Obsah (13)

§ 76§ 635§ 115§ 158§ 161§ 159§ 641§ 100§ 103§ 101§ 116§ 647§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91755 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus on 30.04.2010 määranud antud asjas ehitusekspertiisi. Riiklikult tunnustatud kohtuekspert Lembit Sõmer on teostanud Harjumaal, Rae vallas, Peetri külas, Väike-Vägeva tee 7 paikneva ja 2006.a valminud kaksikelamu korteri nr. 1 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et kostja elamu korteri nr. 1 objektil puudusi summas 66 131 krooni kõrvaldanud ei ole, lisaks on hagejate poolt tehtud heakorratöid summas 10 655 krooni (eksperthinnang lk 1-16). Seega on eksperthinnanguga leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist, et tööd on kostja poolt teostatud puudulikult. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega selles, et temal puudus drenaaži väljaehitamise kohustus. Poolte 26.05.2006 kokkuleppe p 2.1.1 p 2 kohaselt on pooled kokkuleppinud, et kostja paigaldab kõik vajalikud elemendid vihmavee eemaldamiseks maa-alusesse veekogumissüsteemi. Kostja on nimetatud töö ka ise hagejatele vastuvõtmiseks esitanud lisa nr 1 alusel, millest hagejad on keeldunud. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kokkulepe poolte vahel ei kehti. Poolte vahel on vaidlus kokkuleppe kohase täitmise üle. Sadevee kogunemist krundile ei olnud hagejatel võimalik avastada tavapärase asja ülevaatuse teel. Seega on kostja võtnud endale kohustuse asjal esinevate varjatud puuduste kõrvaldamiseks. 9.

§ 635

lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Tulemuseks käesolevas asjas on nõuetele vastav ja kasutamiskõlblik elamu.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt kahju hüvitamist summas 4 907,52 eurot. Nimetatud summa tuleneb eelpool viidatud eksperthinnangust, sisaldades puudustega tehtud töid summas 4 226,54 eurot ja haljastustöid summas 680,98 eurot. Kohtul puudub antud juhul alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisis. Kuivõrd ekspert on oma hinnangus asunud seisukohale, et kostja poolt on 3 teostatud kõik heakorratööd, mis tulenesid ehitusprojektist (eksperthinnang lk 15) ning ka kostja ise on 26.05.2006 sõlmitud kokkuleppes võtnud endale kohustuse teostada kõik vajalikud heakorra tööd vastavalt projektile, siis tuleb hagejate nõue heakorra tööde maksumuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Küll aga kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele hüvitis kõrvaldamata puuduste eest summas 4 226,54 eurot. 10. Hagejad on esitanud kostja vastu nõude leppetrahvi 958,67 euro väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 161

lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus nõustus antud juhul kostja vastuväitega selles, et hagejad on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi 26.05.20006 kokkuleppe p. 2.2.1 alusel, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejad oleksid kostjalt leppetrahvi enne kohtusse pöördumist nõudnud. Hagejate viimasest kirjast kostjale kuni kohtusse pöördumiseni on möödunud enam kui kaks aastat. Nimetatud kirjas hagejad kostjalt leppetrahvi ei nõua, samuti ei ole hagejad selles avaldanud, et nad kavatseksid kostjalt leppetrahvi nõuda. Kuivõrd leppetrahvi nõue esitati esmakordselt hagiavalduses, siis ei saa seda pidada esitatuks mõistliku aja jooksul ning hagejate nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. 11. Seega on kostja vastutuse aluseks

§ 115lg 1, § 642 ja § 646 lg 5.

