Obsah (5)

§ 620§ 619§ 621§ 624§ 127

2-06-28090/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-28090/34 Tsi

§ 620, Ts

ÜS §

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis L V kostjaga käsunduslepingu korteri asukohaga XXX, Tallinn ostmiseks hageja poolt ära müüdud korteri asukohaga Sikupilli 16-7, Tallinn asemele. Kostja tutvustas ennast hagejale kui OÜ TI kinnisvara spetsialisti (tl 6) ja lubas hagejale teha kõik tehingud vastavalt hageja juhistele.
3. Kostja L V korterit asukohaga XXX, Tallinn ei ostnud, kuid veenis teda andma kostjale volitust ehitise ostmiseks asukohaga XXX. 08.06.2004 sõlmisid L V ja kostja notariaalse volikirja, millega L V volitas kostjat ostma temale AK omandisse kuuluvat ehitist, asukohaga XXX, summas mitte rohkem kui 200 000 krooni (tl 7-8). L V ise varasemalt ehitist ei näinud ning kostja selgitas, et ost on ajutine. Samuti ei teadnud L V ehitise hinda. L V märkis, et ei soovinud asuda elama maakohta, kuna on elanud kogu elu linnas, kuid olles kostja poolt eksitusse viidud nõustus andma kostjale volituse ehitise ostmiseks.
4. 15.06.2004 sõlmis kostja, L V esindajana, ehitise ostu-müügilepingu ning tasus ehitise eest 200 000 krooni (tl 9-12). Peale ostu-müügilepingu sõlmimist viis kostja L V nimetatud ehitise juurde, kus selgus, et tegemist oli halvas olukorras ehitisega, mis asus maakohas ning mille juurde kuuluv maatükk oli erastamata. Maa erastamise kuludeks oli 12 000 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata ning maa on erastamata. L V ei olnud nõus asuma nimetatud ehitisse elama.
5. L V lasi Kinnisvarabürool UUS MAA hinnata ehitise turuväärtuse ning vastavalt Kinnisvarabüroo UUS MAA eksperthinnangule XXX võis olla nimetatud ehitise väärtus ostmise momendil kõige rohkem 70 000 krooni (tl 13-27). Peale eksperthinnangu saamist, sai L V aru, et kostja on viinud ta eksitusse ning tekitanud talle varalise kahju.
6. L V esitas kostja vastu politseisse avalduse vastavalt KarS § 209 alusel. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond lõpetas prokuratuuri loal 13.03.2006 kriminaalmenetluse, seoses asitõendite puudumisega (tl 28-29). 2 2-06-28090/34
7. Hageja on seisukohal, et kostja sõlmis L V esindajana L V huvidele mitte vastava tehingu, jättes teda teavitamata ostetud ehitise tegelikust olukorrast ja selle tegelikust turuhinnast.
8. Vastavalt kostja vastusele märgib hageja, et volikirja andmine kujutab endast käsunduslepingu sõlmimist ning eraldi kirjalikku lepingut selleks sõlmida ei ole vaja. Kuna käsundisaaja pettis usaldust, siis puudub tal õigus tasu saamiseks. Kostja vastuväited
9. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole üheski volikirjas kokku lepitud punktis kohustusi rikkunud. Kostja L V esindajana, ostis hagejale 15.06.2004 ehitise müügilepinguga volikirjas kokku lepitud AK omandis oleva ehitise asukohaga XXX koos oluliste osade ja päraldistega. Ehitise hinnaks oli 200 000 krooni, milline summa oli kokku lepitud ka volikirja p.
