§-s 410 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
alusel, sest kostja ei ilmunud kohtu eelistungile ja hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 27-49) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata rendina 52140 krooni ja leppetrahvi summas 44000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 158 lg 1 alusel välja mõista. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 6144,46 eurot, sellest 3332,35 eurot põhivõlgnevuse ja 2812,11 eurot leppetrahvi katteks.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja nõuab kostjalt menetluses tasutud riigilõivu 8500,20 krooni so 543,26 eurot hüvitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja kinnitusel tasutud 06.02.2010.a. 1564,20 krooni riigilõivu (tl 6). Kuigi hageja ei ole esitatud vastavat maksekorraldust, järeldub asjaolust, et Pärnu Maakohus A. S. A. avaldust menetles, et kohus kontrollis riigilõivu tasumist, mistõttu võib asuda seisukohale, et hageja selle lõivu on ka tasunud. Hagi esitamisel on tasutud 08.06.2010.a. 6936 krooni riigilõivu (tl 26). Vastavalt Tartu Maakohtu 27.05.2010.a. määrusele ( tl 20-21) tuli hagejal hagi esitamisel tasuda täiendavalt riigilõivu 6935,80 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu nõutavast 20 sendi võrra rohkem. Kohtu hinnangul saab kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu, mida hageja hagihinnast tulenevalt tegelikult tasuma pidi so 1564,20 + 6935,80 krooni so kokku 8500 krooni so 543,25 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 600 euro ulatuses. OÜ I. .S. 01.12.2011.a. arve kohaselt ( tl 97) peab hageja tasuma oma esindajale õigusabiteenuse osutamise eest 600 eurot ( sh käibemaks 100 eurot). MS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohtus esindas hagejat OÜ I. .S. juhataja S. P. § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 ( alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6400 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kuid nõutav õigusabi kulu sisaldab käibemaksu 100 eurot, samas puudub
§-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et hageja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas on 500 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 543,25 + 500 so 1043,25 eurot.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.