Obsah (12)

§ 428§ 251§ 162§ 190§ 179§ 89§ 657§ 436§ 232§ 442§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-49087 V Mihha

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Hageja esitas kohtusse sama nõude, mille T. M on juba tsiviilasjas 207-42801 kohtusse esitanud ning mille osas jõustus kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2010 otsusega. Isegi, kui tsiviilasi 2-07-42801 ei ole samane uue hagiga, on viidatud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad käesolevas tsiviilasjas.

1. Tallinna Ringkonnakohus leidis 02.09.2010 otsuses, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tahte kujunemisele osade müügiks oleks mõjunud kostja väidetavalt hagejale antud lubadus osad hiljem tagasi võõrandada. Harju Maakohtu 16.04.2009 otsuse kohaselt rääkis L. M oma õele, et viimasel on osade kostja nimele vormistamiseks vaja minna notari juurde. T. M nõustus sellega, kuna niikuinii ei osalenud tal mingit isiklikku huvi firmas toimuva vastu ja firma asjadega tegeles L. M. Nii tsiviilasjas nr 2-04-813 (A Vi hagi OÜ Afando vastu) kui ka tsiviilasjas 2-08-7432 (OÜ Vatma Kaubad hagi OÜ Afando vastu) on jäetud hagid rahuldamata, ning mõlemad vaidlused puudutasid Kraavi 45/2 omandiõigust. Käesolev tsiviilasi on juba neljas tsiviilvaidlus, millega soovitakse muuta Kraavi 45/2 kinnistu õiguslikku staatust.
2. Tehingut ei muuda näilikuks ükski hagiavalduses toodud argument. Pooled on vabad kokku leppima vara müügihinnas. Kui T. M tõendab, et ta ei ole saanud müügilepingus näidatud hinda, on tal juriidiline õigus esitada müügilepingu täitmise nõue. T. M hakkas väidetavast näilikust tehingust rääkima alles 5.a pärast tehingu sõlmimist, mis muudab hageja väited eluliselt mitteusutavateks. Vaidlusalused tehingud ei ole seaduse vastased. T. Mil võis olla tõesti mõte ja soov tehingutega parandada OÜ Afando positsioone kohtuvaidluses, kuid tehingu osalise sisemine subjektiivne soov ei too kaasa aga tehingu näilikkust. Selleks on vajalik, et ka tehingu teisel poolel oleks soov sõlmida näilikku tehingut. Kostja ei soovinud osa omandada näilikult, vaid lõplikult ja tegelikult. Tehingute sõlmimisega võis täituda T. Mi soov ja tehing parandaski OÜ Afando positsioone. Maakohtu otsus
3. 02.05.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja 479,34 eurot hagi esitamisel nõutava riigilõivu katteks.
4. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse OÜ Afando osade võõrandamise lepingute tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hagejale nõude loovutanud T. Mi vahel 04.03.2005 ja 11.05.2005 notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud OÜ Afando osade ostu3 müügilepingute puhul tegemise näilike tehingutega, sest tehingu pooltel oli tahe jätta mulje osade võõrandamisest, kuid tegelik tahe osade kostjale võõrandamiseks puudus. T. Mi varasem hagi kostja vastu pettuse teel tehtud tehingute tühistamiseks jättis kohus rahuldamata ning otsus selles osas on jõustunud (tsiviilasi 2-07-42801). 07.03.2011 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas jättis kohus rahuldamata kostja taotluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks, sest kohus leidis, et käesolev hagi ning T. Mi hagi tsiviilasjas 2-07-42801 on esitatud erinevatel faktilistel alustel, T. Mi nõue tugines tehingute tühistamisavalduse esitamisele, hageja nõue tuleneb tehingute väidetavast näilikkusest.

