← Eesti

2-09-48853/13

Obsah (8)§100§101§ 208§ 211§ 217§ 218§ 222§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2011.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-4885

) § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumisega on tegemist

§100

järgi siis, kui kohustus on täitmata, osaliselt täitmata, täitmisega on viivitatud.

§101lg 1 p 1 ja §108 lg 2 1.

lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 211

lg 1 kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi 2

(4)jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

§ 222

lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 7.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja ostis kostjalt televiisori ja sai sellega kaasa puldi, mis ei sobinud ostetud televiisoriga. Seega on poolte vahel sõlmitud müügileping

§ 208

lg 1 järgi, kuid mille järgi hagejale müüdud ja tema omandusse antud asi ei vastanud müügilepingu tingimustele selle kvaliteedi osas

§ 217lg 1, .

Eeltoodu alusel on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust

§ 100

, § 217 lg 1 tähenduses ja kostja on seega vastuava müügilepingu rikkumise eest

§ 218lg 1 alusel.

Seega on hageja õigustatud

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 222 nõudma kohustuse täitmist nõuetekohase asja asendamist või olemasoleva parandamist. Seega on hageja nõue õiguslikus mõttes põhjendatud. Kohtumenetluse käigus esitas kostja kohtule RMPkirja 30.05.2010 (t/l 85) ja sellega on leidnud tõendamist, et kostja pakkus hagejale asenduspuldina universaalpulti. Kostja poolt kohtule esitatud ning VT M OÜ kirjaga 22.10.2010 on kostja tõendanud, et hageja televiisorile on leitud asenduspult ja televiisori kanalid on seadistatud ning lisatud on sellele ka AS S arve töökäsuga-lepingule nr 83055 garantiitõend, mis on esitatud ka kohtule. Kohtule esitatud avalduses 18.04.2011 on hageja kinnitanud, et kostja on tema nõudmised täitnud, leides, et menetluskulud peavad jääma kostja kanda. Eeltoodud hageja avaldust ning kostja esitatud 22.10.2010 kirja ning AS S arvet-töökäsku hinnates leiab kohus, et kostja on kohtumenetluse käigus müügilepingust tuleneva müüja kohustuse -müüa ostjale kvaliteetne asi - täitnud ja kõrvaldanud asja puudused. Eeltoodu alusel puudub vajadus anda hinnang kasutusjuhendile, kostja esitatud e-kirjavahetusele. Hageja ei ole hagist loobunud. Kuna kostja on nõude rahuldanud, ei ole võimalik hagi enam rahuldada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude alles menetluse käigus, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 mõtte kohaselt kostja kanda . Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagejale antud menetlusabi, tuleb riigilõiv 63,91 eurot /hagi esitamise ajal hagihinna puhul 2000 krooni tuli lõivu tasuda 1000 krooni/ Eesti Vabariigi kasuks välja mõista kostjalt ja selle tasumisega viivitamisel kooskõlas TsMS § 179 lg 9 ja lähtudes

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. Ts

MS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 3

(4)Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 2 000 krooni ehk 127,82 eurot (2 000 : 15,6466 = 127,82). Mai Grauberg Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.