Obsah (5)

§ 13§ 33§ 1§ 31§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Terje Üürike Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2011.a. , kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli

§ 13

lg 1, 2, § 17 lg 1, § 27 lg 1, 5, § 31 lg 1,2,4,5,6,7, § 32, § 78 lg 1, § 86 lg 1. Rahuldada avaldus. 1 Kuulutada välja Rõdupiirded OÜ, registrikood 10044062, asukoht Turba 13, Pärnu linn, pankrot. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Nimetada Rõdupiirded OÜ pankrotihalduriks Andrus Õnnik, isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai tn 10, Pärnu. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18.01.2012.a. algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja saalis nr 2, asukoht Rüütli tn 19, Pärnu. Kohustada juhatuse liiget Mati Ilvest kohtus 18.01.2012.a. kell 9.50 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Määrata Andrus Õnnikule ajutise pankrotihalduri tasuks x.EUR’i, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu summas 337.92 EUR’i. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 49.60 EUR, millele lisandub käibemaks 9.92 EUR’i. Välja mõista Rõdupiirded OÜ-lt pankrotivarast Andrus Õnniku kasuks ajutise halduri tasu x.- EUR’i, millele lisandub sotsiaalmaks 337.92 EUR’i (arveldusarve xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank) ja hüvitis kulutuste katteks summas 49.60 EUR, millele lisandub käibemaks 9.92 EUR OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks (arveldusarve 10902001686003 AS SEB Pank). Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1, 2, 3).

Määrus saata Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Rõdupiirded OÜ enda kanda. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 2 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajutisel pankrotihalduril on õigus kohtumäärusele esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.

1. Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused. Ettevõte on asutatud 1992.a. ning majandustegevus on olnud läbi aastate stabiilne ning kasumlik. Võlgniku tegevus on valdavas osas tihedalt seotud ehitustegevusega.
2. aasta alguse saanud majanduslanguse käigus pankrotisiusid või muutusid maksujõuetuks mitmed tellijad ja oluliselt vähenes tellimuste maht. Olukorras kus võlgnik oli töö valmis teinud ja kandnud ka sellega seonduvad kulud, jätsid tellijad juba tehtud tööde eest tasumata. Tulemuseks oli
3. majandusaastal rohkem kui 2,3 milj EEK kahjumit. Ettevõtte omanikud ja juhtkond otsustasid 2009.a lõpul ettevõtte tegevuse ümber korraldada ja asetada tegevuse rõhu rõdupiirete tootmisele Soome turule. Ettevõtte osakapitali laiendati ning osteti rõduklaasimissüsteemi tootmiseks Bentecb Ingenjörs AB litsents koos Soomes ainumüügi õigusega. Projekti käivitamine võttis pikemalt aega, kui äriprojektis plaanitud ja 2010 majandusaasta lõpetati kahjumiga.
4. aasta suvel saavutati plaanipärased müügimahud Soomes, kuid kasumi teenimisel said takistuseks mitmed terminoloogilised probleemid rõdude tootmisel ja paigaldamisel. Puuduste likvideerimine ja süsteemi, täiustamine nõuaks märkimisväärseid investeeringuid tootmisseadetesse ia toote enda täiustamist. Samal viisil tegevust jätkates on aga rõdapiirete valmistamisel ja paigaldamisel suured lisakulud ning ettevõte ei suuda hetke konkurentsisituatsioonis tegutseda kasumlikult. Ülatoodud asjaoludel on osaühingul tekkinud suur käibevahendite puudujääk ja makseraskused tarnijate ees. Ettevõtte omanikud ei ole leidnuid võimalusi täiendavateks investeeringuteks või uute investorite kaasamiseks. Seoses eeltooduga ning et hoidmaks ära võlgade edasist suurenemist on võlgnik sunnitud olemasolevate lepingute täitmise katkestama ja majandustegevuse lõpetama. Osaühingul olemasoleva vara väärtus on 420 817 eurot ning sissenõutavaks muutunud võlgade summa 629 338 eurot. Seega ületab osaühingul olemasolevate võlgade summa oluliselt tal olemasoleva vara väärtuse. Ettevõttel puuduvad võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks, mistõttu tuleb järeldada, et võlgnik on maksujõuetu ning vastav seisund ei ole ajutine. Maksujõuetuse tekkimise ajaks loeb võlgnik augusti- ja septembrikuud 2011, mil käibevahendite puudujääk hakkas takistama materjalide ostu ning lepingute täitmist. Lisainvesteeringuid leida ei õnnestunud ning SEB pank ei nõustunud tekkinud olukorras ettevõtte tegevust edaspidi finantseerima. Aaldaja palub pankrot välja kuulutada.