1. Vaidlustatud tehingu poolteks olid kostja ja T. M. Tahteavalduste näilikkuse tõendamise koormis lasub hagejal. Tehingute näilikkus ei ole leidnud tõendamist. Asjas kogutud tõendid tõendavad seda, et tehing võis olla tehtud pettuse mõjul, st et kostja lubas hiljem osad tagasi võõrandada, kuid ei ole seda lubadust täitnud. Vaidlustatud tehingute tegemist pettuse mõjul ja sellel alusel nende kehtetust on kohus tsiviilasjas 2-07-42801 juba arutanud ning jätnud hagi rahuldamata, kohtulahend on jõustunud.
2. Kohus kuulas tehingu pooltena vande all üle kostja ja tunnistaja T. Mi. Käesolevas tsiviilasjas 07.04.2011 kohtuistungil andis T. M tunnistaja ütlusi, et OÜ Afando asjadega tegeles tegelikult tema õde L. Ma. 2004.a algasid kohtuprotsessid OÜ Vatma Kaubad ja OÜ Afando vahel. Kostja esindas kohtus OÜ Afando huve. Ükskord L. M selgitas tunnistajale, et on vaja notari juures ümber vormistada firma osa kostja nimele, et kohtus saab firmat esindada ainult omanik. Algul oli vaja ümber vormistada 19 %, hiljem kogu firma osakud kostjale üle kanda. Tunnistaja seletas, et sai tehingu vajadusest aru nii, nagu talle selgitati, et firma on vaja müüa, et kostja saaks firmat kohtus edasi esindada. Firmat ei pidanud mitte müüdama, vaid ümber vormistama kostja nimele, tunnistaja ei ole kostjalt mingit raha saanud. Notaris käis tunnistaja selleks kahel korral, mõlemal korral olevat kostja lubanud, et pärast kohtuvaidluste lõppemist ta vormistab firma tagasi. Kostja seda kokkulepet ei täitnud, mistõttu tunnistaja esitas tehingute tühistamisavalduse ja hagi kohtule, et tunnistada pettuse mõjul tehtud osade müügitehingud kehtetuks.
3. Hageja väidetel tõendavad tehingu näilikkust lisaks maakohtu ja ringkonnakohtu otsused kriminaalasjas 1-07-8224, millega kostja mõisteti süüdi L. M tapmises omakasu motiivil. Vastupidiselt hageja seisukohale ei ole nimetatud kohtuotsuses kohus tuvastanud, et OÜ Afando osade võõrandamise tehingud olid näilikud tehingud TsÜS § 89 mõttes. Osade võõrandamistehingute näilikkust ei tõenda hagiavalduses tsiteeritud, kriminaalasja otsuses sisalduv süüdistusakti tekst, mille kohaselt otsustas kostja L. M tappa, et viimane ei saaks paljastada A. Vilt Männiku 102/2 / Kraavi 45/2 kinnistu OÜ-le Afando müümiseks vajaliku allkirja väljapetmise asjaolusid ning suvilaga kinnistu müügitehingu kui teeseldud tehingu asjaolusid. Samas kriminaalasjas asus Tallinna Ringkonnakohus otsuses (I tlk 68-83) seisukohale, et maakohus on õigesti tuvastanud, et OÜ Afando osade võõrandamise tehingute järel L. M ettekujutustes ei olnud kostja ainuosanikuks olemine mitte absoluutne ja alaline, vaid L. M ettekujutuste järgi pidi ta saama tagasi nii OÜ Afando, kui ka osaühingu nimele vormistatud suvila. Õiguse tagasisaamine eeldab sellest õigusest eelnevalt ilmajäämist.
4. Omandiõigus ei saa olla näiline. Vaidlusalustes lepingutes on müüja ja ostja kokku leppinud, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest (04.03.2005 osaühingu osa müügilepingu (I tlk 27-30) p. 3.
