2-10-43298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-43298 Tsiviilasi Sieme

§-le 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 113

lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 3

§ 142

lg-le 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I oli teadlik lepingu üles ütlemisest. Hageja ja kostja I kirjavahetusest nähtub, et kostja I oli teadlik lepingu üles ütlemisest. Arvest tlk 39 nähtub, et seisuga 16.10.2009 oli kostjal I hageja ees võlgnevus 60 267,79 krooni. Kostja I kirjast pr Eva Laksile (tlk 83) nähtub, et kostja I on võlgnevust tunnistanud. Kostja I on võlgnevust tunnistanud ka põhivõlale vastava osa 1359,26 euro tasumisega pärast hagi esitamist.
2. Kasutusrendi lepingu üldtingimuste p-st 9.1 tuleneb, et pooled on kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas. Viivise arvestusest nähtub, et hagi esitamise ajal 28.12.2010 oli viivise suuruseks 26 879,02 krooni, millest hageja nõuab viivist 1359,26 eurot. Seisuga 17.06.2011 on kostjad tasunud hagejale 1359,26 eurot. VÕS § 88 lg 8 ja kasutusrendilepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuleb tasumine arvestada viivise katteks. Seega on kostjal I vaatamata kuni 17.06.2011 toimunud maksetele tasumata põhivõlgnevus 1359,26 eurot. Käenduslepingu alusel vastutab võlgnevuse eest kostja II solidaarselt kostjaga I ning võlgnevus ei ületa käenduslepingus sätestatud maksimummäära. Kohus mõistis võlgnevuse 1359,26 eurot kostjatelt välja solidaarselt.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, seega jäid menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonkaebus
4. Kostja I ei nõustunud Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega ja esitas selle peale 22.11.2011 apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse kostjate vastu võlgnevuse 1359,26 euro ja viivise väljamõistmiseks hagi. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluse korras TsMS § 405 lg 1 tähenduses (tlk 47). Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi, selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid või rikkunud ärakuulamise õigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 4