Obsah (5)

§ 405§ 202§ 294§ 229§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-64231 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S. N.`i (B. N.`i) hagi KÜ Suur

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. 6. Esmalt märgib kohus, et kuigi hageja ja kostja käsitlevad S. N.`it hagejana ning korteriomandi Suur 5-7 omanikuna, ei ole see nii. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on registriosa 2281409 omanikuna (kehtiv kanne) II jakku kantud alaealine B. N. (IK xxx), endised omanikud on olnud Z. N.a (IK xxx) ja S. N. (IK xxx), II jao kanded nr 1 ja 2 on kustutatud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on B. N. S. N.`i poeg ning Z. N.a S. N.`i ema. Käesolevas asjas on asjakohane hageja korteri xxx omanik, alaealine piiratud teovõimega B. N., keda kohus käsitlebki hagejana. S. N. on hageja seaduslik esindaja. Kohus lähtub sellest, et lapse hooldusõiguslikule vanemale kuulub hooldusõigus, sh varahooldusõigus, mis omakorda kohustab otsese valdajana kandma hoolt lapse vara eest. Kohus juhindub

§ 202, Ts

ÜS § 8, PkS §§ 116, 120,

2. Vaidlust ei ole selles, et elumaja Suur 5 katus vajab remonti. KÜ 16.11.
3. a üldkoosoleku protokollist tuleneb, et üldkoosolekul otsustati võtta ühistu majandustegevuse plaani
4. aastal lagunenud katuse vahetamine põhjusel, et katuse seisund on avariiline ja 3 sagenenud on viimase korruse korteriomanike kaebused (tl 6-7, 73-74). Hageja seaduslik esindaja on 04.10.
5. a esitanud kostjale pretensiooni, milles on märkinud, et on omaniku esindajana korduvalt pööranud juhatuse tähelepanu sellele, et katuse avariilise seisundi tõttu uputab korterit pidevalt vihmaveega. Tellitud on ekspertiis seoses korteri uputamisega läbi katuse ning ekspertiisi akti kohaselt on kahju suurus 14 150 krooni. Vastust soovib avaldaja kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis (tl 28-29, 76). Kostja vastuväited, et kostja pole saanud hagejalt ühtegi avaldust selle kohta, et korterit uputab vihmavesi, on seetõttu alusetud Kostja on 11.07.
6. a kohtule saabunud seisukohas märkinud, et kostja pole kunagi kirjalike ega suuliseid pretensioone saanud, sh 04.10.
7. a pretensiooni. Ka viimati nimetatud vastuväide on oma olemuselt vastuoluline, sest 11.05.
8. a vastuse punktis 4.4 (tl 64) märgib kostja, et / sellest, et AS VANT 21.09.
9. niinimetatud „Ekspertotsust“ ei saa lugeda ekspertiisiks, on KÜ juhatus rääkinud (vastas kirjalikult) hagejale ka varem, näit. 27.10.
10. /.
11. Vaatamata sellele, et elumaja katus oli avariiline, KÜ oli probleemist, et vihmaveega uputatakse viimase korruse kortereid, teadlik; samuti vaatamata sellele, et üldkoosolekul 16.11.
12. a otsustati võtta ühistu majandustegevuse plaani
13. aastal lagunenud katuse vahetamine põhjusel, et katuse seisund on avariiline ning esimeses järjekorras on vaja välja vahetada katus, pole elumaja teenindaja, st kostja midagi ette võtnud ei
14. ega ka
15. aastal ega elumaja katust korda teinud (välja vahetanud). Seega pole kostja korteriühistu liikmete (korteriomanike) üldkoosoleku otsust täitnud, millega on hoolsuskohustust rikkunud ja korteri nr 7 omanikule kahju tekitanud. Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos olemas, sest kui kostja oleks
16. aastal elumaja katuse korda teinud, poleks vihmavesi läbi katuse hagejale kuuluvasse korterisse tunginud ega hagejale kahju tekitanud.
17. Õige on kostja seisukoht ja vastuväide selles, et AS Vant 21.09.
18. a eksperthinnangut (tl 21-26, 70-72, 77) ei saa lugeda ekspertiisiks (st eksperdi arvamuseks) tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (

§ 294, § 301).