5. ja 11.05.2005 osaühingu osa müügilepingu (I tlk 31-33) p. 4.1). Kokkulepe omandiõiguse üleandmise kohta on reaalselt täidetud ning OÜ Afando osade omandiõiguse üleminek kostjale tehti nähtavaks äriregistris (I tlk 149). Seega isegi juhul, kui vaidlustatud OÜ Afando osade võõrandamistehingute puhul võlaõiguslik müügitehing oli näilik ja seetõttu tühine, ei too see automaatselt kaasa osade omandiõiguse kostjale üleandmiseks sõlmitud ja omandamise aluseks olnud asjaõiguskokkulepe kehtetust. Tehingu vormistamisel kostja poolt väidetavalt antud lubadused osa hiljem tagasi vormistada, ei anna alust järeldusteks, et 4 pooled soovisid sõlmida näilik võõrandamistehingu. Asjaolu, et kostja ei täitnud poolte väidetavaid kokkuleppeid osa tagasivõõrandamise kohta, on käsitatav tehingu tegemisena pettuse mõjul ning sellel alusel hagi rahuldamata jätmise kohta on kohtuotsus jõustunud.
6. Kostja 07.04.2011 kohtuistungil vande all ülekuulamisel seletas, et tutvus L. Mihhailovaga 2003-2004 ning neil tekkisid ärisuhted. L. M oli OÜ Vatma Kaubad osanik, talle kuulus 50 %. OÜ-le Vatma Kaubad kuulus kinnistu Kraavi 45/
7. L. Ml tekkisid OÜ Vatma Kaubad teise osanikuga, A. Viga finantsprobleemid. Kostja teada L. M müüs kraavi 45/2 kinnistu Vi teadmata OÜ-le Afando. V andis OÜ Vatma Kaubad ja OÜ Afando vahel toimunud kinnistu müügitehingu kohtusse. Seoses kohtuvaidlusega ning sellega, et L. Mihhailovat käidi ähvardamas, pakkus L. M kostjale, et viimane ostaks L. M õele T. Mile kuuluva OÜ Afando ära. Pakkumise tegi OÜ-d Afando kohtuvaidluses esindanud advokaat Aavik, tehingu sisuks oli OÜ Afando ja kinnistu Kraavi 45/2 müük. Kostja väidetel oli tehingu eesmärgiks see, et L. M pääseks A. Vi ja teiste isikute ähvardustest, mille põhjuseks oli OÜ Vatma Kaubad ja OÜ Afando vaheline kinnistu müügitehing. Kostja eitas kokkuleppeid ja lubadusi anda pärast probleemide lahendamist OÜ Afando osad tagasi. Kostja väidetel tegi ta tehingud eesmärgiga saada OÜ Afando omanikuks ja jätkata selle tööd.
8. Hageja taotlusel asendas kohus tunnistajate Sergei Ii (T. Mi endine elukaaslane) ja J G (tapetud L. M elukaaslane) ülekuulamise nende tsiviilasjas 2-07-42801 ülekuulamise protokolli kasutamisega. Nii J. G, kui S. I seletasid, et teavad, et kostja ostis OÜ Afando osad seoses kohtuvaidlusega OÜ-ga Vatma Kaubad. Tunnistajad ise OÜ Afando osade võõrandamise tehingute juures ei viibinud ning nad teavad tehingutest ainult tehinguosaliste ja L. M enda jutu põhjal. Ka tunnistajate S. Ii ja J. G ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et osade võõrandamise tehingute näol oleks olnud tegemist näilike tehingutega. J. G rahast kostjaga ei ole rääkinud, S. I teab, et osa võõrandamise eest ei ole T. M raha saanud. Kohus asus seisukohale, et üksnes see, et võõrandamistehingus kokkulepitud hinda ei ole makstud, ei tõenda võõrandamistehingu näilikkust olukorras, kus omandiõigus on reaalselt üle antud. Müüjal oli õigus nõuda tehingu täitmist ja kokkulepitud tasu maksmist. Samuti ei saa tehingu näilikkust järeldada üksnes osa võõrandamise hinnast.
9. Kohus jättis asjas tõendina arvestamata tunnistaja T. B kriminaalasjas eeluurimisel ülekuulamise protokolli (I tlk 242-249). Nimetatud protokolli näol ei ole tegemist

