KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2781 Haldusasi J. Z. kaebus Sotsiaa

) sätestatud nõuetele, sh ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahenduse eest.

2. mail
3. a registreeris Sotsiaalministeerium füüsilisest isikust ettevõtja J. Z. majandustegevuse registris tööturuteenuse osutajana (registreeringu number STT000105). Aastatel 2008-2010 esitas J. Z. Sotsiaalministeeriumile kinnitused registreeringu õigsuse kohta.
5. augustil
6. a sai Sotsiaalministeerium I. P.-lt kaebuse, mille kohaselt FIE J. Z. Tööotsijate Abikeskus lubas vahendada talle tööd Suurbritanniasse ja võttis teenuse osutamise eest tasu 4000 krooni. Isiku hinnangul sattus ta petuskeemi ohvriks, sest talle ei vahendatud tööd vastavalt lepingule, mille eest ta tasus 4000 krooni, ning ta pidi töö leidmiseks tegema Suurbritannias täiendavaid kulutusi.
7. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õ. J.
8. septembri
9. a otsusega nr 14.22/4216 kustutati alates
10. septembrist
11. a majandustegevuse registrist FIE J. Z. Tööotsijate Abikeskuse registreering tööturuteenuse osutajana. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas Sotsiaalministeerium, et J. Z. nõuab kliendilt tasu töövahenduse eest.

§ 39

lg 2 p 2 kohaselt peab tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registrisse kandmise taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et töövahendusteenust osutatakse vastavalt käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, s.h § 12 lõikele 2, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Registreering tuleb kustutada, kuna ettevõtja ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Asjaolud ja Sotsiaalministeeriumi hinnang neile on otsuses esitatud alljärgnevalt: „Tööotsija ja FIE J. Z. Tööotsijate Abikeskus sõlmisid informatsiooni- ja konsultatsiooniteenuste osutamise lepingu, mille esemeks on tööotsijale välismaal töölerakendumiseks vajaliku informatsiooni andmine (konsultatsioonid, abi ankeetide ja muude dokumentide täitmisel, info andmine tööturu olukorrast, vabade töökohtade pakkumine vastavalt isiku töösoovile, elamispinna ja töökoha leidmine Suurbritannias). Sotsiaalministeeriumi hinnangul on leping sõlmitud töö vahendamiseks Londonisse, millele viitab ka lepingu ese. Lisaks töövahendusele näeb leping ette ka seda toetavate teenuste osutamist, näiteks lennukipiletite broneerimine, elukoha leidmine jms. Lepingu punkti 3.1 järgi kohustus tööotsija tasuma punktides 2.1.2 – 2.1.8 loetletud teenuste eest 4000 krooni. Lepingu punkti 3.2 kohaselt osutatakse tööturuteenuseid tasuta ja 4000 krooni ei ole tasu töövahenduse eest. Punkti 3.

1. kohaselt oli ettemaks vajalik tööotsija andmete kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks eesmärgiga broneerida töökohti partnerettevõttes (European Staff Recruitment). Lepingu punktides 2.1.2 – 2.1.5 loetletud teenused on Sotsiaalministeeriumi hinnangul otseselt seotud töövahendusega. Punkti 2.1.2 kohaselt sõlmitakse eelleping tööandjaga või partnerettevõttega tööotsija töölevõtmiseks. Punkti 2.1.3 kohaselt edastatakse tööotsijale teavet potentsiaalsete tööandjate kohta vastavalt tema töösoovile. Punktide 2.1.4 ja 2.1.5 järgi anti tööotsijale ankeedid ja osutati abi nende täitmisel ning edastati ankeedid ja tööotsija andmed partnerettevõttele (European Staff Recruitment) või otse tööandjale. Tööotsija ja vabade töökohtade andmete töötlemine (sh kogumine, edastamine jne) on töövahenduse oluline osa. Töövahenduseks on vaja tööotsija andmed edastada tööandjale ja/või vastupidi. Kuigi lepingu punkti 3.
2. kohaselt ei ole 4000 krooni tasu töövahenduse eest, on Sotsiaalministeeriumi hinnangul J.Z. võtnud tasu ka selle teenuse osutamise eest. Tööotsijalt nõuti tasu nii töövahenduse kui seda toetavate teenuste eest 4000 krooni, järelikult on isikutelt nõutud tasu ka töövahenduse eest.“
3. J. Z. esitas
4. oktoobril
5. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalministeeriumi 15.septembri
6. a otsuse nr 14.2-2/4216 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
7. Sotsiaalministeeriumi otsust ei tehtud kaebajale teatavaks sotsiaalhoolekande seaduses § 219 lg 4 sätestatud ajal.
8. Kaebaja ei võtnud tasu töövahenduse eest, vaid

