ja §293 sätetele peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS §339 sätete kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS §341 sätete kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Põllumajandusliku ettevõtte või kinnisasja rentnik peab muu hulgas tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, katuste, tarade, veejuhtmete ja muude rendilepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike seadmete korrashoiu vastavalt kohalikule tavale.
sätetele võib rentnik rendilepingu eseme tavalist majandamisviisi muuta, samuti teha tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi rendilepingu esemele üksnes rendileandja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kui rendileandja annab muudatusteks või parendusteks nõusoleku, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui taastamise kohustus oli kirjalikku taasesitamist 8 võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui rendileandja ei ole tavalise majandamisviisi muutmisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud ja rentnik ei taasta endist majandamisviisi mõistliku aja jooksul, võib rendileandja rendilepingu ette teatamiseta üles öelda. Äriruumi puhul peab lepingu ülesütlemisest sel põhjusel ette teatama vähemalt 30 päeva. Kui rendileandja keeldub VÕS §349 lg.1 nimetatud nõusoleku andmisest, võib rentnik taotleda selle andmist kohtu kaudu, kui muudatus on vajalik ettevõtte tulukuse säilitamiseks või kestvaks parendamiseks ja rendileandjalt võib nõusoleku andmist tema õigustatud huve arvestades oodata. Nõusoleku andmist ei või nõuda, kui rendileping on üles öeldud või leping lõpeb vähem kui kolme aasta pärast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 hagi H. K. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt summas 788.77 eurot (14 341.61 krooni). Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna H. K. kanda. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli hagisumma arvestamisel lähtunud Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel 01.juunil 2002.a. sõlmitud mitteeluruumi rendilepingust, mille p.1.1 kohaselt H. K. võttis rendile aadressil: Metsa 2, Aseri, asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus. Kusjuures ka viivise arvestamisel summas 6.78 eurot (106.07 krooni) oli Korteriühistu Aseri Metsa 2 lähtunud varem sõlmitud lepingust. Kohus luges tõendatuks, et põhjendatud olid H. K. vastuväited selles osas, et rakendamisele kuulus Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel sõlmitud mitteeluruumi rendileping 29.septembrist 2003.a., mille p.1.1 kohaselt selgus, et ka uue lepingu järgi rentis H. K. Korteriühistult Aseri Metsa 2 mitteeluruume üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus, kogus rendise maksumusega kuus 720.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et uue lepingu p.6.1 nägi ette viivise 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest, mis oli väiksem, kui varem sõlmitud lepingus. Kuna Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli esitanud viivise arvestuse varem sõlmitud lepingu järgi ja uue lepingu järgi ei olnud viivise arvestust kohtusse esitatud, siis luges tõendatuks, et viivise nõue tuli jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et ülejäänud osas kuulus hagi rahuldamisele, kuna KÜS §13 kohaselt jõustus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsustanud teisiti. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 üldkoosoleku protokolli 14.augustist 2009.a. 9 kohaselt otsustas üldkoosolek pöörduda hagiga kohtusse H. K. vastu temalt võla sissenõudmiseks, kuna H. K. midagi ei maksnud ja võlg suurenes iga kuuga. Kohus luges tõendatuks, et H. K. ei olnud seda otsust seadusandluses ettenähtud korras vaidlustanud, otsus oli jõustunud ning H. K.´lt võla sissenõudmine kohtu kaudu oli põhjendatud. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §292 ja §293 sätete kohaselt pidi H. K. lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid. Kõrvalkuludeks oli tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis oli seotud asja kasutamisega. Korteriühistu Aseri Metsa 2 pidi H. K. nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. VÕS §341 sätete kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, millega luges kohus tõendatuks, et H. K.´lt oli soojusenergia eest tasu nõudmine seaduslik ja põhjendatud. H. K. poolt tasumisele kuuluva köetava pinna suuruseks luges kohus 45 m2, milline suurus oli ära toodud nii projektides, kui ka Osaühingu Virgas poolt toodud arvutustes. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Virgas poolt esitatud arvestustes välja toodud jääk soojakoormust ei saanud lugeda usaldusväärseks, sest selle arvestuse õiguse olid seadnud kahtluse alla Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid oma eksperthinnangus. H. K.´lt nõutud tasu kütmise eest ka peale radiaatorite eemaldamist oli 45 m2 eest, lepingu järgi oli renditavat pinda 80 m2, millega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 nõudis H. K.´lt tasu kütmise eest 50% ulatuses, mis oli täielikus vastavuses Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide poolt välja arvestatud vahemikuga, milleks oli alates 20% kuni 70% endisest köetavast pinnast. Kohus luges tõendatuks, et H. K. kulutuste hüvitamise nõue Korteriühistu Aseri Metsa 2 vastu tuli jätta käesolevas tsiviilasjas rahuldamata, kuna H. K. ei olnud esitanud kohtule vastuhagi ja tasunud vastuhagi nõudelt riigilõivu, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et H. K. ei olnud kulutuste hüvitamise nõuet käesolevas tsiviilasjas esitanud. Tegemist oli lihtsalt H. K. kirjalike vastuväidetega, mis ei olnud sisulised vastuväited H. K. vastu esitatud hagile. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.