§ 251

lg 2 kohase tunnistaja ütluste asendamisega tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega. T. B andis kriminaalasjas 1-07-8224 ütlusi ka kohtuistungil, kuid hageja leidis, et kohtuistungil antud ütlused ei tõenda hageja soovitud asjaolusid käesolevas tsiviilasjas ning seetõttu T. B seletuste asendamist kriminaalasjas kohtuistungil antud ütluste protokolliga käesolevas asjas ei taotlenud. Tunnistaja T. B käesolevas tsiviilasjas ülekuulamisest kohtuistungil hageja 07.04.2011 istungil loobus. Lisaks märkis kohus, et tunnistaja T. B kriminaalasjas eeluurimisel antud ütlustest nähtuvalt vahendab T. B üksnes L. Mihhailovalt tehingute ja poolte väidetavate kokkulepete kohta kuuldut, sarnaselt on neid asjaolusid kirjeldanud tunnistajad T. M, S. I ja J. G ning osaliselt (tehingu tegemise eesmärk oli vabaneda probleemidest seoses kohtuvaidlusega OÜ-ga Vatma Kaubad) ka kostja ise vande all. Tunnistaja T. B ütluste tõendina arvestamine või mittearvestamine ei mõjuta kohtu seisukohta, et isegi juhul, kui tehingu tegemisel oli poolte vahel osade hilisema tagasivõõrandamise kokkulepe, ei muuda see võõrandamise tehinguid näilikeks. Kõike eeltoodut arvesse võttes asus kohus seisukohale, et OÜ Afando osa müügilepingute näilikkus ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd võõrandamise tehing on kehtiv, puudub hagejal õiguslik alus kostjalt OÜ Afando osa väljõudmiseks. 18.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäid menetluskulud hageja kanda. 19. 21.10.2010 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 5 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 7500 krooni (praeguses vääringus 479,34 eurot).

§ 190

lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel ning juhindudes lisaks

§ 179lg-test 1 ja 2, mõistis kohus hagejalt riigituludesse välja 479,34 eurot.

Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (

§ 179lg 9).

