alusel lisanduva viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale 12.04.2010 kätte toimetatud (tl.17). Kostja on oma vastuses hagi tunnistanud, kuid ei ole nõustunud tasuma kohtukulusid. Ka on kostja soovinud asja lahendada kompromissiga (tl.18). Hageja on 08.11.2011 kohtule teatanud, et kostjale on 28.09.2010 saadetud kompromissileping allakirjutamiseks, kuid kostja pole allkirjastatud kompromissilepingut tagastanud ega ole ka võlgnevust tasuma hakanud (tl.22). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud (tl 18). Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt
lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 21277,65 krooni, millest põhiosa oli 11492,50 krooni. Viivisena ajavahemiku 21.09.2008-27.01.2010 eest taotles hageja 9785,15 krooni väljamõistmist, viiviseid on hageja vähendanud kostja poolt tasutud 6845,95 krooni võrra. Lisaks võlale on põhjendatud
alusel ka viivise väljamõistmine alates 28.jaanuarist 2010 (hagi esitamisest), kuid kohus peab viivise väljamõistmist põhinõuet ülatavas ulatuses vastuolus olevaks VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet. Tulenevalt
§-st 367 arvestab kohus lisanduva viivise välja kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 12.detsembrini 2011. Ajavahemikul 28.01.2010 kuni 12.12.2011 on kostja olnud viivituses 684 päeva. Kohtu arvestuse kohaselt on viivis 684 päeva eest 396304,35 krooni (684 x 0,5% x 11492,50), kuid väljamõistmisele kuuluks sellest eeltoodut arvesse võttes 1707,35 krooni, mis lisandub kuni hagi esitamiseni hageja poolt arvestatud viivisele. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1469 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Hagi esitamisel on tasutud 02.02.2010.a. riigilõivu 3000 krooni (maksekorraldus tl.2a). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Hageja õigusabikulud on olnud vastavalt J. I. O. 27.01.2010 arvele (tl.12) 4100 krooni.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50% võrra, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ning kirjalikus menetluses teadete esitamises. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5050 (3000+2050) krooni, s.o 322,75 eurot.
lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on viivise tasumist menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud.
§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.