Kostja on keeldunud töö tegemisest, mistõttu nõuavad hagejad kokkulepitud tööde maksumuse hüvitamist. Kokkuleppega ettenähtud tööde maksumus on määratud kohtuliku ekspertiisi käigus. Tegemist on kohase hinnaga ja tööde maksumus tuleb kostjalt välja mõista. Kõige eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 4 226,54 eurot.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindus kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestas kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 5 866,19 eurot (4 907,52 + 958,67).
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt (25,25 % ulatuses esialgsest hagihinnast 261 871,60 krooni ehk 16 736,65 eurot), siis jäid menetluskulud 25,25% ulatuses kostja kanda ja 74,75 % ulatuses hagejate kanda. Hagejate apellatsioonkaebus
4. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hagejate kanda.
5. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (25,25% ulatuses esialgsest hagihinnast), siis tuleb menetluskulud jätta 25,25% ulatuses 4 kostja kanda ja 74,75% ulatuses hagejate kanda. Menetluse käigus vähendasid hagejad ise oma nõude summani 5 866,19 eurot ning maakohus on kohtuotsuses ka märkinud, et tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 5 866,19 eurot. Maakohus rahuldas hagi summas 4 226,54 eurot, mis on 72% hagihinnast (5 866,19 eurot). Sellest tulenevalt pidi maakohus jätma menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hagejate kanda. Antud juhul ei oma tähtsust, mis põhjusel vähendasid hagejad oma nõuet, vaid tähtsust omab mis summas oli lõplik nõue. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 436 lg 1 alusel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebus
6. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7. Kohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. 17.05.2010 teostatud eksperthinnangu kohaselt asus ekspert seisukohale, et vihmavee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamine ei kuulunud kostja lepingujärgsete kohustuste hulka (eksperthinnangu lk 13-14, p 3.1, vastus
8. küsimusele ja vastus
9. küsimusele). Hagejate poolt kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on otseselt seotud poolte vahel sõlmitud notariaalse lepingu ja selle lisadokumentidega. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejatele kulutusi, mida viimased on teinud oma elamu ja krundi huvides, kuid mis ei ole käsitletavad ehitusvigadena. Eksperthinnangus sisalduv vastus küsimusele nr 1 (drenaaži tööd maksumusega 54 021 krooni, millele lisandub ca 100 krooni kivirea osalise vajumise tagajärgede likvideerimiseks) käsitleb selliseid töid. Hagejad ei ole käesoleva tsiviilasja menetluse kestel väitnud, et neile ei olnud võimaldatud enne kinnisasja ostmist tutvuda ehitusprojektiga, veendumaks, millised tööd peab ehitaja teostama. 24.04.2006 notariaalakti p-des 2.3.2 ja 2.3.3 on hagejad ostjatena kinnitanud, et on hoonet ja korteriomandit puudutava dokumentatsiooni üle vaadanud. Seega pidid hagejad ostjatena juba lepingu sõlmimisel olema teadlikud sellest, et nende poolt ostetava elamu juurde ei näe projekt ette vihmavee ärajuhtimise süsteemi. Järelikult pidid hagejad arvestama ka sellega, et selles osas võib tekkida vajadus kanda täiendavaid kulutusi oma krundi niiskusrežiimi parendamiseks. Ehitaja (kostja) vastutus on antud juhul piiratud tema kohustusega teostada nõuetekohaselt ostja (hagejad) ja müüa vahel kokkulepitud mahus ehitustööd. Kui ostja leiab, et müüja poolt müüdud objekti juurde võinuks või pidanuks veel midagi kuuluma, siis see ei saa olla alus nõuete esitamiseks ehitaja vastu. Kostja ehitajana selliseid täiendavaid töid teostama ei pidanud ega ole ka kohustatud hagejatele hüvitama selliste tööde tegemiseks tehtud kulutusi.
10. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et temal puudus drenaaži väljaehitamise kohustus. Samas leidis ekspert (eksperthinnang lk 9 p 2.5) sajuvee kanalisatsiooni kohta, et sajuveed hoone katuselt juhitakse maapinnani, kus see hajutatakse ümbritsevatele pindadele; projekteerija ei käsitle krundi sadevete võimalikku kanaliseerimist ja krundi pinnaseid, pinnase veetaset. Samuti leidis ekspert drenaaži kohta, et elamute drenaaživeed suunatakse 2002.a detailplaneeringu alusel asula sajuveevõrku detailplaneeringuga ettenähtud liitumispunkti. Märgitud krundi drenaaži teostatud lahendus faktiliselt võimaldab krundi sadevett vaid immutada. Ekspert märgib, et objektijuht Aarne Underesti väitel ei olnud arendaja ja projekteerija poolt otsest nõuet rajada krundile võimaliku, hooajalise liigvee eemalduseks võrk või restkaevud (tööd ei olnud ka hinnapakkumises ja 5 töövõtulepingus) (eksperthinnang lk 10 teine lõik). Arusaamatuks ja ebaselgeks jääb, kuidas on kohus eksperthinnangut hinnates jõudnud väärale järeldusele, et kostja ei täitnud oma kohustust vastavalt lepingule. 17.05.2010 teostatud ekspertarvamusele väära hinnangu andmises seisneb maakohtu ebaõige ja ühekülgne tsiviilasjas kogutud ja esitatud tõendite hindamine. 20.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmisega seoses on peamine küsimus, kas kohustus on täidetud kohaselt. Selgitades välja, kas kohustus on nõuetekohaselt täidetud, selgub ühtlasi ka see, kas kohustust on rikutud või mitte. Kohustuse täitmine on seega vahetult seotud kohustuse rikkumise ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega. Rikkumise olemasolu tuleb selgitada samadele asjaoludele tuginedes, mis on aluseks kohase täitmise selgitamiseks. Seega on täitmine ja rikkumine kohustuse vastandlikud aspektid, ühe puudumine tingib teise ja vastupidi. Nii on kohustuse täitmise põhimõtted ja kriteeriumid ühtlasi rikkumise olemasolu või puudumise aluseks. Kohustuse täitmise üldpõhimõtted on need printsiibid ehk lähtealused, millele tuginedes saab välja selgitada, kas kohustus on kohaselt täidetud, s.o kas võlgniku tegelik käitumine vastab kohustuse sisule. Vastavalt 26.05.2006 sõlmitud kokkuleppe p. 2.1.1 p-des 1 ja 2 toodule ehitas kostja välja vihmavee ärajuhtimise süsteemi maja esiküljel ja paigutas kõik vajalikud elemendid vihmavee eemaldamiseks maa-alusesse veekogumissüsteemi vastavalt projektile ning seega täitis kostja oma kohustuse. Eksperthinnangus on ekspert leidnud, et vihmavee ärajuhtimissüsteemi väljaehitamine ei olnud kostja kohustus. Samuti ei ole eksperthinnangus ekspert andnud hinnangut, et kostja vastutab summas 4 226,54 eurot hagejate ees, vaid ekspert leidis, et ehitaja (kostja) peaks kompenseerima hagejatele summa 4 226,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt on eksperthinnang vastuoluline ning esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostja vastutab nimetatud summa ulatuses. Vastus apellatsioonkaebustele 21. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 22. Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. 24.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt

§ 641

lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine. 6 25. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole hagejatega sõlmitud kokkuleppeid täitnud ja peab seeläbi tekitatud kahju hüvitama. Kohus on kostja kohustuste kindlaks tegemisel lähtunud õigesti 24.04.2006 sõlmitud ostu-müügi ja asjaõiguslepingu p-st 5.2, mille kohaselt vastutas kostja lepingu eseme ehitusliku või tehnilise mittevastavuse eest ning hageja I ja kostja vahel 26.05.2006 sõlmitud kokkuleppest, milles on detailselt sätestatud, millised tööd kostja pidi hiljemalt 01.08.2006 teostama. Tööde tegeliku teostamise ja nende kvaliteedi nõuetelevastavuse kindlaksmääramisel on kohus õigesti juhindunud kohtu poolt läbiviidud ekspertiisist ja leidnud põhjendatult, et eksperdi arvamust aluseks võttes tuleb järelda, et kostja ei ole kokkulepitud töid teostanud. Kaebuse väide, et kostjal ei olnud kohustust vihmavee äravoolu süsteemi ehitamiseks, ei ole õige, kuna hageja I ja kostja on selles 26.05.2006 sõlmitud kokkuleppe p-s 2.1.1 sõnaselgelt kokku leppinud. Asjaolu, et eksperdi sõnul ei näinud ehitusprojekt vihmavee süsteemi ehitust ette, ei muuda poolte vahelist sellekohast selget kokkulepet olematuks. Ekspert on tuvastanud, et vihmavee maapinda imendumine on saviseguse pinnase tõttu raskendatud ja seetõttu on kohtu arvates poolte projektiväline kokkulepe elamu normaalseks kasutamiseks vajaliku vihmavee äravoolu süsteemi rajamiseks mõistetav. 26.

§-s 115 sätestatud kahju hüvitamise nõude esmasteks eeldusteks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine (

§ 100

) ja kohustatud isiku vastutus (

§ 103

). Töövõtulepingu täitmata jätmise korral on töövõtjal

§ 101lg 1 p 3, § 103 ja § 115 järgi õigus nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist.

Võlausaldajal on võimalik valida

§-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas

§ 101lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada.

Hagejad nõuavad

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju hüvitamist.

§ 115

lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse täitmise asemel võib

§ 115

lg 3 alusel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega määramata mh ka juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 p-de 1-4 tähenduses.

Töövõtulepingu puhul sätestab töövõtja poolse olulise lepingurikkumise sisu erinormina lisaks

2. Kuna kostja ei ole kokkulepet puudused kõrvalda vaatamata hagejate poolt tööde vastuvõtmata jätisele ja vastuvõtmise kutsele vastuseks saadetud pretensioonile täitnud, on maakohus õigesti kohtuliku ekspertiisiga tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kostjalt kahjuna välja mõistnud. Kuna kostja on keeldunud 24.04.2006 lepingu p-i 5.2 täitmisest ja 26.05.2006 kokkuleppes sätestatud puuduste lõplikust kõrvaldamisest, on kolleegiumi hinnangul tegemist

§ 647

lg 1 järgse olulise lepingu rikkumisega, mis õigustab

§ 115

lg 3 ja

§ 647

lg 3 alusel ilma veelkordse täitmistähtaja andmiseta kahju hüvitamise nõude esitamist. 28.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikust lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju tekitanud asjaoluga. Kolleegium leiab, et hagejatele tekkinud kahju on

§ 127

lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega, kuna juhul kui kostja oleks puuduste kõrvaldamise kohustust kokkulepitud viisil täitnud, oleks hagejatel kokkulepitud omadustega elamu ja neil puuduks vajadus selle ekspertiisiga tuvastatud 7 nõuetele vastavausse viimiseks kulutuste tegemiseks. Kohustuse täitmata jätmise tagajärg oli kostjale ettenähtav ning eksperdi poolt tuvastatud vajalikud kulud puuduste kõrvaldamiseks on

§ 127ja § 128 lg 3 järgi käsitletavad hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna.

29. Kahju suuruse kindlaksmääramisel on maakohus võtnud põhjendatult aluseks kohtuliku ekspertiisi tulemusena selgunud puuduste likvideerimise maksumuse. Summa, mis eksperdi sõnul kulub puuduste kõrvaldamiseks ja mille maakohus on kostjalt hagejate kasuks väljamõistnud, on käsitletav

§ 127ja § 128 lg 3 järgi hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna.

Tõendeid selle kohta, et puuduste likvideerimine võiks maksta vähem, kui eksperdiarvamuses märgitud, kohtule esitatud ei ole. Arvestada tuleb üldist tõendamiskoormise jagunemise reeglit ning seetõttu lasus kostjal TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustus tõendada maakohtu menetluses neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad.

1. Kohtu poolt vaidluse aluseks olnud asjaolude tuvastamisel kohtulikust ekspertiisist, mitte poolte esitatud asjatundja arvamusest lähtumist, peab kolleegium põhjendatuks, kuna poolte esitatud asjatundjate arvamused on üksteisega vastuolus. Samuti on kohtuliku ekspertiisi tulemuste tõendina eelistamine TsMS § 442 lg-t 8 silmas pidades põhjendatud sellega, et kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5).
2. Kolleegium ei nõustu ka hagejate apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotuse proportsioonide kindlaksmääramisel lähtuma hageja poolt vähendatud nõude suurusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejate poolt pärast kohtu pool läbi viidud ekspertiisi tulemuste selgumist nõude vähendamine ei anna alust jätta menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestamata hageja poolt esialgselt esitatud hagi hinda. Nõude vähendamine tähendab sisuliselt hagist osaliselt loobumist ning TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud.
3. Hagejad ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kostja ei ole vaidlustanud otsust selles, et maakohus rahuldas hagi kõigi kostjate kasuks, vaatamata sellele, et 26.05.2006 kokkuleppe puuduste kõrvaldamiseks ostetud elamus sõlmis kaasomanikest üksnes hageja I. Kuna TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas kontrollida.
4. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 8