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kohus ei saa viidata, et näilikkuse asemel oli pettus. Kohus eksis selle vastu, mida käsitletakse pettusena (TsÜS § 94 lg 1). Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 94 lg
3. Pettus seisneb isiku kallutamises tehingut tegema. Pettus eeldab subjekti tahtlikku eksimusse viimist või eksimuses hoidmist mis esineb tehingu ettevalmistamise faasis, eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kas ebaõigete asjaolude avaldamise teel või avaldamata jätmise teel, et kallutada isikut tehingut tegema. Sündmus, mida kohus käsitles pettusena, ilmnes alles peale tehingu sõlmimist, kui kostja rikkus poolte kokkulepet üleantud osad tagasi vormistada. Seega ei saa TsÜS § 89 lg 1 ja 2 kohaldamata jätmist põhjendada sellega, et kohaldamisele kuuluks TsÜS § 94 lg
4. Kohtu viide tsiviilasjas nr 2-07-42801 jõustunud kohtuotsusele on ebatäpne. Tallinna Ringkonnakohus asus 02.09.2010 otsuses seisukohale, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja esiletoodud asjaolu saab olla vaid eksimus õiguses, mitte faktilistes asjaoludes, mistõttu tehingu tühistamiseks pettuse motiivil puudub materiaalne alus.
5. Kriminaalasjas tuvastatu on kõlblik tõendina. Hageja ei ole viidanud, nagu oleks kostjat süüdimõistnud kriminaalasjas kohus tuvastanud OÜ Afando osade võõrandamise tehingute näilikkuse. Hageja viitas kriminaalasjas tuvastatule vaid kui ühele tõendile mitmete tõendite seas, mis kogumis viitavad, et tehingud olid näilikud. Mõistmatu on, kuidas vähendab kohtuotsuse, kui dokumentaalse tõendi väärtust see, et tegemist on vaid kriminaalasja otsuses sisalduva süüdistusakti tekstiga. Otsuses kirjeldatakse poolte käitumist enne lepingute sõlmimist ning sellest saab teha järeldusi lepingu poolte tegeliku tahte kohta. Mõistmatu on, kuidas kaevatava kohtuotsuse viide kostja kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu lahendile põhjendab TsÜS § 89 lg 1 ja 2 kohaldamata jätmist. Arusaamatu on kuidas kohtu viide kohtuotsuse 12 leheküljele 1 lõikele (I tlk 79) räägib hagi rahuldamise vastu. Vastupidi, hageja leidis hagis, et ringkonnakohtu seisukohad pigem põhjendavad hagi. Kaevatavas kohtuotsuses tuuakse esile sama tsitaat, mis hagiavalduseski, kuid hoopis kui viide, miks ei peaks hagi rahuldama. Kohus ei põhjenda miks ta kasutab hageja väidet tema vastu. Kohtu tõdemus, et õiguse tagasisaamine eeldab sellest õigusest eelnevalt ilmajäämist, ei ole õige, sest pooled vaid näilikult avaldasid tahet omandi üleminekuks. Kuna näilik tehing on tühine, loetakse, et omandit ei ole üle läinudki. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).
6. Näilised müügitehingud on nii kohustuseks, kui ka käsutuseks võimalikud. Omandiõigus saab olla näiline. Makseraskustes olev isik võib olla huvitatud sellest, et vähendada talle kuuluvat vara võimaliku pankroti juhuks ning sõlmib kellegi tuttavaga müügilepingu oma kinnistule ning annab ka asjaõiguslepingu alusel omandi üle. Tegelikult ei ole toimunud müüki ega käsutust, soovitakse jätta vaid selline mulje. Kuna näiliku tehinguga ei olegi soovitud õiguslikke tagajärgi, siis on see tühine. Seadus ei sätesta, et sõltuvalt tehingu liigist saab või ei saa hinnata, milline oli poolte tahe tehingu tegemisel. Müügilepingu kehtetuse 6 hindamisel tuleb hinnata kehtetuse aluseid eraldi nii kohustustehingu, kui käsutustehingu lõikes. Kohustustehingu kehtetuse alus võib, aga ei pea olema käsutustehingu kehtetuse aluseks. Kuna hagis nõuti omandiõiguse tunnustamist, eeldas hageja, et palub kohtult hinnangut tehingu näilikkusele mõlema tehingu lõikes. Kuigi kohus tegi asjas 08.10.2010 käiguta jätmise määruse, ei viidanud kohus seal ega ka eelmenetluses, et hageja peaks põhjendama eraldi käsutustehingu kehtetust. Samuti ei viidanud kohus sellele, et isegi kui OÜ Afando osade võlaõiguslik müügitehing on näilik ja seetõttu tühine, ei too see automaatselt kaasa osade omandiõiguse kostjale üleandmiseks sõlmitud ja omandamise aluseks olnud asjaõiguskokkuleppe tühisust. Selline kohtu seisukoht on üllatuslik. Kohus ei ole toonud hagi käiguta jätmise põhjenduseks ning ei ole hiljem pooltega ka arutanud.
7. Näiliku tehingu puhul puudub tehingu tegijatel tegelikult tahe tehingut teha, nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud. Kohus põhimõtteliselt ei eita, et tunnistaja T. B kriminaalasjas eeluurimisel ning tunnistajate T. M, S. I ja J. G ning osaliselt ka kostja vande all antud ütlused kinnitavad, et OÜ Afando osa võõrandamise eesmärk oli vabaneda probleemidest seosest kohtuvaidlusega OÜ-ga Vatma Kaubad, kuid kuna isegi juhul, kui tehingu tegemisel oli poolte vahel osade hilisema tagasivõõrandamise kokkulepe, ei muuda see võõrandamise tehinguid näilikeks. Hageja ei nõustu kohtuga. Tagasivõõrandamise kokkulepe näitab veenvalt sellise poolte tahte puudumist, mis tavaliselt esineb müügilepingute puhul – müüja soovib temale kuulva asja omandi üle andmise eest samaväärset ekvivalenti raha näol ning müüja soovib asja omandada. Müügilepingul peab olema majanduslik sisu, antud juhul seda ei olnud. Kostja ei tõendanud, et ta oleks OÜ Afando osa eest raha maksnud. Kohus oleks pidanud arvestama S. I ütlustega, et osade võõrandamise eest ei ole T. M raha saanud või vähemalt andma seisukoha, miks kohus ei ole arvestanud hageja seisukohtadega, et

