3-11-2391/29

3-11-2391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 6.detsember

1. a Tallinn Haldusasja number 3-11-2391 Haldusasi Kirjulind OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 27.07.2011 otsuse nr 18 tühistamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Kaebuse esitaja: OÜ Kirjulind (reg.kood 11954671), Esindaja: Marko Udusaar; Vastustaja: Veterinaar- ja Toiduamet, Esindaja: v.adv Jaanus Tehver. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta kummagi menetlusosalise kantud menetluskulud tema enese kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 5.jaanuar 2012.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Harjumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnikud teostasid Kirjulind OÜ-le kuuluvas vutifarmis 11.07.2011 kontrolli, mille käigus võeti salmonella seire raames 2 proovi – tolmuproov ja roojaproov. 1
2. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) analüüsis võetud proove ja 22.07.2011 uurimisteate nr TA1112598-B kohaselt tuvastati salmonelloosi tekitaja salmonella typhimuriumi esinemist nii rooja(kopro)proovis kui ka tolmuproovis. 3.VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja 27.07.2011 otsusega nr 18 kästi hukata kõik OÜ Kirilind (ilmselge kirjaviga ning silmas on peetud OÜ Kirjulind) vutifarmis olevad vutid (punkt 1); kahjustustada loomsed jäätmed (linnukorjused, munad, sõnnik) vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele (punkt 2); lindla puhastada ja desinfitseerida ning pärast negatiivse uurimistulemuse saamist keelati kolme nädala jooksul (profülaktiline vaheaeg) loomakasvatustegevus kuni kitsenduste lõpetamiseni (punkt 3) ning kohustati pidama arvestust tegevuste üle ja esitama need kontrollimisel riiklikule järelevalvele (punkt 4). Otsuse tegemisel on võetud aluseks loomatauditõrje seaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.03.2007 määrus nr 46 „Salmonelloosi tõrje eeskiri“ § 26 lg 2 p 2, § 30 ja § 32 lg 2 p 1 ning arvestatud VTL 22.07.2011 uurimisteate nr TA1112598 tulemusi. 4.OÜ Kirjulind esitas 29.08.2011 VTA-le vaide VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 27.07.2011 otsusele nr 18, taotledes selle kehtetuks tunnistamist ning kordusproovide võtmist.
3. VTA 08.09.2011 otsusega nr 48 jäeti OÜ Kirjulind vaie rahuldamata.. 6.OÜ Kirjulind esitas 09.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 27.07.2011 otsuse nr 18 tühistamise nõudes. II KAEBUSE MOTIIVID
4. Asjas omab tähtsust faktiline asjaolu, kas hukkamisele määratud linnud on haigustekitajatega või ei. Juhul kui linnud on terved, on haldusakt põhjendamatu ning piirab kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja toob kaasa otsese varalise kahju. Kui linnud ei oma väidetud haigustekitajaid, ei ole antud haldusakt nr 18 kohane ega vajalik. 8.OÜ Kirjulind juhtkond otsustas enne haldusakti täitmist tellida iseseisvalt kordusproovid, sest lindudel ei olnud esinenud mitte ühtegi tunnust, mis viitaks lindude haigusele, samuti oli negatiivne vutifarmi munadest võetud salmonelloosi proov. OÜ-l Kirjulind tekkis kahtlus, et proovide võtmise käigus on roojaproov kattunud tolmuga ning roojaproovi tulemus võib olla sellest tingituna vale. 11.08.2011.a esitati laboratooriumile kordusanalüüsiks roojaproov. Kordusanalüüsi tulemus oli negatiivne .Sellest tingituna tekkis OÜ Kirjulind esindajatel kahtlus ka tolmuproovi tulemuste osas. 18.08.2011.a esitati laboratooriumile uuesti analüüsimiseks tolmuproov, mille esitas analüüsimiseks eraisikuna kinnistu omanik. Tolmuproovi tulemus oli samuti negatiivne .