§ 9

lõikes 1 loetletud teiste tööturuteenuste eest: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest; karjäärinõustamine; abistamine tööintervjuul. Need on eri liiki tööturuteenused, mille osutamise eest võib tasu võtta. 2

1. Kaebaja partner European Staff Recruitment ei võta samuti tööotsijalt tasu töövahenduse eest, vaid teiste teenuste eest.
2. Sotsiaalministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited:
3. Kuigi Eesti Vabariik ei ole ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 181 eraõiguslike tööhõiveagentuuride kohta, on

-i ettevalmistamisel lähtutud konventsioonis töövahenduse kohta sätestatud põhimõtetest. Konventsiooni nr 181 artikli 7 lõike 1 kohaselt ei tohi eraõiguslik tööhõiveagentuur tööd otsivalt inimeselt töövahenduse eest võtta tasu ega nõuda kulude katmist ei otseselt ega kaudselt. Töövahenduseks loetakse konventsioonis teenuseid, mis on seotud töö nõudluse ja pakkumise vahendamisega selliselt, et eraõiguslik töövahendaja ei ole võimalikus tekkivas töösuhtes osaline, st töövahendaja tegevus seisneb selles, et viia kokku töötajaid otsiv tööandja ja tööotsijad, kes on valmis tööandja poolt pakutud tööd tegema. 2. Kui töövahendusega tegelevale ettevõtjale on edastatud töötaja leidmise soov ning vahendaja, kasutades oma kanaleid, otsib sellele töökohale töötajaid ja edastab vaba töökoha andmed tööotsijale, on tegemist töövahendusega. See tegevus ei eelda vahetut suhtlemist ja kasutada võib erinevaid kanaleid. Vabade töökohtade ja tööotsija andmete töötlemine (sh kogumine, edastamine jne) on töövahenduse oluline osa. Töövahenduseks on vaja tööotsija andmed edastada tööandjale ja/või vastupidi. Sellise tegevuse tõttu tekivad töövahendajal kulud, kuid nende kulude katmiseks ei tohi nõuda tasu tööd otsivalt inimeselt.

§ 12

lg 2 kohaselt võib töövahendusteenuse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

1. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas pooled omavahelises lepingus teenust nimetavad, vaid see, kas teenus sisuliselt on töövahendus või mitte. Ühestki menetluse käigus esitatud tõendist ega selgitusest ei saa järeldada, et tööotsijale oleks osutatud lisaks töövahendusele muid tööturuteenuseid. Sotsiaalministeerium ei tuvastanud haldusmenetluse käigus, et tööotsija oleks soovinud lisaks töövahendusele muid tööturuteenuseid. Lisaks töövahendusele sai tööotsija abi Londonis lennujaamast elukohta minekul ja elukoha leidmisel, kuid need ei ole tööturuteenused.
2. J. Z. poolt töövahenduse osutamist ja selle eest tasu võtmist tõendavad 1) tööotsija ankeet, millele ta on kirjutanud soovi leida tööd mõnes Londoni hotellis; 2)
3. veebruaril
4. a sõlmitud leping nr 10, mille esemeks on abi osutamine tööotsijale töölerakendumiseks välismaal; 3) J. Z. poolt Sotsiaalministeeriumile
5. septembril
6. a kirjalikult ja suuliselt antud selgitused; ja 4) European Staff Recruitment
7. septembri
8. a kiri, milles kinnitatakse tööotsijale elukoha leidmist ja töövahendust (vabade töökohtade pakkumist). KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et Sotsiaalministeeriumil oli seaduslik alus kustutada majandustegevuse registrist FIE J. Z. Tööotsijate Abikeskuse registreering tööturuteenuse osutajana. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Käesoleval juhul vaidlevad J. Z. ja Sotsiaalministeeriumi selle üle, kas kaebaja poolt klientidele osutatav teenus on kvalifitseeritav töövahendusena või mitte.