§ 89

lg 1 ka 2 kohaldamiseks tuleb arvestada raha mittemaksmist koosmõjus teiste tõenditega.

1. Kohus on õigustamatult jätnud arvestamata T. B tunnistaja ülekuulamise protokollidega. Nagu ka teiste tunnistajate ütlused, annavad T. B ülekuulamise protokollid andmeid lepingueelsete sündmuste ning selle kaudu poolte tahte kohta. Ei ole õige kohtu seisukoht, et need annavad edasi üksnes L. Mihhailovalt tehingute ja poolte väidetavate kokkulepete kohta kuuldut. L. Mihhailoval ei jõudnud tekkida erapoolikut seisukohta sündmuste suhtes, sest kostja tappis ta ära. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et tema ja kostja ühised seisukohad oleksid tollel ajal erinenud. Hageja on olnud sunnitud tuginema vahendatud ütlustele, sest L. M vahetuid ütlusi ei saa kohtule esitada kostja tõttu. Arvestades seda, et tehingud siiski sõlmiti ning vastupidist ei ole tõendatud, tuleb sõlmitud tehingu poolte tahete ühtelangevust eeldada. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 28. Ts

ÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Tahteavalduse näilikkuse 7 tõendamiskoormis lasub hagejal. Näiliku tehingu tõendamiseks tuleb tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Seega pidi hageja tõendama, et T. M ei soovinud OÜ Afando osasid müüa ja kostja ei soovinud neid osta.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on asunud õigele seisukohale, et ükski hageja esitatud asjaolu ega tõend ei kinnita kõnealuste tehingute näilikkust. Maakohus on otsuses selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et lepingupooltel puudus tahe sõlmitud lepingutes sätestatud tagajärgede esilekutsumiseks või et pooled pidasid osade võõrandamise asemel tegelikkuses silmas mingit muud eemärki. Kolleegiumi lisab, et vaidlustatud tehinguid ei muuda näilikuks asjaolu, et ostu-müügi lepingute sõlmimise kaalutluseks võis kõnealusel juhul olla OÜ Afando osanike ringis muudatuse tegemine põhjusel, et hõlbustada erimeelsuse lahendamist OÜ Vatma Kaubad ja OÜ Afando vahelises vaidluses. Olenemata sellekohasest võimalikust motiivist, olid tehingupooled üksmeelel, et silmas peetud eesmärgi saavutamiseks tuleb osad kostjale võõrandada. Asjaolu, et kostja keeldub väidetavat sellekohast kokkulepet rikkudes ostetud osasid tagasi müümast või et ta ei ole tasunud osade eest kokkulepitud hinda, võib anda alust nõuda lepingu täitmist, kuid mitte põhjust väita, et osade võõrandamine kostjale oli TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 tähenduses tühine.
2. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kohus on täitnud

§ 436

lg 2 nõuet, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning

§ 232

lg-t 1, mis paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti on maakohus otsuses

§ 442lg 8 kohaselt selgitanud põhjusi, miks on jätnud tõendina arvestamata T.

B poolt kriminaalasja eeluurimisel antud ütlused. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

1. Kaebuses väljendatud pahameel selle üle, et maakohus on vaatamata jõustunud vastupidisele kohtuotsusele asunud seisukohale, et kostja võis osasid ostes müüjat petta, ei muuda otsust käeolevas tsiviilasjas lõppjärelduses ebaõigeks. Kohtu seisukoht, et tegemist ei ole näilike tehingutega on olenemata kohtu viidatud arutuluskäigust paikapidav.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 8