Obsah (7)

§ 162§ 651§ 438§ 209§ 163§ 654§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011, Tallinn Tsiviilasja number

) § 162 lg 1. Lahendis nr 3-2-1-138-08 on Riigikohus jõudnud järeldusele, et kui kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, ei saa olla kaasomand lõpetatud võrdselt mõlema poole huvides. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et veel 24.03.2011, see on kuu aega enne kohtulahendi tegemist leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Terve menetluse jooksul on kostja hagile vastu vaielnud. Hageja poolt pakutud kompromissettepanekud lükkas kostja tagasi. Ebaõiglane ning ebamõistlik on jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd tema on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole vaid seetõttu, et kostja õiguseellane ega kahetsusväärselt ka kostja ei soovinud kokkuleppel vaidlust lahendada, vaid on nõudnud hagi rahuldamata jätmist omapoolseid lahendusi pakkumata. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-70-10 oli tegemist olukorraga, kus kostja on esitanud vastuhagi ning ka taotlenud hüvitise väljamõistmist. Käesolevas asjas lahendati asi vaid hageja nõude põhjal. Maakohus ei ole selgitanud, milles väljendub menetluskulude jätmisel kostja kanda äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

§ 162lg 1 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Kohtuvaidluseta ei oleks kostja hageja nõuet rahuldanud. Kompromissi kostja sõlmida ei soovinud. Seega ei ole hageja pöördunud kohtusse alusetult ega ka mõlema poole huvides. Reaalosadeks jaotamisel ei kaota kostja omandit, vaid endise kaasomandi asemel tekib omand reaalosale, omand muutub piiritletuks. Lisaks ei ole kostjale ega tema õiguseellasele olnud Koidula t 16 alaliseks püsivaks elukohaks. Vastustaja seisukoht

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle vaidlustatud osas tühistamiseks. Küll aga puudub otsuse resolutsioonist maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta, kuid põhjendavas osas on vastav seisukoht olemas. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas täiendada. Lisaks peab kolleegium vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi menetluskulude jaotuse osas ja täiendada resolutsiooni punkti
3. 22.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab: 1) maakohtu poolt tuvastatud hageja poolt enamsaadud omandi osa suuruse (ruumist nr 6 ei jää faktiliselt hageja ainuomandisse 1,18m² suurune osa ning selle võrra peab vähenema ka hagejalt kostja kasuks välja mõistetav hüvitis); 2) menetluskulude jaotuse.

1. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2.1.1 kohaselt on üheks kinnistusraamatusse kantavaks korteriomandiks korter nr 3, mille moodustavad elamu plaanil I korruse ruumid nr 5, nr 6 7 ja nr-d 14-
2. Ruumi nr 6 näol on tegemist köögiga suurusega 6,8m2, mille kaudu vastavalt elamu inventariseerimisplaanile (t I kd lk 4-7) on ainus võimalik sissepääs ruumi nr
3. Ruum nr 7 (WC) kuulub vastavalt otsuse p-le 2.2.1 korteri nr 1 koosseisu, milline jääb kostja ainuomandisse. Apellant ei vaidlusta ruumide nr 6 ja nr 7 jätmist erinevate reaalosade koosseisu. Maakohus on otsuse põhjendavas osas selgitanud nimetatud ruumide eraldi korterite koosseisus kasutamise võimalust – reaalosa moodustamisel ahju nurgapostist kuni ruumide nr 6 ja nr 7 välisseinte nurgani on reaalosad eraldi kasutatavad, sest kirjeldatud lõik on piiritletud ja seda on võimalik hõlpsalt ruumiliselt eraldada ukse või ajutise või püsiva vaheseinaga. Ka vaidlustatud otsuse lisaks olevalt plaanilt nähtub, et maakohus jättis ruumi nr 6 osa, mis asub ahju ja WC ukse vahel, korteri nr 1 reaalosa koosseisu ehk kostja ainuomandisse.
4. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et apellandi väide, et otsusest nähtuva ruumide jaotuse korral tuleb apellandile jääva korteri nr 3 pinnast arvestada maha 1,18m² ehk selle ruumi pindala, mis võimaldab pääseda ruumist nr 8 ruumi nr 7, ei ole kooskõlas tema enda poolt maakohtu menetluses avaldatuga. Nimelt arutas kohus istungil 24.03.2011 põhjalikult just selle ruumiga seonduvat. Protokollist (t II kd lk 81-86) nähtub, et hageja esindaja avaldas kohtuistungil sõnaselgelt: „…ruum 7 ja tema ette jääv väljapääsuosa ei ole kunagi ruumi 6 kuulunud. Köögi suurus 6,8m² lähtub piiridest, mis on värvilisel joonisel (asub samas lk 88-89)… Kui kostja leiab, et siin see eesruum on arvestatud ruumi nr 6 sisse, siis hageja on valmis korrigeerima ja arvestama ruumi suuruseks 5,9m². Me siin vastu ei vaidle.“ Protokolli sai hageja esindaja kätte 04.04.2011 (t II kd lk 92) ja vastuväiteid ega taotlust parandamiseks ei esitanud. Kostja ruumi nr 6 pindala korrigeerimist ei nõudnud. Seega arvestas maakohus õigesti ruumi nr 6 suuruse hageja ainuomandi sisse vastavalt eksplikatsioonile ja hageja poolt kinnitatud andmetele. Apellant ei ole kaebuses toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kinnitatud asjaolu ei vastaks tegelikkusele ehk et vaidlusaluse ruumi pindala on tegelikkuses tõepoolest eksplikatsioonil arvatud ruumi nr 6 pindala 6,8m² hulka. Ka ei ole vastustaja kaebuse väitega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamiseks. 25.