5. Pärnu Maakohus 02.11.2011.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on selleks andnud nõusoleku ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. 3
6. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik andis arvamuse Rõdupiirded OÜ pankrot välja kuulutada. Andrus Õnnik on nõus tema nimetamisega pankrotihalduriks.
7. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Sama seaduse § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 4.1 Ajutise pankrotihalduri aruanne. Ülevaade võlgniku tegevusest Võlgniku kohta tehti esmakanne äriregistrisse 28.05.1996. Algselt oli ettevõtte juriidiliseks vormiks aktsiaselts ning ärinimeks aktsiaselts LL Metal. Seoses ettevõtlusvormi muutmisega tegutseti alates 27.02.2003.a. ärinime osaühing LL Metal all. Alates 27.09.2011a. on ettevõtte uueks ärinimeks osaühing Rõdupiirded. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks oli metallist ehituskonstruktsioonide, s.h. alumiiniumprofiilist uste, akende, fassaadide, klaasvaheseinte, valguskatuste jms. valmistamine ja paigaldamine. Lisategevuseks oli klaasitoodete (klaaspakettide jt. erinevate klaaside) müük. Enam kui 10 tegevusaasta jooksul toimus tegevus Eestis. Tootmisbaas, kus valmistati ette (lõigati, värviti jms) vajalikus suuruses detailid, valmistati klaaspaketid jms., asus Pärnus, ehitus-ja paigaldustöid tehti objektidel üle terve Eesti. Materjalidena kasutati põhiliselt Saksa kontserni SCHÜCO profiile, Inglise firma Pilkington klaase, ÄSSA ja Abloi lukke ja suluseid. 2007-1 aastal tehti investeeringuid uutesse tootmisseadmetesse, 2008-2009-1 aastal võeti Pärnus Turba 13, üürile suuremad tootmispinnad. Kuigi konkurents ehitusturul oli suur oli, OÜ Rödupiirded näol tegemist arvestatava ettevõttega. Viimastel aastatel tehti töid näiteks Eston Ehitus AS-i, Oma Ehitaja AS-i, NCC Ehitus AS-i, Facio Ehituse AS-i, Koger & Partnerid AS-i, Metus Est AS-i jt. tellimusel. Suurematest objektidest, mille fassaaditöödel viimastel aastatel Rödupiirded OÜ osales, olid Pärnu Spordihoone, Pärnus Aida 7 ja Aida 9 asuvad elu-ja ärihooned. Rapla Gümnaasium, Paikuse põhikool, Rannarootsi kaubanduskeskus. 2008.a. üldise majanduslangusega kaasnes ehitusturu järsk langus, kus uute tellimuste osakaal muutus peaaegu olematuks ja tööde pakkumishinnad langesid tihti alla omahinna. Pankrotilaine tõttu jäi osade teostatud tööde eest tellijatelt tasu saamata (näit. 2009-1 aastal kanti selle tõttu kahjumisse 619 000 EEK. Kuigi 2008.a. majandusaasta suudeti lõpetada veel kasumiga, oli majanduslik seisukord jätkuvalt halvenenud ning oli selge, et seniselt jätkates ei ole ettevõtte tegevus jätkusuutlik Nimetatud põhjusel hakkas ettevõtte 2008.a. II poolaastal tegema jõupingutusi Rootsi ja hiljem ka Soome ehitusturule sisenemiseks. Rootsi turule sisenemine tundus olevat sel hetkel õige otsus. 2009-1 aastal moodustas Rootsi müük —36 % kogu ettevõtte müügimahust. Alates 2008.a. lõpust, aga eriti 2009.a., aktiviseerus tegevus ka Soome turul. Soomest võeti ettevõttesse müügijuhina tööle E.O.L., kelle tööülesandeks oli Soomes objektide otsimine ja lepingute sõlmimine. Ettevõte võttis eesmärgiks laiendada oma tootevalikut rõdude klaasimissüsteemide ja rõdupiirete tootmise ja projektimüügiga Soome ja Rootsi 4 ehitusettevõtjatele. Sel otstarbel soetati Rootsi firma Bentech Ingenjörs AB patenteeritud rõduklaasimissüsteemi litsents hinnaga -450 000 EEK. Süsteem põhineb lahendusel, kus klaaspaneel toetub ja liugub alumisel juhtsiinil, s.o. rõduklaasimissüsteem, kus klaasidel puuduvad vertikaalraamid ja seega ei muutu rõdude kinniehitamisel hoonete arhitektuurne väljanägemine. 