitatud nõudele aegumise vastuväite TsÜS § 150 ja § 144 alusel. Nõue summas 309 673.14 krooni on aegunud. Kostja I leiab, et tõendamata on asjaolu, et toode oli puudustega. Kostja I ei nõustu hageja väitega, et veeleke boilerist tekkis boileri tihendi puuduse tõttu. Nimetatud asjaolu ei tõenda OÜREG koostatud ühepoolne akt. Akti koostanud äriühing paigaldas boileri ja seega oli see boileri paigaldaja huvides väita, et boiler oli defektne. Kostjat I sündmuskohale ei kutsutud ja seega ei saa usutavalt tõendada, et boiler oli defektne. Kostja I ei müünud ega ka andnud OÜREG uut tihendit ja kaant hageja korteris olevale boilerile. Väidetavat defektset tihendit ega ka kaant ei ole säilinud ja neid pole kostjale I üle antud. OÜREG ei olnud õigustatud tegema boileri garantiiremonti ja nimetatud äriühingul ei olnud õigust koostada töökäsku. Kostja I ei vastuta ebaõigesti paigaldatud boileri tõttu tekkinud kahju eest, sest boiler ei olnud defektne. Käesoleval juhul tulnuks hagejal pöörduda kostja II poole, kes on vastava koolituse läbinud ettevõte ja kes saab kostjalt I vajalikud detailid. Detailid müüakse märkusega arvel „võimalik garantiijuhtum“ ja need väljastatakse laost saatelehe alusel. Detaili vahetamisel tagastatakse katkine detail koos korrektselt täidetud garantiitööde aktiga kostjale I. Sellel peavad olema märgitud kõik garantii korras vahetatavad detailid tehase tellimusnumbritega, töid teostanud ettevõtte tehnilise teenistuse tempel ja töid teostanud isiku ja kliendi allkirjad. Kostja I tehnik kontrollib akti ning kinnitab/ei kinnita oma allkirjaga garantiijuhtumit. Blanketi parempoolses nurgas märgitakse „mitte-garantiitöö“ ja „garantiitöö“ ja seal peab olema kostja I Eesti esinduse tehnilise teenistuse juhi allkiri koos kuupäevaga, et antud töö on kas garantiina või mittegarantiina vastu võetud. Lõpliku kinnituse annab oma allkirjaga kostja I Eesti esinduse juht. Pärast seda koostatakse müüdud garantiidetaili arvele kreeditarve ning need kaks arvet tasaarvestatakse. Seadme käivitamisel tuleb saata kollane garantiitalongi pool kostjale I, kus on märgitud seadme koht, seadme number, müüja paigaldaja ning käivitaja. 3 Kostja I rõhutab, et kostja I ei ole OÜREG müünud väidetavalt vahetatud boileri tihendit ega ka anoodi flantši. Samuti on 25.07.2007 töökäsul märgitud boileri anoodi flantši kood vale. Seega on kahtluse all, kas OÜREG vahetas 25.07.2007 boileri tihendi ja anoodi flantši hageja korteris asunud boileril. Veelekke põhjuseid oleks pidanud tuvastama kostja II. Kostja I leiab, et kostja I ei saa vastutada hageja poolt kantud menetluskulude eest. Nimetatud kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud ja hageja on ise endale sellise suure kulutuse tekitanud. Kostja II vastuväited 4.Kostja II hagi ei tunnista. Kahju suurus tulenes sellest, et hageja ei elanud korteris ning pole teada, millal veeleke algas. Tõendamata on ka see, kas boiler üldse lekkis. Puudub vaidlus, et hageja naabrile tekkis kahju, kuid selle kahju põhjus on teadmata. Kostja II teostas boileri seadistamist ja see ei hõlma endas montaažitöid. Seadistamistöödeks on elektroonika ja elektrisüsteemi töökorda seadmine ja käivitamine. Kostjal II ei saanud olla mingit puutumust väidetava defektse tihendiga. Kostja II leiab, et kostjad ei vastuta tekkinud kahju eest solidaarselt. Kostja II kohustused ei lange kokku kostja I kohustustega hageja ees. Hageja ja kostja II vahel on lepinguline suhe. Kostja II lepinguliseks kohustuseks oli reageerida avariiteatele 4 tunni jooksul. Hageja ei teavitanud kostjat II veelekkest. Hageja tugineb nõudes puudustega tootele. Tihendit ei pandud boilerile boileri korterisse paigaldamise ajal. Kostja II ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja II leiab, et kuna ta ei olnud tsiviilasjas nr 2-08-11078 pooleks ega kolmandaks isikuks, siis ei pea ta hüvitama hageja menetluskulusid. 25.01.2011, s.o pärast hageja nõude täpsustamist ja suurendamist, esitas kostja II kohtule aegumise vastuväite. Nii kahju õigusvastasest tekitamisest kui ka tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on aegunud osas, mis ületab 25 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. 6.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja korterisse paigaldati 07.09.2006 veeboiler Vitocell-W 100 ja automaatika Vitotronic 100, mille tootjaks on kostja I. Tooted ostis kostjalt I OÜREG(äriühing on registrist kustutatud, t lk 33); 2) Boileri käivitamine ja seadistamine toimus 07.09.2006 kostja I volitatud tehnilise teenindaja kostja II poolt, kellega on hagejal sõlmitud tehniline leping (t lk 14-16); 3) Hageja ja OÜREG (kustutatud) vahel on 25.07.2006 sõlmitud töövõtuleping, millega OÜREG kohustus paigaldama korterisse katlasüsteemi paigalduse maja küttesüsteemi ühendustega, radiaatorite ja küttesüsteemi torustiku paigalduse (t lk 12-13); 4) 15.05.2007 avastas hageja korterist veelekke, mille tagajärjel sai kahjustusi tema alumise naabri MV korter; 5) hageja võttis veelekke avastamisel ühendust OÜREG esindajaga; 6) MV esitas hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks ning 10.06.2010 maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-11078 mõisteti hagejalt MV kasuks välja 241 784 krooni (t lk 6270); 4 7.Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt saab hageja nõue kostja I vastu olla kvalifitseeritav vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 1061 lg 2 mille kohaselt tootja vastutab teatud juhtudel puudustega toote põhjustatud asja hävimise või kahjustumise eest. Samas tuleneb