5. VTA-le esitatud vaides palus kaebuse esitaja võtta vutifarmist täiendavad kontrollproovid, et teha kindlaks lindude tegelik tervislik seisukord ning tuvastada salmonelloosi tekitajate olemasolu või puudumine. 09.09.2011.a esitas VTA oma seisukoha kaebuse esitaja esitatud vaidele, milles keeldus kordusproovide võtmisest . 10.Kaebusele on täiendavalt lisatud VTL analüüside tulemus, mis on võetud volitatud loomaarsti poolt 11.10.2011.a Maeru külas asuvast vutifarmist. Kaebuse esitajal on ainult üks vutifarm, mille asukoht on Maeru küla Keila vald Harjumaa. Nimetatud VTA labori uurimistulemusest on näha, et lindudel VTA poolt otsuses nr 18 nimetatud haigustekitajaid ei ole. 2 III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Haldusmenetluses tuvastatud asjaoludel-salmonelloosi haigusetekitaja (bakteri) esinemine linnukarjas- tegi vastustaja õige ja põhjendatud otsuse ning alust selle tühistamiseks ei ole.
7. 11.07.2011.a. viisid VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnikud A. R. ja R. O. läbi kontrollkäigu Kirjulind OÜ ettevõttes (vutifarmis), mis asub Harjumaal Maeru külas (Keila vald). Kontrollkäigu ajal võttis A. R. salmonella seire raames 2 proovi: ühe koond-koproproovi, mis koosnes ligikaudu 300 grammist vuttide väljaheidetest, mis oli võetud kõikidest lindlas olevatest puuriridade all olevast väljeheidete kogumise plaatidelt, ja ühe tolmuproovi, mis koosnes 150 grammist tolmust, võetud steriilse marlitampooniga linnupuuride pealt ja lindla ruumist erinevatelt pindadelt. Proovide võtmine toimus vastavalt põllumajandusministri 29.03.2007.a. määrusega nr 46 kinnitatud "Salmonellooside tõrje eeskirjale". Proovimaterjali kogumisel kasutati ühekordselt kasutatavaid kindaid ning proovivõtukotte. Proovivõtukotile märgiti ettevõtte tunnus ning proovi liik ja number. Võetud proovid asetati külmkehaga transpordikasti +4-7 º C ja toimetati uurimiseks Veterinaarja Toidulaboratooriumisse (VTL) Tallinnas. Proovide võtmine ja käitlemine toimus kooskõlas "Salmonellooside tõrje eeskirja" § 16 nõuetega, sh vastavas sättes viidatud proovivõtujuhendiga . VTL analüüsis võetud proove ning 22.07.2011.a. uurimisteate nr TA1112598-B kohaselt tuvastati, et mõlemas uurimiseks esitatud proovis esineb Salmonella Typhimurium ehk üks salmonellabakteri vorm (zonoosne haigusetekitaja). 13.VTA ei pea kahtlust, et proovide võtmise käigus kattus roojaproov tolmuga ning roojaproovi tulemus võib olla sellest tingituna vale, põhjendatuks. VTL leidis kõnealuse bakteri kahest eraldi võetud proovist (roojaproov ja tolmuproov).