2009.a. majandusaasta lõpetati enam kui 2 miljoni EEK suuruse kahjumiga, kuid mitmete Soome ehitusettevõtetega saavutatud koostöökokkulepete alusel leidis nii ettevõtte juhatus, kui omanikud, et kahel viimasel aastal tehtud investeeringud ja sisenemine Rootsi ning Soome ehitusturule on olnud otstarbekohane ning võimaldab 2010-1 aastal suurendada ettevõtte müügimahtusid ning taastada ettevõtte kasumliku tegevuse. 2010-1 aastal müügimahtusid suurendada ei õnnestunud, kuid säilitati eelmise aasta müügimahud ning täideti ettevõtte eesmärk Rootsi-ja Soome müügi osas. Nii moodustas müük Eestisse -24 % , Rootsi -30 % ja Soome 46 % kogu ettevõtte müügimahust. Ka 2010. aastal tehti täiendavaid investeeringuid vajalike seadmete soetamiseks, uute töökohtade loomiseks ( eelkõige insener-tehnilise, müügi-, ja oskustööliste osas), samuti tootearenduseks. Ettevõtte kasumliku tegevuse eesmärki 2010. aastal täita ei suudetud ning majandusaasta lõpetati 2,6 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Muuhulgas olid tekkinud näiteks järgmised probleemid: 1) Rootsi objektidelt tekkis kahjum valuutakursside tõttu. Rootsi lepingute valuutaks oli Rootsi kroon. Kuna lepingute kohaselt laekus raha alles pärast tööde lõpetamist, siis võis objekti alustamisest kuni raha laekumiseni kuluda ~6 kuud. Rootsi krooni kursi kõikumise tõttu aga tähendas see üldreeglina seda, et tööde eest laekus Rõdupiirded OÜ kontole Eurodes märksa väiksem summa, kui lepingu sõlmimisel oli arvestatud. 2) Soomes ei saavutatud loodetud müügimahtu, seda eelkõige 2009.a. alustatud rõdude kokkulapitava klaasimissüsteemi valmistamisel ja paigaldusel. Soomes tegutsev müügijuht pidas aktiivselt tellijatega eelläbirääkimisi, kuid esialgselt n.o. kindlad lepingud ei jõudnud alati lepingu sõlmimise faasi või venisid läbirääkimised planeeritust oluliselt pikemaks. 3) Järjest enam hakkas Soomes ilmnema, et sõlmitud lepingute hinnad olid madalamad, kui müügijuhi poolt eelläbiräägitud ja selle põhjal kalkuleeritud hinnapakkumiste hind. Ajajooksul selgus, et müügijuht suutis leida küll mitmeid olulisi kontakte, kuid ei olnud võimeline läbirääkimiste käigus mahte, hindu jms konkretiseerima ning läbirääkimisi korrektselt lõpuni viima ja lepinguid sõlmima. 4) Mitmete objektide, mis pidid valmima 2009 lõpus-2010.a. alguses, valmimine lükkus talviste ilmastikuolude tõttu edasi. 5) Mitmed 2010.a. alguseks planeeritud lepingud käivitusid alles 2011.a. augustis, kuid nende mahust ei piisanud kõigi ettevõtte kulutuste katteks. Lisaks hakkas tekkima probleem, et varasemalt sõlmitud lepingutest tulenevad tööd käivitusid samaaegselt uuematest lepingutest tulenevate töödega ning ettevõte ei olnud arvestanud korraga sellise tööde mahuga. 6) Ettevõte ei leidnud Soome tööde jaoks piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud paigaldajaid. Ettevõttes püsivalt tegutsenud 6-liikmeline paigaldusbrigaad ei suutnud kõiki töid teostada. Otsiti uusi töötajaid, õpetati need välja, kuid uute töötajate poolt teostatud tööde kvaliteet ja tööde kiirus ei vastanud nõuetele, mis omakorda tekitas probleeme tellijatega. 