lg 5, et
Hageja nõue kostja II vastu tuleneb lepingulise kohustuse rikkumisest. 8. Kostjad on esitanud hageja nõude osas aegumise vastuväite. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja tugineb ka tootja vastutusele, siis
sätestab aegumise eriregulatsiooni, mille kohaselt käesolevas jaos sätestatust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Nimetatud säte on sarnane TsÜS § 150 lg 1 sätestatud üldreegliga. Vaidlustamata asjaoludel avastas hageja korteris veelekke 15.05.2007 ning hageja väidete kohaselt veelekke põhjuse tuvastas OÜREG esindaja. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda nõude aegumistähtaja alguseks 25.05.2007 (t lk 17). Hageja on pöördunud teatega kostja I poole 27.06.2007 teatisega (t lk 22-23) ja esitanud 19.12.2007 nõude kahju hüvitamiseks kogusummas 616 445 krooni (t lk 24-27). Seega kostja I vastu suunatud nõude aegumistähtaeg lõppes 25.05.2010 kell 24:00. 9.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 ja
lg 7 esimese lause järgi muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab
lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-10 p 12). Kuna seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, siis peab võlgnik
lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib
lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hiljemalt ühe kuu möödudes veelekke avastamisest, s.o 15.06.2007, on möödunud lepingu rikkumisest mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks. Seega kostja II vastu suunatud nõude aegumistähtaeg lõppes 15.06.2010 kell 24:
lg 2 ja alternatiivselt tugineb hageja
ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 sätetele.
kohaselt kannatanu peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul on tõendamata toote puudus ning samuti ei ole aset leidnud kaitstud õigushüve kahjustamine. Tootja vastutusega kaitstud õigushüveks on omand. Käesoleval juhul ei nõua hageja rahasummat, mis on vajalik tema kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra taastamiseks (parandamiskulud) või hävimise korral uue samaväärse asja hankimiseks. 13.
lg 2 ega ka
Kuivõrd kostja I poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja I käitumise õigusvastasust ega süüd (s.t delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente). Samal põhjusel puudub vajadus hinnata kahjuhüvitise suurust ja põhjendatust. 14.Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud tehniline leping (t lk 14-16). Hageja leiab, et talle on kostja II kahju tekitanud lepingu p 5-7 sätestatud kohustuste rikkumisega. Hageja heidab kostjale II ette seda, et kostja II rikkus käivitamise-seadistuse kohustust, sest kostja II oleks pidanud defektset osa märkama. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja II esindaja viibis boileri käivitamise juures.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele (
).
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatu juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole kostja II poolt toime pandud lepingurikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kostja II on kohustatud tagama seadmete tehnilise 7 teenindamise nende kasutuskohas. Tulenevalt lepingust on kostjal II käivitamise-seadistuse kohustus ja sellise kohustuse võtnud ettevõttel on ka Service 24, mille mõiste on sätestatud lepingu punktides 8 ja 9. Lepingu p 8 kohaselt on ettevõte kohustatud service 24 juhul reageerima 4 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest (st kooskõlastama nimetatud 4 tunni jooksul tarbijaga kohalesaabumise aja) ja kõrvaldama rikke võimalikult lühikese tehniliselt võimaliku (põhjendatud) aja jooksul. Lepingu p 9 kohaselt on ettevõte kohustatud remonditöid alustama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul arvates rikketeate saamisest, kui rikke tagajärjel on kütteperioodil peatatud katla töö. Teistel juhtumitel on ta kohustatud alustama remonditöid lühima tehniliselt võimaliku aja jooksul arvates teate saamisest, kui tarbija on selleks tingimused loonud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et tõendamata on hageja väide, et boiler oli puudusega. Samuti kinnitab tunnistaja MV, et seadme käivitamisel oli kõik korras ja veelekkeid ei olnud. Kontrollprotsess võib kesta 1.5 tundi ja esialgne režiim tehakse läbi (t lk 191). Seega on alusetu hageja väide, et kostja II oleks pidanud seadme töötamise juures mingisuguseid kõrvalekaldeid märkama, sest selliseid kõrvalekaldeid ei olnud. Samuti on tõendamata hageja väide, et pärast veelekke avastamist teavitati sellest kostjat II. Tunnistaja MV on ütlustega kinnitanud, et kostjat II sellest ei teavitatud (t lk 192). Seega ei saanud kahju olla põhjustatud ka kostja II poolt lepingu p 8 ja 9 tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt ei saa tõusetuda kostja II vastutust hageja ees. 15.Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja väiteid, et kuna hageja oli välismaalane, siis ta sai suhelda üksnes OÜREG (kustutatud) esindaja MV’iga. See asjaolu ei saa kuidagi omada mõju kostja I ja II vastutusele. 16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. 17.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.