§ 12

lõike 2, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest, eesmärki arvestades ei ole kohtu hinnangul määrava tähtsusega küsimus, kuidas kaebaja ja tema klient on omavahelises lepingus teenuse nimetuses kokku leppinud. Oluline on see, kas sisuliselt, eeskätt tööotsija jaoks, on tegemist töövahendusega. Kohtu arvates on töövahendusega tegemist juhul, kui vahendaja viib omavahel kokku tööd otsiva töötaja ja töötajat otsiva tööandja. Kaevatavas otsuses on tuvastatud töövahenduse olemasolu mh asjaoludest, et kaebaja ja kliendi va- 3 helise lepingu kohaselt sõlmitakse eelleping tööandjaga või partnerettevõttega tööotsija töölevõtmiseks; tööotsijale edastatakse teavet potentsiaalsete tööandjate kohta vastavalt töösoovile; tööotsijale anti ankeedid ja osutati abi nende täitmisel; ankeedid edastati partnerettevõttele või otse tööandjale. Kohtu arvates leidis Sotsiaalministeerium õigesti, et tööotsija ja vabade töökohtade andmete kogumine ja edastamine on iseloomulik töövahendusele. Konsultatsioonide andmine, teiste sobivate vahendajate ja tööandjate otsimine, reisi ja tööintervjuu korraldamine, asjaajamisteenused, mis kaebuse esitaja esitatud dokumendi „Programmitasu „Töö Inglismaal““ kohaselt on kaebaja kliendilt 4000 krooni kasseerimise aluseks, on töövahenduse tavalised komponendid. Töövahendus on teenuste kompleks ning seaduse mõttega oleks vastuolus selle üksikute komponentide eest tasu võtmine, pidamata komponente nende kogumis töövahendusteenuseks. Kaebuse esitaja on sisuliselt tema poolt osutatavat töövahendust üritanud formaalselt ümber nimetada teavitamiseks tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest, karjäärinõustamiseks ja abistamiseks tööintervjuul, mis on Eesti Töötukassa osutatavad tööturuteenused, sealjuures abistamine tööintervjuul on

§ 9lg 5 kohaselt ainult puudega töötule osutatav teenus.

Kohus märgib, et kui J. Z. arvates ei ole tema osutatav teenus töövahendus, siis jääb arusaamatuks, mida üldse saaks töövahenduseks pidada. 9. Kohus märgib, et praegusel juhul on registreeringu kustutamise korrektseks õiguslikuks aluseks majandustegevuse registri seaduse § 24 lg 1 p 1, mille kohaselt haldusorgan teeb registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande viie tööpäeva jooksul, kui ettevõtja on esitanud taotluses valeandmeid, millel oli registreeringu tegemisel oluline tähtsus, selle tuvastamise päevast arvates. Kuna J. Z. on kaevatava otsuse andmetel esitanud Sotsiaalministeeriumile kinnituse, et tema tegevus vastab

§ 12

lg 2 nõuetele, on ta sellega esitanud Sotsiaalministeeriumile töövahendusteenuse osutamise kohta valeandmeid. Töövahenduse eest tasu võtmine on oluline seaduserikkumine, mille puhul poleks tohtinud isikut majandustegevuse registrisse vastava teenuse osutajana kanda. Seetõttu on igal juhul õigustatud kustutada registrist ettevõtja registreering, kes on seda nõuet rikkunud, rikkumist ei tunnista ja kavatseb ka edaspidi samamoodi tegutseda.

1. Kaebaja väide, et ta sai
2. septembril
3. a tehtud otsuse kätte alles
4. septembril
5. a, ei ole kohtule esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna haldusakti kättetoimetamisel tehtud võimalikud vead ei mõjuta haldusakti õiguspärasust.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt jäävad kaebuse esitaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Sotsiaalministeerium ei esitanud kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kohtukulude nimekirja. Villem Lapimaa 4