7) Materjalide tellimisel Soome ja Rootsi tehastest oli hangetel pikk tarneaeg ( 4-5 nädalat). Lisaks pidi ettevõte tellima toorainet suuremates kogustes, kui mingile konkreetsele käesolevale objektile vaja oleks olnud, kuna väiksema toorainekoguse tellimisel oli ühiku hind ebamõistlikult kallis, mis omakorda mõjutas ettevõtte konkurentsi võimelisust. Nimetatud asjaoludel oli ettevõte sunnitud paigutama suures koguses käibevahendeid varude alla, samas kui ettevõttel tegelikult puudusid vabad likviidsed vahendid ning majandusnäitajate nõrkuse ja tagatiste puudumise tõttu ei olnud võimalik saada pankadest käibevahenditeks laenu. 5 2010.a. lõpuks, kui ettevõttel olid kokkulepped suures mahus uutele töödele ( ~3 milj. € E.P. (oli varem töötanud AS-is Viisnurk tootmisjuhina), kes sai M.I. kõrval ettevõtte teiseks juhatuse liikmeks. Kuna ettevõte oli kahe aasta jooksul teinud suuri investeeringuid uue rõduklaasimissüsteemi juurutamiseks, oli korrastatud ettevõtte ärimudelit, täpsustatud töötajate vastutus- ja tegevusvaldkondi, samuti optimeeritud ja korrastatud tootmisprotsesse ning Soomes sõlmitud lepingud hakkasid töösse rakenduma võttis ettevõtte juhtkond eesmärgiks lõpetada 2011.a. kasumiga. Planeeriti aktiivsemalt siseneda Eesti rõduklaasimisturule ning otsida koostööpartnereid ka Vene Föderatsioonist ja Läti Vabariigist. 2011 .a. märtsis otsustasid omanikud anda ettevõttele kokku 50 000 € ulatuses intressita laenu, kuid tegelikkuses jäi omanike poolt antava laenus suuruseks 30 000 €. Kulude vähendamiseks alandati töötajate palku, võõrandatud mittevajalik ja amortiseerunud seisev vara (Toimetex OÜ-

1. le)jms. 2011 .a. jooksul ilmnes, et ettevõte ei suuda piisavalt efektiivselt ja kiiresti tekkinud probleeme kõrvaldada ning kasumlikkust taastada. Müügiplaani ei suudetud täita ning ettevõte tegutses jätkuvalt kahjumiga. Väiksema müügimahu põhjuseks oli nii objektide valmimise hilinemine, kui tööde teostamisel eksimuste suurenemine. Rõdusüsteemide ehitamisel avastati erinevaid tehnilisi puudujääke. Lisaks põhjustas kahjumi tekkimist paigaldustööde kallinemine ning ebatäpsused objektide eelarvete koostamisel. Ettevõttel oli tekkinud suur käibevahendite puudujääk ja makseraskused tarnijate ees. Ettevõtte omanikud ei leidnud võimalusi täiendavateks investeeringuteks. 27.09.2011.a. tehti Rõdupiirded OÜ registrikaardile kanne nimemuutuse kohta. 17.10.2011 ,a. lõpetati töösuhe juhatuse liikme E.P. (registrikanne 21.10.2011 .a.) Varad: OÜ Rõdupiirded varad koosnevad materiaalsetest põhivaradest (s.h. tootmisseadmed ja transpordivahendid), mittemateriaalsetest põhivaradest (litsentsid, arvutiprogrammid jms), varudest, kontorimööblist ja-tehnikast, tööriistadest ja nõuetest ostjate vastu. Ettevõte ei ole kunagi omanud kinnisasju, tootmis-ja büroopindadeks on kasutatud üüripindu. Põhivarad on üldreeglina ettevõtte põhitegevusega seotud spetsiifilised varad ning nende võõrandamine pankrotimenetluse käigus võib seetõttu osutuda pikaajaliseks. Ka varude näol on tegemist spetsiifilise varaga. Kontorimööbel ja tehnika ning tööriistad on kasutatud ning osaliselt moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Põhitegevuseks vajalikke transpordivahendeid on ettevõte soetanud kasutusrendilepingutega. Viimaste liisitud sõidukite - 2 üldkasutatavat autot Volkswagen LT35 Doka Pritsche (2006.a.