§ 438lg 2 kohaselt peab kohus otsuse tegemisel otsustama ka menetluskulude jaotuse.

Vaidlustatud otsuse resolutsioonist vastavat otsustust ei nähtu. Seega tuleb selles osas resolutsiooni täiendada. Põhjendava osa kohaselt jättis maakohus menetluskulud

§ 162lg-le 4 tuginedes poolte endi kanda.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 05.01.2011 selgitanud, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. 26. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et vaidlustatud lahendis maakohus selliseid asjaolusid välja ei toonud, millised põhjendaksid äärmist ebaõiglust kostja suhtes. Ainult üldine märkus, et tegemist on kostja koduga, sellist äärmist ebaõiglust ei põhjenda. Kostja näol on tegemist algselt korterit nr 2 kasutanud kaasomaniku üldõigusjärglasega, kellele vastavalt

§ 209

lg-le 2 on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Esmases kirjalikus vastuses 19.07.2007 oli kostja õiguseelneja nõus kaasomandit lõpetama. Sama kinnitas ta ka vastuses 25.09.

1. Täiendavas vastuses 19.03.2008 aga muutis ootamatult seisukohta ja edasises menetluses leidis, et seadusandlus ei anna üldse võimalust konkreetsetel asjaoludel kaasomandit lõpetada. Kostja õigusjärglane kirjalikus seisukohas 02.03.2011 taas nõustus kaasomandi lõpetamisega ja allesjääva kaasomandi suhtes kasutuskorra kehtestamisega, kuid kohtuistungil 24.03.2011 lõpliku seisukohana siiski palus jätta hagi rahuldamata, kuna 8 hageja poolt esitatud lõpetamise viis ei olevat seadusega kooskõlas. Vastuhagi talle sobiva lõpetamise viisi rakendamiseks kostja ei esitanud.
2. Samas on kolleegium seisukohal, et menetluskulude jaotusele maakohtus on alust rakendada

§ 163

lg 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas ei ole küll kostja esitanud vastuhagi ega kaasomandi lõpetamist taotlenud, kuid hageja nõuded on rahuldatud osaliselt. Nimelt seonduvalt kaasomandi lõpetamise nõudega hages hageja läbi menetluse omandi kaotamise eest hüvitist kostjalt (t I kd lk 117-119, 164-167: II kd lk 15-16), kuid maakohus mõistis hüvitise välja hoopis hagejalt kostja kasuks ja tunduvalt väiksemas summas. Kaasomandi kasutuskorra osas hages hageja enda ainukasutusse muuhulgas ruumi nr 13 (trepikoda), kuid maakohus jättis selle poolte ühiskasutusse. Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja põhjendatud on jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 28. Kuna maakohus rahuldas hagi tegelikkuses osaliselt, mitte täielikult, tuleb täpsustada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 1. Viidatud täpsustuse tõttu nähtub käesoleva otsuse resolutsioonist otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus (

§ 654lg 2²).

29. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jäämise korral

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok