tja SR(isikukood XXX elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda MKAS hagi SR vastu 1118,89 euro väljamõistmiseks menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.11.2011 saabus Harju Maakohtusse MKAS hagi SR vastu 1118,89 euro ja viivise 272,78 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on
tja omandanud korteri asukohaga XXX ning hageja vahendab ja teostab sellele korterile hooldus- ja kommunaalteenuseid valitsejana korteriomandi (
) tähenduses.
lg 2 p-st 5 tuleneb valitseja õigus esitada kõigi korteriomanike nimel kohtu ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike volitatud ulatuses. Alternatiivselt taotleb hageja
tjalt välja nõuda õigusliku aluseta saadu. Kohus selgitas hagejale 09.11.2011, et
lg 2 p 5 reguleerib valitseja poolt korteriomanike esindamise õigust ehk esitada nõudeid korteriomanike nimel ega anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada. Ka asjaõigusseaduse § 75 lg 1 annab nõudeõiguse teise kaasomaniku vastu kaasomanikule, kes vastavad kulutused on teinud. Kohus tegi ettepaneku vormistada hagiavaldus ümber ja märkida hagejateks korteriomanikud ehk esitada hagi korteriomanike nimel. 15.11.2011 vastuses jäi hageja oma seisukoha juurde ja selgitas täiendavalt, et tema õigus esitada kohtus nõue, tuleneb korteriomanike üldkoosoleku 12.05.2011 punktist 3, millega anti valitsejale volitus esindada neid nõuetega võlgnike vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus selgitas hagejale kohast õiguslikku kvalifikatsiooni ja õiguskaitsevahendeid.
lg 2 p-st 5 on valitsejal õigus esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja TsMS § 218 lg 1 p 6 mõttes (vt Riigikohtu 09.02.2011. a määrus nr 3-2-1-146-10 p 10). Hageja ei ole esile toonud, et tema ja
tja vahel oleks selline lepinguline suhe, mille üheks pooleks oleks hageja ja teiseks pooleks oleks ainult
tja ja millest saaks tuleneda hageja nõue
tja vastu. Selleks, et hagi saaks kuuluda rahuldamisele, peab esinema materiaalõiguslik nõude alusnorm, mis võimaldab hagi rahuldamist ja milles esinevad eeldused on hageja vähemalt osaliselt kohtu ette toonud. Hageja nõudeõigus ei tulene
§-dest 20, 21 ja 22 ega ühestki muust selle seaduse sättest, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda.
lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused hüvitama teistele, seega saavad selle kohustuse täitmist nõuda ja hagejaks olla teised korteriomanikud. Alternatiivse nõudena esitatud alusetu rikastumise aluse sadu tagastamine on samuti kohtu arvates perspektiivitu. VÕS § 1028 eeldused ei ole siinkohal täidetud. Hageja on vahendanud
tjale valitsejana teenuseid, kuid hageja ei ole välja toonud VÕS § 1028 lg 1 nimetatud aluseid, et kohustus oleks ära langenud, seda ei oleks tekkinud või seda pole olemas. TsMS § 372 lg 6 järgi loetakse juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei välista käesoleva hagi tagastamine uue, kõigi korteriomanike nimel esitatud hagiga kohtusse pöördumist. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.