2. vl)- osas lõpetas ettevõte liisingulepingud oktoobris 2011 ning ostis need liisinguettevõttelt välja ( omaniku kohta registrikanded tehtud 12 ja 13.10.2011.a.), Lisaks on ettevõtte omandis kaks RESPO haagist-1995.a. ja 2004.a. väljalase. Sõiduautosid on ettevõte rentinud lühemaajaliste perioodide kaupa otse automüügifirmadest. Ettevõtte varade hulka kuuluvad ka nõuded 21 väljastatud arve/või lepingu alusel 17 erineva ostja vastu. Nimetatutest 5 nõuet on Soome ettevõtete, 1 Rootsi ettevõtte ja 11 Eesti ettevõtete/isikute vastu. Kuigi ettevõtja on märkinud ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded vaid kahe arve alusel, siis võlgniku esindajaga peetud vestluse põhjal on ajutisel halduril põhjust arvata, et ebatõenäoliselt laekuvaid arveid on suuremas ulatuses (täpsema hinnangu on andnud ajutine haldur allpool). Kohustused: Tegevuse jooksul on ettevõtja kasutanud investeeringute teostamiseks ja käibevahenditeks nii omavahendeid, kui pankadest, omanikelt ja kolmandatelt isikutelt võetud laene. 6 Pankrotiavalduse esitamise ajaks olid kõik laenu- ja liisingulepingud pankade ja liisinguettevõtetega lõpetatud. Ehitusettevõttele omaselt oli enimkasutatavaks panga krediiditooteks ehitusjärgsed garantiid. Ettevõttel oli SEB Pank AS-iga sõlmitud garantiilimiidi lepingud, mille alusel pank väljastas ettevõtte tellijatele ehitusaegseid või ehitusjärgseid garantiisid (ehitusjärgsete garantiide pikkus on üldreeglina 24-36 kuud). Kuni 2011.a. aktsepteeris pank garantiilimiidi lepingute tagatisena OÜ Rõdupiirded vallasvarale seatud kommertspante ning OÜ Metavara poolt Turba 13 asuvale kinnistule seatud hüpoteeki. 2011.a. seadis pank garantiide väljastamisel tingimuseks, et garantiilimiidi tagatiseks peab olema vormistatud ka KredExi käendus, mis tõstis ettevõtte jaoks garantiikirja hinda. Viimati väljastatud garantii tagatiseks pidi Rõdupiirded OÜ panga nõudmisel seadma aga tagatishoiuse (suurusega 1,18 x garantiisummast). Igapäevase majandustegevuse raames on Rõdupiirded OÜ sõlminud mitmeid erinevaid teenuselepinguid. 30.06.2008.a. on sõlmitud äriruumide üürileping Metavara OÜ-ga, mille kohaselt Rõdupiirded OÜ võttis üürile büroopinna, töökoja ja materjalide varjualuse. Lepingut on mitmel korral muudetud, s.h. suurendatud üüripinda, muudetud üürihinda (algselt suurendatud, kuid hiljem vähendatud). 08.11.2011 .a. on Metavara OÜ esitanud Rõdupiirded OÜ-le üürilepingu ülesütlemisavalduse. Jooksvatest teenuselepingutest on mitmed lepingud käesolevaks ajaks lõppenud (reklaami-, autokütuse- jms.), lõpetamata on veel Turba 13 asuva üüripinnaga seotud kütte-ja veelepingud, samuti osa sideteenuste osutamise lepinguid. Finantsnäitajad: Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud ettevõtte 2009 ja 2010.a. majandusaasta aruanded ning bilanss ja kasumiaruanne seisuga 11.11.2011.a. Võlgniku omakapital moodustub osakapitalist 41 542,39 €, ülekursist 47 933,53 €. reservkapitalist 2 566,46 €, eelmiste perioodide kahjumist 64 958,77 € ja aruandeaasta kahjumist 314 396,23 €. Jätkusuutlikkuse tuvastamiseks ja pankroti prognoosimise valemina kasutavad audiitorfirmad Altmanni võrrandit e, Z-skoori. Rõdupiirded OÜ puhul on Z-skoor on -16.62 e. Altmanni võrrandi kohaselt on Rõdupiirded OÜ maksejõuetu. Võlgniku võlad ja varad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamise seisukord rahuldav. Ajutine haldur on bilansis esitatud andmeid korrigeerinud vastavalt kolmandatelt isikutelt saadud päringuvastustele ning võlgnikult saadud täiendavatele selgitustele. 