Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest
Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik SF esitas 26.11.2010 hagi SF vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 178,95 eurot (2 800 krooni) kuus, millele lisandub tulumaks, alates 01.12.2010 kuni SF täisealiseks saamiseni. Hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 06.04.2011 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagis märgitud ulatuses. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt
lg 1 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hageja poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud mõista SF välja igakuine elatis SF kasuks 178,95 eurot kuus alates 01.12.2010 kuni SFtäisealiseks saamiseni 13.08.2021, mis tasuda TS arveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank AS-is (IBAN: XXX). Kohus selgitab, et alates 01.01.2011 ei ole elatis tulumaksuga maksustatav. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole kohtule tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt eelnevast ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Kooskõlas
lõikega 4 ei või hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist
alusel.
lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.