Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kostja ei oma vahetuid õigussuhteid hagejaga, vaid kasutab vaidlusaluseid ruume tulenevalt kokkuleppest Leonid Sokoliga, kes omakorda omas üürisuhet AS-iga Bindes Liising Eesti (pankrotis). AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) võõrandas Tallinnas, Pääsukese tn 2/Tartu mnt 10 asuva hoone hagejale ning sellega läksid hagejale üle ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused, mis olid varem AS-il Bindes Liising Eesti (pankrotis). Seega oli hagejale siduvad AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) kokkulepped L. Sokoliga. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 2 võib asja otsene valdaja keelduda asja valduse üleandmisest asja omanikule, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Maakohus ei ole tuvastanud nõuetekohaselt L. Sokoli õigust või selle puudumist ruumide valdamiseks ning on otsustanud 01.02.2007 lepingu tühisuse üle ilma L. Sokolit ja SLA Impex GmbH-d kohtusse kutsumata. Samuti jättis maakohus tähelepanuta menetluse käigus kostja 13.12.2010 taotlused tõendite kogumiseks ja sisulised vastuväited hageja hüvitise nõudele. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud valduse õiguspärasust. AÕS § 83 lg 2 kohaselt peaks kostja tõendama L. Sokoli valduse aluseks oleva õigussuhte olemasolu. Sellise nõude sisuks on hageja ja L. Sokoli vaheliste õigussuhete olemasolu ja kehtivuse tõendamiskoormuse panemine kostjale. 13.12.2010 esitas kostja taotluse tõendite väljanõudmiseks AS-lt Bindes Liising Eesti (pankrotis), L. Sokolilt ja SLA Impex GmbH-lt, mis on seotud kaudse valduse teostamisega vaidlusalustele korteriomanditele. Maakohus ei pööranud nimetatud taotlusele mingit tähelepanu. Samas on kohus leidnud, et kostja ei ole põhjendanud oma väidet otsese valduse seaduslikkusest. Kostjale ei ole antud võimalust tõendada enda valduse õiguspärasust, kuna vastavad tõendid saavad olla eelkõige kaudse valduse aluseks oleva õigussuhte poolte käes, kellelt tõendite väljanõudmist kostja taotluses, kuid mida maakohus ignoreeris. Otsuses ei ole põhjendanud taotluse tähelepanuta jätmist. Sellega on oluliselt rikutud kostja õigust esitada taotlusi ning tõendeid (
Kostja vastuväidete keskne alus on õigussuhte olemasolu L. Sokoli (kellega kostja omas kokkulepet) ja AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) vahel. Maakohus ei ole tuvastanud selle õigussuhte olemasolu või puudumist, mis andnuks L.Sokolile õiguse Pääsukese tn 2/Tartu mnt 10 asuvate ruumide kasutamiseks. Samas tuvastati kohtuotsuses AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja SLA Impex GmbH vahelise 01.02.2007 lepingu tühisus ilma, et SLA Impex GmbH-d oleks asja menetlusse kaasatud. Maakohus on seega otsustanud selle isiku õiguste üle, keda menetlusse kaasatud ei ole. Asjas ei oma tähtsust see, milline oli registrikaardilt nähtuv kanne SLA Impex GmbH osas, kuna lepingu tühisuse tuvastamine eeldab siiski lepingu poole osavõttu selle küsimuse lahendamisest. SLA Impex GmbH-lt, AS-ilt Bindes Liising Eesti (pankrotis) ja L. Sokolilt midagi ei küsitud. Kuna kostja õigused on vahetult seotud L. Sokoli kaudsest valdusest tulenevate õigustega, siis tulnuks maakohtul hagi rahuldamiseks tuvastada kaudse valduse aluse olemasolu või puudumine, mida ei saanud teha ilma asjast puudutatud isiku L. Sokoli menetluses osalemata. Kaudse valduse seaduslikkuse probleemi ei olnud võimalik maakohtu menetluses ilma L. Sokolit kaasamata lahendada. Maakohus on rahuldanud hagi 200 000 krooni ulatuses, kuid ei ole vastanud kostja selgitusele, et tegemist on saamatajäänud tulu nõudega, mille rahuldamiseks oli hagejal vaja tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja ei ole tõendanud nõude eeldusi. AÕS § 85 alusel hüvitise nõudmiseks ei piisa paljasõnalisest tõdemusest, et hageja oleks saanud kostja õiguspärase käitumise korral tulu teatud ulatuses. Seega on maakohus lisaks menetlusõiguse 5 normi rikkumisele ja otsuse põhjendamata jätmisele tõlgendanud ebaõigesti ka materiaalõiguse normi (AOS § 85).nMaakohus on rikkunud oluliselt kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, mis on käsitletav
Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
lg 6 alusel ei põhjenda otsust.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused korteriomandid on hageja omandis ja kostja valduses ning, et kostja ei tõendanud, et ta valdab neid õiguslikul alusel. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid ning asunud põhjendatud seisukohale, et hageja vindikatsioonihagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks AÕS § 85 lg 1 alusel mõista välja rikkumise teel (hageja omandi aluseta valdamise teel) saadu harilik väärtus. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Kostja väide, et ta kasutab vaidlusaluseid korteriomandeid tulenevalt L. Sokoliga sõlmitud kokkuleppest ja seega oli hagejale siduv AS Bindes Liising Eesti (pankrotis) kokkulepe L. Sokoliga, tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on uue asjaoluga, sest 6 tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud asjaolusid maakohtus esile toonud. Nimetatud uue asjaolu esitamine alles apellatsioonimenetluses ei ole
Samuti on ekslik kostja väide justkui ei oleks maakohus lahendanud kostja taotlust tõendite väljanõudmise kohta. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi kostja taotlust ja/või vastuväidet. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt lahendas maakohus 03.01.2011 määrusega kostja taotluse tõendite väljanõudmise kohta, jättes selle rahuldamata (I kd lk 237-238). Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine 7. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.. Apellandile anti ringkonnakohtu poolt 03.05.2011 määrusega menetlusabi ja apellant vabastati kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega määras ringkonnakohus kaebuse hinnaks 520 464,69 eurot. Sellise kaebuse hinnaga kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 17 895,26 eurot. Kohus selgitas menetlusabi määruses, et pool, kelle kahjuks lahend tehakse, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks välja täies ulatuses (
Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb vastav lõiv 17 895,26 eurot apellandilt
Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.