) menetluskulude kindlaksmääramise sätted – kui kohus oleks jätnud pankroti välja kuulutamata, oleks võlgnikul olnud õigus kantud kulude hüvitamist nõuda kostjalt.
lg 1 mõtte kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus juhib nii siinkohal kui arve nr 47 puhul kostja tähelepanu ka sellele, et tunnitasu 1200 EEK ei ole õigusbüroo teenuse puhul ebamõistlik ja mittevaralistes nõuetes oli
lg 4 alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 200 000 krooni (Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 § 2), millisele summale jääb hageja kahe nimetatud arve summa alla ligemale kahekordselt. Tsiviilasja nr 2-09-39340 menetlus oli pankrotiasja menetluse kohta märkimisväärselt pikk ja mahukas, esitati hulgaliselt dokumente, mis juba esimese astme kohtus ei mahtunud ära ühe köite raamesse. Kohus leiab, et nimetatud arvetel kajastatu ja nende alusel nõudena esitatud summad olid põhjendatud ja vajalikud tegevused vastava asja menetluses. Arve nr 51 alusel pidi OÜ TÖÖTEGIJAD (pankrotis) tasuma õigusabi osutamise eest 2407.11 eurot (37 548.00 krooni + viivis) s.o 2 kuu õigusabiteenuste eest. Ei arvest (spetsifikatsioon puudub) ega kohtutoimikust tsiviilasjas nr 2-09-39340 ei nähtu, milles seisneb hageja poolt märgitud õigusabiteenus 2 kuu eest. Ajavahemikus 10.12.2009 – 21.01.2010 ei ole toimiku kohaselt mingeid menetlustoiminguid tehtud ega menetlusdokumente kohtule esitanud. Arve nr 52 spetsifikatsioonilt nähtuvalt on menetlustoiminguid tehtud alates 21.01.2010.a kuni 18.02.2010.a, mis vastab toimiku sisule ja/aga millised summad on juba kaetud arve nr 52 alusel esitatud nõudega. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks hageja esitab kaks eraldi arvet 5
lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 74.02% ((79 560 + 1098.58 + 26 640 + 23.35) x 100 : 144 985.15) krooni ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi ligemale ¾ osas rahuldamist arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 74.02% menetluskuludest ja hageja kanda jätta 25.98 % menetluskuludest.
lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.