lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 10-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusumma, intressi ja viivisena kokku 255,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja juba koos hagiga esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (tl 15) on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna õigusabitasu 63,91 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamise eest tasutud tagatisraha 15,34 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 6, 7, 3
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 4 kohaselt on üheks kohtukuluks kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Riigilõivude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 111,84 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamiskulu katteks 15,34 eurot.
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel on kohtule teada, et Pärnu Maakohtu 07.01.2011.a. määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata
Käesolev hagi on kohtusse esitatud 04.02.2011.a. Seega on käesolev hagi kohtusse esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu tuleb hageja menetluskuludeks käesolevas asjas lugeda ka maksekäsu kiirmenetluse kulud ( nii riigilõiv kui menetlusdokumentide kättetoimetamiskulu). ITM Inkasso OÜ arve (tl 9) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale ITM Inkasso OÜle õigusabiteenuse osutamise eest 63,90 eurot (mitte 63,91 eurot nagu märkinud hageja esindaja).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avalduse on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 127,82 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Hageja poolt nõutava kulu puhul ei ole tegemist ebamõistlikult suure kuluga, mistõttu kohus peab kogu kulu so 63,90 eurot vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 111,84 + 63,90 + 15,34 so kokku 191,08 eurot.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.