11. Seega sai L V kostja väitel enda omandisse just selle ehitise ja sellelt isikult nagu seda oli volikirjas kokku lepitud. Samuti selgitas notar L V , et tehingu võib teha ka esindaja kaudu ning, et esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus
12. Kostjale jääb arusaamatuks L V väide, et nimetatud ost pidi olema ajutine. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit väite kohta, et kostja tohtis ostu sooritada ainult ajutiselt.
13. Kostjale jääb arusaamatuks ka L V väide, et maa oli erastamata ning kinnistusse kandmata. Volikirja p 3 on kirjas, et kostjal oli õigus volikirja aluse teostada L V nimel ka maa erastamise toiminguid ning volikirja p-ga 1 volitas L V kostjat ostma tema omandisse ehitist, mitte aga kinnistut.
14. Kostja leiab, et hageja ei saa oma nõudes tugineda käsunduslepingule, kuna poolte vahel ei ole käsunduslepingut sõlmitud. Poolte vahel oli sõlmitud notariaalne volikiri, mille alusel oli kostjal õigus teostada tehinguid L V nimel. Kostja on seisukohal, et volikirja ei saa samastada käsunduslepinguga. Seega ei saa hageja oma nõudes tugineda sätetele, mis reguleerivad käsunduslepingut.
15. Kostja on seisukohal, et antud asjas ei saa tugineda eksperthinnangule 1454/086, kuna antud asjas ei ole vaidlust selles, et kostja tasus müüjale 200 000 krooni. Samuti märgib ekspert arvamuses, et ekspert ei ole kindel, kas ehitiste seisukord oli hindamise ajal sama, mis ostmise ajal. Kostja leiab, et tema ei vastuta selle eest, et L V omandatud ehitis hiljem enam ei meeldinud ning, et ta ei soovi enam omandatud ehitist omada.
16. Kostja märgib, et L V käis enne volikirja sõlmimist ehitist vaatamas kahel korral. Esimene kord maikuu viimastel päevadel, kus talu tutvustas hagejale Tõnu Sukk, kes oli tollel ajal talu omanik. Talu vaatasid koos kostja ja L V veel D. I ja V. M . L V talu meeldis ning 02.06.2004 sõlmisid pooled notariaalse volikirja (tl 56) TS kuuluva ehitise ostmiseks hageja omandisse. Tehingu tegemise ajal oli aga talu juba müüdud ning kuna hageja soovis talu endale iga hinnaga, otsiti üles talu uus omanik AK, kellega kohtuti talu juures. Kohtumisest võtsid osa L V ja kostja, KV, V. M ja talu uus omanik. Kohtumisel lepiti kokku talu hinnas ning sõlmiti uus volikiri, mille kohaselt kostja võis L V nimel teha tehingu AK . Kohtuotsuse põhjendus
17. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 3 2-06-28090/34 Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kogutud tõendeid ja koostatud määruseid käsitleb kohus dokumentaalsete tõenditena, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 25). 19.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asja sisulisel arutelul leidis tõendamist, et kostja tutvustas ennast L V kui OÜ TI kinnisvara spetsialisti, kes osutas abi L V kinnisvara müümisel ja soetamisel (tl 6). 08.06.2004 sõlmitud notariaalse volikirjaga andis L V kostjale käsundi osta tema omandisse AK kuuluv ehitis asukohaga XXX summas mitte rohkem kui 200 000 krooni; teostama ehitisele ümberehitustöid ja teostama toiminguid ja tehinguid, mis vajalikud ehitise aluse maa erastamisel (tl 7-8). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tegemist on

