← Eesti

2-10-37067/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. detsember 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja

) menetluskulude kindlaksmääramise sätted – kui kohus oleks jätnud pankroti välja kuulutamata, oleks võlgnikul olnud õigus kantud kulude hüvitamist nõuda kostjalt.

§ 175

lg 1 mõtte kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus juhib nii siinkohal kui arve nr 47 puhul kostja tähelepanu ka sellele, et tunnitasu 1200 EEK ei ole õigusbüroo teenuse puhul ebamõistlik ja mittevaralistes nõuetes oli

§ 175

lg 4 alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 200 000 krooni (Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 § 2), millisele summale jääb hageja kahe nimetatud arve summa alla ligemale kahekordselt. Tsiviilasja nr 2-09-39340 menetlus oli pankrotiasja menetluse kohta märkimisväärselt pikk ja mahukas, esitati hulgaliselt dokumente, mis juba esimese astme kohtus ei mahtunud ära ühe köite raamesse. Kohus leiab, et nimetatud arvetel kajastatu ja nende alusel nõudena esitatud summad olid põhjendatud ja vajalikud tegevused vastava asja menetluses. Arve nr 51 alusel pidi OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) tasuma õigusabi osutamise eest 2407.11 eurot (37 548.00 krooni + viivis) s.o 2 kuu õigusabiteenuste eest. Ei arvest (spetsifikatsioon puudub) ega kohtutoimikust tsiviilasjas nr 2-09-39340 ei nähtu, milles seisneb hageja poolt märgitud õigusabiteenus 2 kuu eest. Ajavahemikus 10.12.2009 – 21.01.2010 ei ole toimiku kohaselt mingeid menetlustoiminguid tehtud ega menetlusdokumente kohtule esitanud. Arve nr 52 spetsifikatsioonilt nähtuvalt on menetlustoiminguid tehtud alates 21.01.2010.a kuni 18.02.2010.a, mis vastab toimiku sisule ja/aga millised summad on juba kaetud arve nr 52 alusel esitatud nõudega. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks hageja esitab kaks eraldi arvet 5

(6)Tsiviilasi nr 2-10-37067 jaanuari ja veebruari 2010.a osutatud õigusabiteenuste eest. Seega tuleb hageja nõue arve 51 osas jätta rahuldamata ning kohus nõustub kostjaga, et selle arve osas ei ole teenuse osutamine tõendatud. Asjaolud, et hageja nõuet ei vaidlustatud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul või et esitatud arve on kajastatud hageja raamatupidamises ja selle eest on tasutud makse, ei sisusta arvet tegelikult osutatud teenusega. Kolmandaks võtab kohus seisukoha viivise nõude osas. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja viivise nõue tuginev õiguslikule alusele ning hageja nõue selles osas tuleb rahuldada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja poolt esitatud arvel nr 47 ja 52 olevad menetlustoimingud on kohtutoimikus nr 2-09-39340 olevate dokumentide ja nähtuvate menetlustoimingutega tõendatud. Arvest nr 51 tulenev nõue tuleb eelpool toodust tulenevalt jätta rahuldamata.

§ 163

lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 74.02% ((79 560 + 1098.58 + 26 640 + 23.35) x 100 : 144 985.15) krooni ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi ligemale ¾ osas rahuldamist arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 74.02% menetluskuludest ja hageja kanda jätta 25.98 % menetluskuludest.

§ 174

lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.