8. Kaebuse väide, et lindudel ei esinenud mitte ühtegi tunnust, mis viitaks lindude haigusele, ei vasta tegelikkusele. 27.07.2011.a. käisid A. R. ja V. V. ettevõttes kohapeal ning tuvastasid, et linnud olid kliiniliste haigustunnustega . Nimetatu on kajastatud A. Raie elektrooniliselt esitatud seletuskirjas (02.09.2011.a.), samuti VTA 08.09.2011.a. vaideotsuses. 15.Ülaltoodust tulenevalt tuvastati, et kaebuse esitaja ettevõttes peetud vutikarjal esineb salmonelloosi haigusetekitaja (bakter) ning tegemist on "Salmonellooside tõrje eeskirja" § 26 lg 2 p 2 tähenduses salmonella-positiivse tootmiskarjaga. on "Salmonellooside tõrje eeskirja" § 32 lg 2 p 1 alusel otsustas VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja vaidlustatud otsuse punktiga 1, et vutid tuleb hukata. Otsuse punktides 2, 3 ja 4 otsustas VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja muud abinõud salmonelloosi tõrjeks ja nende otsuste õiguslik alus on "Salmonellooside tõrje eeskirja" §
9. Kirjeldatud asjaolusid arvestades leiab VTA, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes. 16.Kaebuses viidatud, 11.08.2010.a. võetud roojaproovi ja 18.08.2011.a. võetud tolmuproovi analüüside tulemused, samuti täiendavalt esitatud materjal, mis sisaldab andmeid 10.10.2011.a. võetud proovide analüüside tulemuste kohta ei saa tõendada seda, et vaidlustatud haldusakti aluseks olnud analüüsitulemused olid ebaõiged – seda põhjusel, et nimetatud proovide võtmise asjaolud ei ole teada. IV KOHTU SEISUKOHT 3
10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. 18 Kaebuses esitab OÜ Kirjulind kahtluse, et proovide võtmise käigus kattus roojaproov tolmuga ning roojaproovi tulemus võib olla sellest tingituna vale. Kaebuse esitaja ei ole sellise kahtluse alusena toonud esile ühtegi proovide võtmise ja käitlemise nõuete rikkumist, samas võeti kaebuse kohaselt nimetatud proovid farmi omanike juuresolekul. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on seoses kaebaja poolt VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 27.07.2011 otsusele nr 18 esitatud vaide menetlemisega nõutud järelevalvet teostanud ja proovid võtnud järelevalveametnik A. R.-lt seletuskirja (02.09.2011.a.), proovide võtmise protseduur on kajastatud ka VTA 08.09.2011.a. vaideotsuses, ent vaideotsuses asjaolude tuvastamise õigsust kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Seega puudub vaidlus selles, et salmonella seire raames võttis VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnik kontrollkäigu ajal Kirjulind OÜ vutifarmis koond-koproproovi, mis koosnes ca 300 gr vuttide väljaheidetest, mis võeti puuriridade all asetsevatest väljaheidete kogumise plaatidelt ning tolmuproovi, mis koosnes 150 grammist tolmust, mis koguti steriilse marlitampooniga linnupuuride pealt ja lindla ruumis erinevatelt pindadelt. Kõnealused proovid võeti eraldi ja sealjuures kasutati proovide võtmiseks ühekordseid kindaid , proovid pakiti eraldi kilekottidesse. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse väide roojaproovi kattumisest tolmuga proovi võtmise käigus oletuslik ja paljasõnaline. 19.Põllumajandusministri 29.03.2007.a. määrusega nr 46 kinnitatud „Salmonellooside tõrje eeskirja“ § 16 kehtestab nõuded proovide võtmiseks ja käitlemiseks. Viidatud paragrahvi lg 2 sätestab sealjuures, et Volitatud veterinaararst ja järelevalveametnik võtab ametliku proovi Ameti koostatud proovivõtujuhendi kohaselt. Amet koostab juhendi kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega. VTA peadirektori 17.02.2010 käskkirjaga nr 30 on kinnitatud juhend „Põllumajandusloomadelt zoonooside seireproovide võtmine ja proovivõtu dokumentatsiooni vormistamine“, samuti on kinnitatud kaaskirja ja kaaskirja lisa vormid zoonooside seire raames võetavate proovide ( v.a. söödad) laboratooriumile saatmiseks. Proovide võtmist ja käitlemist on seletuskirjas selgitanud järelevalveametnik A. Raie ning need asjaolud on kajastatud vaideotsuses. Kaebuses ei ole väidetud eeltooduga seonduvalt faktiliste asjaolude ebaõiget tuvastamist, asjas ei ole ka esitatud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla proovide võtmise ja /või käitlemise vastuolus „Salmonellooside tõrje eeskirja“ § 16 ja VTA peadirektori 17.02.2010 käskkirjaga nr 30 kinnitatud juhendi nõuetega, millest tingituna võiks olla vaidlustatud otsuse andmise aluseks olnud faktiline asjaolu tuvastatud ebaõigesti. 20.Kaebuses on seatud kahtluse alla salmonelloosi esinemise tuvastamise õigsus ka seetõttu, et kaebuse väitel ei esinenud lindudel ühtegi tunnust, mis viitaks lindude haigusele:Linnud paistsid välisel vaatlusel terved ja munesid hästi. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt käisid A.R. ja V.V. 27.07.2011 kohapeal ning järelevalve ametnik A. R. 02.09.2011 seletuskirja ( tl 46) kohaselt olid vutid kliiniliste haigustunnustega ( hingeldasid nokad lahti, osaliselt ilma sulgedeta, tapmiseks toiduks kõlbmatus konditsioonis, täheldati kõhulahtisust ja farmis oli palju purunenud ja roiskunud mune). Tuleb nõustuda vastustajaga selles, et eeltoodu on kajastatud ka vaideotsuses, kuid vaideotsuses asjaolude tuvastamise õigsust kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
11. 11.08.2011 esitas kaebaja laboratooriumile kordusanalüüsiks roojaproovi ning 18.08.2011 tolmuproovi, mille mõlema tulemused olid negatiivsed (vastavalt VTL 16.08.2011 ja 25.08.2011 uurimisteated). Vastustaja kohustust kordusproovide võtmiseks „Salmonellooside tõrje eeskirjast“ei tulene. Eeskirja § 19 reguleerib laboratoorseks uuringuks proovide võtmist ja 4 näeb lõikes 1 ette, et salmonelloosi diagnoosimiseks ja zoonoosse haigusetekitaja esinemise kinnitamiseks võtab volitatud veterinaararst või järelvalveametnik proovi ning saadab selle laboratooriumisse § 16 nõuete kohaselt. 11.08.2010.a. võetud roojaproovi ja 18.08.2011.a. võetud tolmuproovi analüüside tulemused (VTL 16.08.2011.a. ja 25.08.2011.a. uurimisteated), mis konstateerisid uurimismaterjalis Salmonella spp puudumist, samuti 24.10.2011.a. kohtule täiendavalt esitatud materjal, mis sisaldab andmeid 10.10.2011.a. võetud proovide analüüside tulemuste kohta ei ole hinnatavad tõenditena, mis lükkaksid ümber vaidlustatud otsuse andmise aluseks olevad asjaolud. Proovide kogumiseks ja laborile esitamiseks ettenähtud kord on kinnitatud VTA peadirektori 17.02.2010 käskkirja nr 30 „Põllumajandusloomadelt zoonooside seireproovide võtmise juhendi ja laboratooriumile saatmise kaaskirja vormi kinnitamine“ punktis 1.
12. Juhend „Põllumajandusloomadelt zoonooside seireproovide võtmine ja proovivõtu dokumentatsiooni vormistamine“ (edaspidi Juhend). Vastavalt Juhendi p 1 lg 3 esimesele lausele peavad proovid olema identifitseeritavad ja seostatavad kaaskirjal oleva tähistusega. Juhendi p 3.
13. lause 4 kohaselt saadetakse kaaskirja originaal koos proovi(de)ga laboratooriumile, teine eksemplar jääb proovi võitjale ja kolmas eksemplar maakonna veterinaarkeskusele ning neljas eksemplar loomapidajale. Käesoleval juhul on kohtule esitatud üksnes laboritulemused, nimetatud proovide võtmise asjaolud ei ole teada.
14. „Salmonellooside tõrje eeskirja“ § 26 lg 2 p 2 kohaselt loetakse tootmiskari salmonellapositiivseks üksnes siis, kui tehtud uuringute tulemusel leiab kinnitust kas Salmonella enteritidis’e või Salmonella typhimurium’i esinemine karjas. Käesolevas haldusasjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt analüüsis Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametniku poolt kontrollkäigu ajal Kirjulind OÜ vutifarmis 11.07.2011 võetud proove (koond-koproproov ja tolmuproov) ning 22.07.2011.a. uurimisteate nr TA1112598-B kohaselt tuvastati, et mõlemas uurimiseks esitatud proovis esineb Salmonella Typhimurium ehk üks salmonellabakteri vorm (zonoosne haigusetekitaja).Seega oli käesoleval juhul tegemist salmonella-positiivse tootmiskarjaga. „Salmonellooside tõrje eeskirja“§ 31 sätestab salmonelloosses linnukarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud ning näeb lõike 2 punktis 1 ette: