Pooltevahelise lepingu p 12 kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,5% maksmata summalt päevas. Eelnevast tulenevalt on OÜ SH poolt hagejale võlgnetavate viiviste suuruseks seisuga 03.05.2010.a. 60 353 krooni. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viiviste kostjalt väljamõistmist pooltevahelise lepingu p 12 sätestatud määras põhinõudelt päevas alates 06.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on põhjendamatult jätnud täitmata pooltevahelisest lepingust tuleneva põhikohustuse ja viiviste tasumise kohustuse. Hageja palub jätta menetluskulud SOÜ kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on 13.11.2009.a. sõlmitud leping, mille kohaselt kohustus kostja hagejale hüvitama inventari jääkmaksumuse summas 324 000 krooni hiljemalt 30.11.2009.a. Kostja on seisukohal, et seisuga 31.08.2010.a. on kostja võlgnevuseks hageja ees 30 350 krooni ja selle summa osas kostja põhivõlgnevust ei eita. Pooltevahelise lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes viivist mitte aga intresse. Hageja on
Intressi näol on tegemist tasuga raha kasutamise eest ehk
sätestatud kasutusintressiga, viivis kui õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on reguleeritud aga
§-s 113.
lg 8-s sätestatud intress ei hõlma endas viivist.
lg 6 kohaselt on isegi juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe intressi tasumiseks, intressilt viivise arvestus mitte lubatud. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja nõuab viivist, intressi või mõlemaid koos või esialgu intressi ning tulevikus täiendavalt ka viivist. MENETLUSE KÄIK Hageja jääb oma vastuses kostja seisukohtadele hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostja on rikkunud pooltevahelises lepingus p 4 sätestatud maksetähtaega ning alates sellest tähtajast tekkis kostjale viivitusintressi tasumise kohustus. Intressi raha kasutamise eest ei ole pooled kokku leppinud ning seda hageja ka ei nõua. Hageja ei nõua viivist mitte intressilt vaid põhikohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole
KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu kompromisslepingu täitmise nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu on kehtiv, ka ei vaidle nad lepingust tuleneva põhikohustuse suuruse üle ja selle üle, et kostjal oli kompromisslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale 324 000 krooni hiljemalt 30.11.2009.a. Kostja võttis oma kirjalikus vastuseks hagi 30 350 krooni osas õigeks. Selle summa osas kohus tõendeid ei analüüsi. Pooled vaidlevad selle üle, millises osas ja millal on kostja oma kohustuse täitnud ning kõrvalnõuete olemasolu ja suuruse üle.
lg ˇ1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kompromisslepingut tuleb
Kohtule esitatud kompromisslepingu punktist 4 nähtub, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 30.11.2009 inventari jääkmaksumuse 324 000 krooni. Viivise suuruseks on pooled lepingu p 12 kokku leppinud 0,5 % maksmata summalt päevas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 23.12.2009 summa 100 000 krooni ja 15.01.2010 summa 193 650 krooni. Kohtule esitatud viivisarvetest nähtub, et hageja on kostjale esitanud viivisearved tasumata põhikohustusega viivitamise eest summas 58 412 krooni järgmiselt: 8.12.2009 arve summas 11 340 krooni, arvestatud kogu põhinõudelt perioodi 1-7.12.2009 eest ja 21.12.2009 arve summas 22 680 krooni perioodi 8-21.12.2009 eest. Hageja on lugenud viivise kohustuse täidetuks kostja poolt tehtud 100 000 kroonise maksega, millest 34 020 krooni arvestati viivise ja 65 800 krooni põhinõude katteks. Hageja esitas 22.12.2009 arve summas 1620 krooni ühe päev 22.12.2009 eest kogu põhinõudelt ja põhiosa jäägilt summas 258 020 krooni esitas hageja 23.12.2009 arve summas 11 610 perioodi 23.-31.12.2009 eest. Hageja on lugenud viivise kohustuse täidetuks kostja poolt 15.01.010 tehtud maksega summas 196 650 krooni, millest viivise katteks arvestati 13 230,90 krooni ja põhiosa katteks 180 419,10 krooni. Hageja esitas 10.01.2010 arve summas 12 901 perioodi 01.10.01.2010 eest; 19.01.2010 arve summas 7100,40 krooni perioodi 11.-14.01.2010 eest ja 15.-19.01.2010 eest; 01.02.2010 arve summas 4656 kroon perioodi 20.-31.01.2010 eest;15.02.2010 arve summas 5820 kroon i perioodi 01.- 15.02.2010 eest; 28.02.2010 arve summas 5044 krooni perioodi 16.-28.02.2010 eest; 18.03.2010 arve summas 6984 krooni perioodi 01-18-03.2010 eest; 31.03.2010 arve summas 5044 krooni peruoodi 19.-31.03.2010 eest; 15.04.2010 arve summas 5820 krooni perioodi 01-15.04.2010 eest; 28.04.2010 arve summas 5044 krooni perioodi 16.-28.04.2010 eest. Hagi esitamise seisuga on viivistele lisandunud veel 1940 krooni perioodi 29.04-03.05.2010 eest.
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus asub seisukohale, et intressi all tuleb mõista nii viivitusintressi kui ka intressi raha kasutamise eest. Kohtu arvates ei ole õige kostja vastuväide, et hageja on nõudnud kostjalt nii intressi kui ka viivise tasumist üheaegselt. Lepingus kui ka arvetes on märgitud viivis mitte intress. Kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud
lg 8 ja 9 tuginedes määrama ära kohustuste täitmise selliselt, et kostja tasutud rahasummast arvestati osa tasutust viiviste ja osa põhikohustuse täitmiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks
101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 77600,90 krooni/ eurot. Hageja on
Kohus leiab, et põhinõuet ületava viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hagi esitamise seisuga oli kostja viivise võlgnevus 60 353 krooni, mis suurenes iga päevaga 388 krooni võrra ning 44 viivitatud päeva lisandudes ületas kostja viivise võlgnevus põhivõla suuruse. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis 77 600,90 krooni. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude summaliseks kindaksmääramiseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada asja lahendanud maakohtule taotlus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.