KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2124 Haldusasi A. S. ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveamet
§ 12lg 3, § 471 lg 1 ja 2).
MENETLUSE KÄIK
- 02.09.2011 sai Tallinna halduskohus A. S. ’i venekeelse kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna (PPA) 22.07.2011 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” nr 15.3-07/36474 vaidlustamiseks. Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
- 05.09.2011 (korduvalt 04.11.2011) kohtunõudega palus kohus PPA-l teatada, kuidas (mis kuupäeval) toimus PPA vaidlustatud otsuse kättetoimetamine kaebajale.
- 16.09.2011 määrusega kohus rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja määras isikule riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (nõuetekohase kaebuse esitamiseks), jättis samas rahuldamata taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.
- 21.10.2011 esitas A. S. ’i esindaja Dmitri Školjar kohtule eestikeelse täiendatud kaebuse PPA 22.07.2011 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” nr 15.3-07/36474 tühistamiseks.
- 14.11.2011 määrusega jäeti A. S. ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna 22.07.2011 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” nr 15.3-07/36474 tühistamiseks käiguta. Kohus märkis muu hulgas määruses: „A. S. pöördus 02.09.2011 halduskohtusse kaebusega PPA 22.07.2011 haldusakti tühistamiseks. Kaebaja esindaja ei ole 21.10.2011 kohtule esitatud täiendatud kaebuses märkinud, millal kaebajale vaidlustatud haldusakt teatavaks tehti. Samuti ei ole esitatud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks /…/ 04.11.2011 küsis kohus PPA-lt täiendavat informatsiooni PPA 22.07.2011 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” nr 15.3-07/36474 A. S. ’ile kättetoimetamise asjaolude kohta. 10.11.2011 on PPA kohtule teatanud, et PPA 22.07.2011 „Erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmine” nr 15.3-07/36474 toimetati A. S.’ile kätte tähitud postiga, mille isik sai allkirja vastu kätte 27.07.
- Seega oli 22.07.2011 haldusakti tühistamiseks kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 26.08.
- Kaebus on kohtule esitatud 02.09.2011, seega tähtaja rikkumise tunnustega.“. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste esitamiseks) aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT
- Toimiku materjalist nähtuvalt on kaebaja riigi õigusabi korras esindaja Dmitri Školjar 14.11.2011 kohtumääruse kätte saanud 30.11.
- Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 15.12.
- Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse puudusi kõrvaldanud. Samas ei ole tegemist ka kaebuse menetlusse võtmist takistavate puudustega. Neil asjaoludel kohus võtab kaebuse käesolevaga menetlusse
§ 11
lg 9), et eelmenetluses lahendada kaebetähtajaga seonduv (
§ 12lg 3).
7. Konkreetsed menetlustähtajad on kehtestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete realiseerimiseks.
§ 12
lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. 8. Kohus on 14.11.2011 määruses veenvalt näidanud, et A. S. ’i kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, ning kohus on andnud kaebajale ka võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste esitamiseks. Kaebaja ei ole möödalastud tähtaja ennistamist taotlenud ega samuti soovinud kaebuse taotluse 2 muudatust, mille puhul oleks kaebus tähtaegne (nt tuvastamistaotlus põhjendatud huvi olemasolul). Järelikult tuleb asja menetlus samas ka lõpetada. 14.11.2011 määruses kohus osundas niisugusele võimalikule tagajärjele ja A. S. ’i advokaadist esindajal ei saanud see oluline asjaolu tähelepanuta jääda. Hurma Kiviloo Kohtunik 3