1.VõIgniku võlad ia kohustused _____________________________ kokku: 687 777.80 € 1.1. Võlad hankijatele (kokku 60 hankijat) 1.2 Võlgnevused töötajatele 1.3 Metavara OÜ (laen) 1.4 Munga Varahaldus OÜ (laen) 1.5 R.M. (laen) 1.6 Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (sots.-, tulumaks jms) 1.7 Garantiidest tulenevad kohustused (tingimuslikud) 2. Võlgniku varad 478 640,14 65 757,36 43 882,28 30 000,00 6 000,00 36 494,84 27 003.18 kokku: 342 652.73 € bilansiline väärtus turuväärtus 7 2.1. 2.2 2.3 2.4 2.5 2.6 2.7 2.8 Põhivara s. h. masinaaja seadmed, inventar, patendid, arvutiprogrammid Transpordivahendid Laekumata arved Enammakstud riigilõiv Raha kassas ja pangas Kassas 291,14 €, Swedbank AS 37,87 €, SEB Pank AS 3789,80 €; 12 754,88 € Enammakstud käibemaks Tagastamise taotlus esitatud 29,09.2011 Tagatishoius Varud 154 944,13 154 944,13 10 563,87 122 763,97 383,46 16 873,69 10 563,87 48 820,3 i 383,46 16 873,69 3 134,15 3 134,15 2 789,79 105 143,33 2 789,79 105 143,33 Põhivara ja varude väärtuseks on võetud nende bilansiline maksumus, kuid tõenäoliselt võib nende tegelik müügihind pankrotimenetluses osutuda oluliselt madalamaks. 3. Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule: Võlgnikul on võlgu vähemalt 687 777.80 € suuruses summas. Võlgniku varade väärtus on kuni 342 652.73 € Lähtudes eelnevast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused ületavad varasid 2-kordselt ettevõtte finantsnäitajate alusel teostatud analüüsi põhjal on ettevõte maksejõuetu, äriühingu tegevus on lõppenud. Ajutise halduri arvamus tagasivõitmise võimaluste kohta Kohtutäiturite registri andmetel ei ole võlgniku osas menetluses täiteasju ning täitemenetluste raames varasid realiseeritud ei ole. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid. Pankrotimenetluse käigus tuleb võlgniku poolt teostatud tehingud (eriti viimase aasta jooksul tehtud tehingud ) veel kord täpsemalt üle vaadata, selgitamaks, kas võlgnik on teostanud

mõistes tagasivõidetavaid -tehinguid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutaval) vara. Tagasinõutav vara Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on OÜ Rõdupiirded maksejõuetuse põhjuseks majanduslangusest tingitud töömahtude oluline vähenemine ning tööde kasumlikkuse langus Eesti ehitusturul, samuti suutmatus käivitada kasumlikku tegevust Soome ja Rootsi turul. Võlgniku maksejõuetus kujunes lõplikult välja septembris 2011.a., kui selgus, et väljatöötatud tervendamise kava ei ole olnud edukas ning katsed kaasata piisavas koguses täiendavaid vahendeid on ebaõnnestunud, Ajutine haldur on tutvunud ka OÜ Rõdupiirded osanike ning nõukogu koosolekute protokollidega. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud OÜ Rõdupiirded juhatuse liikmete käitumises rasket juhtimisviga, kuid pankrotimenetluse käigus 8 tuleb täiendavalt täpsustada, kas võlgniku juhtorganite tegevuses esineb raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnuseid. