lauses sätestatud määrast (
sätestatud määr, mis avaldatakse Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes ja millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kostja on Xxx KÜ liige. Vastavalt korteriühistuseadusele, korteriühistu põhikirjale ja üldkoosolekute otsustele on hageja esitanud kostjale arveid. Kostja võlgneb hagejale 41 570,80 krooni ning lisaks sellele viivised. Kuna KÜ liikmelisusest tulenevate kohustuste puhul on tegemist korduvate kohustustega, siis eeldades senise praktika põhjal, et kostja edaspidigi jätkuvalt ei täida kohustusi hageja ees, nõuab hageja ka kostja kohustuste aastase hinnangulise koguväärtuse ühekordsest summast 8 429,20 krooni suuruse osa väljamõistmist kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 3 593,51 eurot, millest võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 2 656,86 eurot, kostja kohustuste aastase koguväärtuse ühekordne summa 538,72 eurot, viivis 343,93 eurot ja täiendavalt põhivõla summalt hagiavalduse koostamise ja esitamise päevaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,07% päevas kuni kostja poolse võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskulud on kokku tõlkekulud, riigilõiv, esinduskulud 2283,14 eurot. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.09.2011. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg e 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (
) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 3 539,51 eurot, millest põhivõlgnevus 2 656,86 eurot, kohustuse aastase koguväärtus 538,72 eurot, viivis 343,93 eurot ning viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates 05.04.2010.a. kuni kostja poolse võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kokku 2 283,14 eurot, millest 479,34 eurot (7 500 krooni) on riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt, 28,76 eurot on riigilõiv hagi tagamise avalduselt, 12,78 eurot väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu, 1 017,71 eurot tõlkekulu ning õigusabikulu kokku summas 773,31 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses kokku 773,31 eurot. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 460,16 eurot. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus välja mõista kostjalt hagi tagamise riigilõiv, kuivõrd kohus ei ole rahuldanud hagi tagamise taotlust ning seega ei ole põhjendatud nimetatu riigilõivu väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 479,34 eurot, 12,78 eurot väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu, 1 017,71 eurot tõlkekulu ja õigusabikulu 460,16 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus on lasknud tõlkida Harju Maakohtu 06.04.2010 kohtumäärused eesti keelest rootsi keelde ning tõlkebüroole on tasutud 115,73 eurot 06.06.2011 kohtumääruse alusel. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt Eesti Vabariigi kasuks.
lg 9 järgi tuleb BMCOÜ menetluskulude tasumisega viivitamisel riigile viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
lauses sätestatud määrast (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.