Samas on AS Vant 21.09.2010. a hinnang ning kalkulatsioon tõend, mida kohus saab hinnata dokumentaalse tõendina (

§ 229, § 272).

AS Vant arvamuse kohaselt on 15.09.

1. a S. I.`i avalduse alusel visuaalselt vaadeldud korterit xxx eesmärgiga teha kindlaks korteri olukord, vee läbijooksu põhjused ja taastusremondi maksumus. Tõendist nähtub, et nurgatoas on nähtavad vee lekke jäljed, vee läbitilkumise tõttu on kahjustatud toa lagi ja seinad, vajalik on vee läbitilkumine kõrvaldada, seejärel taastada lae viimistlus, eemaldada seintelt vana tapeet, panna uus tapeet, tasandada ja puhastada lagi ning värvida. Läbitilkumise põhjuse on akti allkirjastanud isik, juhatuse liige, märkinud tõenäolisena, pidades tõenäoliseks põhjuseks katusekatte või pööningul asuvate kommunikatsioonide lekkimise. Lisatud on, et täpsete põhjuste väljaselgitamiseks on vajalik hoone tehnilise seisundi ekspertiis.
2. Kohus leiab, et punktis 9 nimetatud tõenäoliselt jaatav järeldus selle kohta, et üleujutuse tagajärjeks võib olla vee lekkimine läbi katusekatte, ei anna alust nõustuda kostja vastuväidetega selles, et hagejale kuuluv korter on kahjustatud mitte katuse lekkimisest vaid hoopis külmasildade tagajärjel. Punktis 9 kirjeldatud arvamuses on märgitud, et korter asub elamu ülemisel korrusel ning värsked vee läbitilkumise jäljed on nähtavad laes ja toa nurkades. Kohtule on esitatud Balti Soojus Inspektor OÜ termograafia aruanne hoone Suur 5 kohta
3. aasta jaanuarist (tl 8-20, 78-92). Nimetatud dokumendist tuleneb, et maja peamised soojakaod toimuvad läbi tellismüüri, peamisteks külmasildade moodustamise kohtadeks maja sees on seinte ja lae liitekohad ning seinte ja põranda liitekohad, soovitav on soojustada fassaadi- ja otsaseinad ning soojustada pööning. On üldiselt teada asjaolud, et 4 hoone piiretes esinevad paratamatult külmasillad, mille kaudu liigub enam küttesooja hoonest välja, mistõttu hoone sees külmasilla pinnal on temperatuur madalam ja välispinnal kõrgem. Külmasillad piirdes põhjustavad ülemäärast energiakulu, külmasilla sisepinnal võib samuti tekkida pinna madala temperatuuri tõttu veeauru kondensaat. Samas ei tulene aruandest, et korteris nr 7 on külmasildade tagajärjel tekkinud kondensaati kogustes, mis võivad põhjustada vee lekkimisjälgi.
4. Asjakohatu on kostja seisukoht, et kuna hageja pretensioon on dateeritud 04.10.
5. a, milles S. N. teatab, et ta juba tegi eluruumides ekspertiis, mis tähendab omakorda seda, et uputamine veega ei saanud toimuda 04.10.
6. a . Hagiavalduses ja pretensioonis pole kunagi esitatud väidet selle kohta, et korter sai veekahjustusi 04.10.
7. a vaid seda, et avariilise katuse tõttu uputab korterit veega regulaarselt, juba 1,5 aastat ning et järjekordselt toimus uputus septembris
8. a, millest johtuvalt pöördus hageja seaduslik esindaja AS Vant poole, kes teostas hinnangu 21.09.
9. a
10. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 132 lg 3, § 127 lg 1, § 100; KÜS § 2 lg 1 ja § 151 lg
11. Kahju suurus on tõendatud kahju likvideerimise kalkulatsiooniga (tl 24, 77). IV Menetluskulude jaotus
12. Kohus rahuldab hageja nõude.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega peab hageja menetluskulud kandma kostja. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. 14.

§ 405

lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 191,73 eurot. V Edasikaebamise kord 15. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5