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ Rõdupiirded tervendamine praeguste kohustuste mahu juures võimalik. Ettevõtte tegevuse jätkamine eeldaks koheselt korraga -345 000 € suuruste pikaajaliste ning ~ 200 000 € ulatuses käibevahendite kaasamist. Ettevõtte omanikel puuduvad võimalused selliste vahendite ettevõttesse paigutamiseks ning käesoleval ajal ei ole teada ühtegi finantsasutust ega kolmandat isikut, kes oleks sellistest finantspaigutustest huvitatud. Töötajad OÜ Rõdupiirded keksmine töötajate arv on olnud kuni 30 töötajat. Ettevõte on 27.10.2011 .a. kõik töölepingud lõpetanud. Ajutisele haldurile esitatud andmetest nähtub, et ettevõttel on võlgnevusi 23 endise töötaja ees, kokku summas 65 757,36 €. Halduril tuleb Eesti Töötukassale esitada avaldus töötajatel saamatajäänud töötasude, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitiste väljamaksmiseks. Kokkuvõte Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, ei: võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PahkrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik.

§ 13kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud.

Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankroti avalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ülaltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 1 lg 1,2,3 ; § 9 lg 1; § 13 § 22; § 23 lg 1,2,3 ; § 31 lg 1,3,4,5, 6, 7 ning § 33 ajutine pankrotihaldur palub:

1. Kuulutada välja OÜ Rõdupiirded, registrikood 10044062, juriidiline aadress Turba 13, Pärnu linnas, pankrot.
2. Nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud).
3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
4. Võtta juhatuse liikmelt Mati Ilveselt võlgniku vanne.
5. Kinnitada ajutise halduri aruanne
6. Kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot ja mõista see välja võlgnikult. Tasule lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 337,92 eurot.
7. Kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikeks kuludeks 59,52 € ( s.h. käibemaks) ja mõista see välja võlgnikult OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. 4.2 Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Seega välja tuleb kuulutada OÜ Rõdupiirded pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on selleks andnud nõusoleku.
8. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Ajutise halduri tasu on summas x EUR’i (millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu summas 337.92 EUR’i) ja haldur palub see mõista välja 9 ajutise halduri Andrus Õnniku kasuks (ik. xxxxxxxxxxx), arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tööaja arvestuse. Kulutused moodustavad 49.60 EUR’i, millele lisandub käibemaks 9.92 EUR’i. Haldur palub see välja mõista büroole. Menetlusosaline vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohus leiab, arvestades ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, vastavad ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed tasu osas tegelikkusele. Eeltoodut arvestades kohus määrab PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks ja kulutusteks eelpool märgitud summa.
9. Menetluskulude jaotus.

§ 3lg 2, Ts

MS § 475 lg 1 p 12.2, § 172 lg 2 alusel kannab avaldaja ise menetluskulud. Maili Tartu Kohtunik 10