§-s 619 sätestatud käsunduslepinguga. 15.06.2004 sõlmis kostja hageja esindajana notariaalse ehitise müügilepingu AK viimasele kuuluva ehitise asukohaga XXX koos oluliste osade ja päraldistega müümiseks hageja omandisse hinnaga 200 000 krooni (tl 9-12). Kohus soovib rõhutada, et AK müüs ehitise kaks nädalat pärast selle ostmist. L V selgituste kohaselt enne volituse andmist ei olnud ta näinud temale ostetavat ehitist. Kostja ei esitanud tõendeid, et enne volituse saamist ja müügilepingu vormistamist oleks ta koos L V käinud vaatamas ehitist XXX. Tunnistaja KV, kes tehingu ajal oli koos kostjaga OÜ TI osanikud (tl 93-97), ütlustest ei selgunud, et kostja käis L V ehitist enne tehinguid näitamas. Tunnistaja kinnitas, et ta käis 2 korral vaidlusalusel objektil, kuid ta ei mäletanud kellega, millal käidi ehitist vaatamas. Samuti ei mäletanud tunnistaja millist teed sõideti Jõgisoo külla. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et L V sõlmis lepingu kostja vahendusel ostetavat ehitist nägemata. 20.

§ 620

lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Eeltoodu põhjal oli kostja kohustuseks tegutseda L V lojaalselt ja vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Vara hulka kuulub ka raha. Eeltoodu sätestab, et käsundit peab täitma vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Seega kostja kohustuseks oli tulenevalt seaduse mõttest tegutseda L V jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale, seega ka rahale. Kuna kostja tutvustas end kui OÜ TI kinnisvara spetsialisti (tl 6), siis on ta oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja, seega lisaks eelmärgitule peab kostja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. L V sai eeldada, et ta on volitanud tema nimel tegutsema asjatundva isiku. Kohus rõhutab, et kostja oli tehingu ajal OÜ TI juhatuse liige ja osanik (tl 93-97). Kuna kostja tegutses kinnisvara spetsialistina, siis pidi tal olema teadmised kinnisvara hinna määramiseks. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX toimikust nähtub, et kostja müüs L V XXX Tallinnas korteriomandi, mille viimane omakorda müüs edasi, et osta kostjalt XXX, Tallinnas. Rahvastikuregistriandmetel alates 27.04.2004 registreeriti L V elukohaks XXX, Tallinnas, kuid notariaalne ostu-müügileping jäi sõlmimata. Kohus leiab, et eelnev suhtlus mõjutas L V andmaks kostjale mitmeid volikirju vastavalt kostja soovitustele. 21. Vastavalt

§ 621lg 1 käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Tunnistaja KV ütlustega on tõendatud, et L V oli soov omandada eluruum igapäevaseks elamiseks. Seega kostja pidi käsundi täitmisel sellega arvestama, et tema poolt soovitatud ehitis L V peab olema elamiskõlbulik. Kostjale oli teada L V elamistingimused. Kohtule esitatu ekspertiisist nähtub, et vaidlusalune ehitis on moraalselt ja füüsiliselt kulunud, vajab suurematt rekonstrueerimist, hoones puudub elekter, vesi (tl 13-26). Ilmselgelt selline elamu ei ole elamiskõlbulik. 4 2-06-28090/34 22.

§ 621

lg 2 kohaselt kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks.

§ 621

lg 3 alusel kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks teavitanud ehitise faktilisest olukorrast ja et L V nõustus elamiskõlbmatu maja ostma ligi kolm korda kõrgema hinnaga kui eksperthinnangus on see hinnatud. Puuduvad tõendid, et kostja oleks teostanud mingeid ümberehitustöid muutmaks ehitise elamiskõlbulikuks. Juhul kui L V oleks sellise ehitise ostmisega nõustunud, siis ei oleks L V esitanud avaldust kriminaalasja algatamiseks (tl 28-29). Kohtule esitatud 02.06.2004 notariaalne volikiri, millega hageja volitas kostjat ostma hageja omandisse TS kuuluv ehitis asukohaga XXX tehinguväärtusega 200 000 krooni (tl 56) ei tõenda asjaolu, et L V oli ehitise faktiline seisund teada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja ei täitnud

§ 624

lg 1 nimetatud kohustust, mille kohaselt käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kostja oleks pidanud hagejat teavitava ehitise asukohaga XXX olukorrast ning laskma hinnata ehitise turuväärtuse ning teavitama sellest hagejat, et mitte tekitada L V kahju. 23.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Eksperthinnang XXX kohaselt oli majavalduse asukohaga XXX turuväärtus seisuga 2004 juuni 70 000 krooni (tl 13-27). Kostja sõlmis L V esindajana L V huvidele mitte vastava tehingu summas 200 000 krooni, jättes teda teavitamata ostetud ehitise tegelikust olukorrast ja selle tegelikust turuhinnast. Kohus rõhutab, et L V andis juhise osta ehitis kuni 200 000 krooni eest, mis ei ole samastatav käsundiga osta käsundiandja nimel 70 000 kroonise väärtusega ehitis 200 000 krooni eest. Seega on kahju suurus 130 000 krooni. Seega on tõendatud, et kostja hageja esindajana on kohustust rikkunud (

§-d 620, 621) ja ei käitunud hageja huvides ning ostis ehitise oluliselt kõrgema hinnaga kui seda oli tol hetkel turuväärtus. Kostja oma tegevuses ei järginud hea usu põhimõtteid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 24. Juhindudes TsMS § 190 lg 2 ja 41 tuleb hageja menetluskulud (sh riigilõiv ja riigi õigusabi kulud) täies ulatuses välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. 03.10.2005 kohtumäärusega on kohus rahuldanud L V riigi õigusabi taotluse ning andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 06.11.2008 esitas riigi õigusabi korras esindaja taotluse tasu määramiseks ning palub määrata õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 6195 krooni. 12.10.2006.a kohtumääruse alusel on kohus määranud L V riigipoolse menetlusabi, vabastades ta 6750 krooni riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Maire Lukk Kohtunik 5